Júma, 22 Qarasha 2024
Alashorda 9804 4 pikir 5 Nauryz, 2019 saghat 09:13

Álihan hәm tәuelsizdik taghlymy

Býgin Alash arysy Álihan Bókeyhannyng tughan kýni

Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan (1866-1937) qazaq halqynyng azattyq jolyndaghy kýreste aldaspany bolghan ayauly túlgha. Búrynghy Semey (qazirgi Shyghys Qazaqstan) oblysy, Qarqaraly uezinde dýniyege kelgen arda azamat 71 jasynda kenes qoghamynyng eng bir qasiretti «halyq jauy» degen jalghan jalasymen Mәskeu qalasynda mert boldy.  

Asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Á.Bókeyhanov  XX ghasyrdyng bas kezinde qazaq dalasynda keninen qanat jayghan últ-azattyq «Alash» qozghalysynyng negizin qalaushy jәne jetekshisi, Alashorda últtyq avtonomiyasy Halyq kenesining tóraghasy boldy.  «Alash» qozghalysy jetekshisining is-qimyly men róline zamandasy Qoshmúhammed Kemengerúly  1920 jyly jazghan «Qazaq tarihynan» dep atalatyn tarihy ocherkinde: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy. Búl topty baulyghan – Álihan», – dep jazdy.

Álihan ómir sýrgen kezende patsha biyligi údayy jýrgizip otyrghan  otarshyldyq sayasaty saldarynan qazaq halqy ghasyrlar boyghy qalyptasqan kóshpendilerding dәstýrli rulyq-qauymdyq qatynastarynan, jerinen de, tipti ony paydalanu qúqynan da aiyryldy. Patshalyq Reseyding otarshyldyq sayasaty kýsheyip, handyq biylikting bayyrghy qúrylymdary joyylyp, qazaqtyng salt-dәstýri men mәdeniyetine jәne onyng óz jerinde derbes halyq retinde ómir sýruine qater tóndi. Otarlaushy elding ozbyr sayasatyn jastayynan kórip, týisinip ósken Álihannyng boyynda otarshyl biylikke ghana emes, jan alyp, jan berispey-aq otarlyq qamytty kiige mәjbýr etken óz halqynyn  beyghamdyghy, salt-sanasy, túrmys-tirshiligi, sharuashylyghy turaly synshyl kózqarasy da erte qalyptasty.

Kóp qyrly talant iyesi Álihan Bókeyhanovtyng jazba múralary az emes, alayda solardyng ishinde, bizding nazarymyzdy erekshe audarghan bir shoghyry qanatty sózderi dep aitugha bolady. Bar ómiri halyq qamyn oilaumen qayratkerding qanatty sózderindegi tәuelsizdik taghylymy bizding nazarymyzdy erekshe audartty. Ótken ghasyrdyng bas kezinde halqymyzdyng san aluan problemalary bolghan shyghar, alayda eng bastysy bostandyq jolyndaghy kýres edi. Últtyng qamyn oilap, basyn bәigege tigip kýresken azamattyng әr kezderi, әr jyldary aitqan qanatty qaghidattarynyng da býgingi jas úrpaq ýshin, tәuelsiz qazaq eli ýshin berer ghibraty mol dep oilaymyz. Bilim kenishi mol, kórgen-bilgeni, oqyghan-toqyghany kóp Álihan aghanyng keyingi úrpaqqa qaldyrghan qanatty sózderining taqyryby әr aluan. Býgingi maqsatymyz qayratker túlghanyng el, jer, til taghdyry jayyndaghy tolghanystary, azattyq, bostandyq, tendik, tәuelsizdik jayyndaghy tebirenisteri tónireginde ghana oy sabaqtaghandy jón dep taptyq.

Álihan Bókeyhanovtyn: «Bostandyqqa aparatyn jalghyz jol – últtyq yntymaq qana»,-degen  pikirine tereng ýnilip kórelik. HH ghasyrdyng basynda qay jolmen jýrerin bilmey anyrap túrghan qazaq halqyn bostandyqqa aparatyn bir jol yntymaq edi, al endi óz tәuelsizdigining jiyrma bes jyldyghyn toylap jatqan býgingi azat zamanda da yntymaq kerek. Eki jarym ghasyrgha juyq bodandyq qamytyn kiygen halqynyng bostandyq jolyndaghy Últ Kóshbasshysy, Túnghysh Preziydentimiz N.Nazarbaevtyng «El birligi – eng asyl qasiyet» degen danalyq sózderining ruhany ýndestigi yntymaqtyng qanday roli atqaratynyn aighaqtap túr.

