Venesuela AQSh-tyng kómeginen nege bas tartty?
Venesuela biyligi elge jan-jaqtan kelip jatqan gumanitarlyq kómekterden bas tartyp jatyr. AQSh, Braziliya, Kolumbiyadan kelgen jýk kólikteri shekarada toqtatylghan. Oppozisiyalyq liyder Huana Guaydony qoldaytyn AQSh biyligi 20 mln dollar kóleminde qarajat bólgen.
Alayda, shekaradaghy qaqtyghystargha qaramastan, Venesuela barlyq kómekten bas tartyp jatqan joq. Maduro jaqynda ghana Karakasqa jetkizilgen, 300 tonna kólemindegi kómek ýshin Reseyge alghys aitty.
Memleket basshysy Maduro AQSh kómegi onyng biyligin qúlatugha baghyttalghanyn aitty. AQSh-tan tamaq, dәri-dәrmek, gigiyenalyq zattar súraghan Huana Guaydo ózin aqpan aiynda Venesuelanyng uaqytsha preziydenti dep jariyalaghan bolatyn.
Ótken aptada Nikolas Maduro Resey eli jóneltken 300 tonna tamaq, dәri-dәrmek 20 aqpanda elge jetedi dep habarlaghan.
Alayda DDSÚ-men tyghyz baylanystaghy Panamerikalyq densaulyq saqtau úiymy 21 aqpanda Venesuelagha Reseyden 7,5 tonna zat jetkizilgenin aitty. Dәl múnday kómek 2018 jyldyng sәuirinde de jetkizilgen.
Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy ótken jyly 50 tonna shet eldik gumanitarlyq kómekti tekseristen ótkizgen edi. Venesueladaghy úiymdar elde dәri-dәrmek pen medisinalyq zattar tapshy deydi. Venesuela farmasevtikalyq federasiyasy dәri-dәrmekting 85%-y joq ekenin mәlimdedi.
Birikken últtar úiymynyng mәlimetine sýiensek, Venesuelagha 2018 jyly 24 mln dollar kóleminde gumanitarlyq kómek kórsetilgen. Búnyng ishine BÚÚ jinaghan 9 mln dollar da kiredi. Osy jyly BÚÚ arqyly Venesuela 15 mln dollar alghan.
Sonymen qatar 2018 jyly Europalyq komissiya Venesueladaghy eng iri donorlardyng biri boldy. Ol 2016 jyldan beri kriziske tap bolghan elge gumanitarlyq kómek berumen keledi.
Europalyq odaq jergilikti halyqqa beriletin tamaq, su, gigiyenalyq jәne sanitarlyq zattargha qatysty jobamen ainalysady. Ótken jyly mausym aiynda Europalyq odaq 35 mln euro, jeltoqsan aiynda taghy 20 mln euro, al biyl qosymsha taghy 5 mln euro qarajat bólgen.
Saltanat Shynәdil
Abai.kz