«Elding túrmysyn, tilin, minezin bilmegen kisi kósh basyn da alyp jýre almaydy», - degen oy aitady Á.Bókeyhanov. Álihan ghúmyr keshken HIH ghasyrda qazaq qazaq biyligi tolyq kýiredi, songhy handarymyzdyng biri Jәngir qúpiya jaghdayda, al at ýstinde on jylgha juyq arystanday arpalysqan Kenesary han bauyrlas qyrghyz manaptarynyng qolynan qapiyada mert boldy. Hakim Abaydy kýiindiretin «bas-basyna by bolghan ónkey qiqym, minekey alghan joq pa elding siqyn», - degen jaghdaygha jettik. HH ghasyrdyng bas kezinde, keng baytaq qazaq dalasyn dýr silkindirgen 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisten keyin azdaghan ýmit oty oyandy, «oyan, qazaq» dep atoy salghan alash ardaqtylary partiya qúryp, ýkimet ornatty. Álihan Bókeyhanov syndy túlghany Kóshbasshy dep tanydy. Ataqty Súltanmahmút aqynnyng «Tanystyru» atty poemasyndaghy kelesi bir jyr joldaryna nazar audaryp kóreyik:

Eshkimning Álihangha bar ma sózi,

Demeydi qanday qazaq ony ong kózi.

Semey túrsyn, jeti oblys bar qazaqtan,

Talassyz jeke-dara túr ghoy ózi.

 

Eli ýshin qúrbandyqqa janyn bergen,

Biyt, býrge, qandalagha qanyn bergen.

Úryday sasyq aua, temirli ýide,

Zaryghyp alash ýshin beynet kórgen.

Ókinishke oray qazaq eli shynayy bostandyqqa jete almady, «búl bostandyq bizge kókten kelgen joq» dep úrandatqan kedey aqyny Sәbit Múqanov ýmitteri aqtalmady.

Qazaqty әrkim biyleytin zaman ornady, eng bastysy últqa jany ashymaytyndardyng biylik basyna kelui san aluan qasiretterge alyp keldi. Polyak S.S.Pestkovskiy, gruzin V.IY.Neynashivili, evrey F.IY.Goloshekiyn, armyan L.IY.Mirzoyandardyng 1920-1937 jyldar aralyghynda biylik basyna kelui osynyng aighaghy. Eli ýshin qúrbandyqqa basyn shalghan, jarty ómiri biyt, býrgege talanyp, týrmede otyrghan, tughan elinen jyraqta, ýy qamaqta ghúmyr keshken ayauly jannyng úly armany kesh te bolsa oryndaldy.

«Óz kýshine senbegen halyq ta, adam da eshqashan ómir bәigesin ala almaydy». Óz halqynyng ómir tepkisi men óksigin kóp kórgen jaghdayatyn jan dýniyesimen týsingen Bókeyhanov osylay deydi. Qazaq halqy azattyq ýshin san ret arpalysty, ómir bәigesinde san ret ese jiberdi. «Kóp qorqytady, tereng batyrady» degen aqiqat jay aitylmaghan, erterek ot qarugha qol jetkizgen, az halyqtardyng әlsizdigin paydalanyp oiyna kelgenin istegen imperiyalyq pighyldaghy kórshilerimiz eshteneden tartynbady. Tipti saghan «tendik» әperdim dep tepsingen kezi de boldy, «tendik» tym qymbatqa týsti, milliondaghan qazaq ashtyq, tәrkileu, kughyn-sýrgin qúrbany boldy. Búl qasiretting deni Á.Bókeyhanov syndy qayratker túlghanyng kóz aldynda ótti, ózi de sol jolda qúrban boldy. Tәuelsizdikke qol jetkizgen halqymyzdyng endi ókinip qalmaghany abzal, bodandyq qamytyn silkip tastap tarih arenasyna shyqqan qazaq halqy kýsh quaty men aqyl parasatyna nyq senip, ómir bәigesining alghy sapynda túrugha haqysy bar. Elbasy jýrgizip kele jatqan «Mәngilik el» bolu iydeyasy, damyghan otyz elding sapynda boludy múrat tútqan ghajayyp iydeyalaryn jýzege asyratyn kezende túrmyz, bostandyq jolynda san ret esesi ketken halyqtyng ensesin tikteytin kezi keldi.

«Jer taghdyry – el taghdyry», - san ret aitylghan aqiqat. Á.Bókeyhanov qay biyikte jýrse de jer taghdyry ýshin tynymsyz kýres jýrgizdi, Resey siyaqty alyp imperiyanyng eng joghary zang shygharushy organy memlekettik dumada otyryp ta qazaq qamyn, jer qamyn oilady, óz jerinde otyryp jer anany paydalanushy halge týsip qalghan halqyna jany ashydy, tynbay kýresti. Á.Bókeyhanovtyng «Jer dese dirildemey bolmaydy: jer mәselesi – ómir sýru mәselesining zory»,-dep aitqany býgingi kýni de janghyryp túr desek artyq aitqandyq bolmas. Patsha biyligi de, kenes biyligi de qazaq jerining talaushysy degen roli atqardy, halqymyzdyng qanshama ghasyrlar boyy basty baylyghy bolyp kelgen jerlerimiz orys otarshyldarynyng menshigine ainaldy, Edil, Jayyqtan Ertiske deyin esesi ketken halqymyzdyng Saryarqasy men Jetisuy, Alatauy men Qaratauy, qaysy birin aityp tauysasyn, bәri týgel derliktey otarlap kelushilerding qolyna ótti, suly, nuly jerden kóz jazyp qalghan halyq shól dala, susyz, kúisiz jerlerge yghystyryldy. Qazaq halqy búl kýnderi de jerdi kózding qarashyghynday saqtaugha tiyisti, babamnyng babasynan qalghan amanatty keyingi úrpaqqa qaz-qalpynda jetkizu paryz ben qaryzdyng biyigi.

Álihan Bókeyhanovtyng jer taghdyry ýshin alandap aitqan kelesi bir pikiri býgingi dәuir shyndyghymen ýndesip túrghanday. Ol: «Bizding qazaq jerdi menshikti qylyp alsa - bashqúrtsha kórip mújyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp jalanash shygha keledi». Jer anany satu jayynda aitylghan janayqay әli sheshimin tapqan joq. Kelimsekterding menshigine ainalyp ketken qansha jerimiz bar ekenin eshkim tap basyp aita almaydy, al endi menshigindegi jerin saudagha salyp, biznes kózine ainaldyryp jatqandar qanshama, bir sózben aitqanda bashqúrttar jasaghan qatelik әli de bolsa andyzdap aldymyzdan shyghyp túr. Á.Bókeyhanovtyng jer turaly aitqan qaghidattarynyng týiini tómendegidey: «Bizding qazaq últynyng avtonomiyasy jerge baylauly avtonomiya bolmaq». Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatúly, M.Júmabaev, S.Seyfulliyn, t.b. últ ziyalylary 1920 jyly qazaq halqyna alghashqy avtonomiyany alyp berdi, búl jenis 1936 jylghy Respublika statusyn aluymyzgha aitarlyqtay septigin tiygizdi, al basty jemisin biz kórip otyrmyz, babalarymyzdyng qasyq qany qalghansha kýresip alyp bergen sol avtonomiyasy 1991 jyly Tәuelsizdikting qarlyghashy bolyp qolymyzgha qondy, sol kezderi Bókeyhanov, Baytúrsynov siyaqty túlghasy bolmaghan qanshama halyqtar әli kýnge deyin qúldyq qamytyn silkip tastay almay bodandyq qúrsauyndaghy beyshara kýy keshude.

Ghasyrlar auysqan, qúndylyqtar jayyndaghy kózqarastar ózgergen HHI ghasyrda Álekeng aitqan:  «Europa mәdeniyettimin dep maqtanghanymen, mәdeniyeti ónerinde ghana, al minezi hayuandyq saparynan qaytqan joq»,-dep pikir aituyna ne sebep boldy eken dep oigha qalasyn. Evropagha tәnti bolyp jatatynymyz jasyryn emes, mәdeniyeti de joghary, moyyndaymyz. Ghasyrlar boyy dala mәdeniyetimen tirshilik keship, ruh asqaqtyghy men adaldyghyn saqtap qalghan halqymyzdy eshkimnen tómen dep baghalaugha haqymyz joq, ókinishke oray key jaghdayda «bireuding qansyghy, bireuge tansyq» bolyp jatatyny jasyryn emes, Álekenning zamanynda bolghan jaman ghadet qazir de joq emes. Jahandanu dәuirining esik qaghyp túrghanyn eskergen bizder últ janashyrynyng jogharyda aitqan pikirlerin әrkez qaperde ústaghanymyz jón.

Elining egemendigi ýshin kýreste ghúmyr boyy japa shegip ótken asyl agha: «Bizding júrt bostandyq, tendik, qúrdastyq, sayasat isin úghynbasa, tarih jolynda tezek terip qalady»,-dep kýnirenedi. Bólip alyp biylik jýrgizgen patsha biyligi de, «bostandyqqa qol jetkizdin» dep arqadan qaqqan kenes zamanynda bostandyq, tendik, sayasat isinde biz ýshin bәrin ortalyqta sheship otyrdy, Mәskeu biyligi eshkimge yryq bermedi. «Tarih jolynda tezek teretin» jaghdaygha iytermeledi. Búl kýnderi «myng ólip, myng tirilgen» qazaq halqy әlem halyqtarymen teresi ten, bostandyghyn bayandy etu jolynda biyikke úmtylghan, Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaevtyng sarabdal sayasatynyng nәtiyjesinde múhittyng arghy jaghyna deyin danqymyz ketken, alys-jaqyn sanasatyn saliqaly elmiz.

Álekeng ghúmyr keshken kezendegi saylau jayyndaghy jaqsy sóz az, hakim Abay «boldy da partiya, el ishi býlindi» dep bir týise, qazaqtyng boldym-toldym degeni úmtylatyn bolystyq jayynda: «bolys boldym mineki, bar malymdy shyghyndap», - degen rayda birshama shyndyqtyng betin ashady, al endi HH ghasyrdyng bas kezinde ómir sýrgen jerlemiz Molda Músa (Músabek Bayzaqúly) «Saylau degen elge bir býlik shyqty» dep tipti týniledi. Osy orayda Bókeyhanov pikiri tómendegidey: «Qazaq saylauy - júrtqa kelgen bir jút: saylau jyly mal baghusyz, egin salusyz, pishen shabusyz qalady». Sol kezdegi saylau sipaty sonday boldy dep sanayyq, býgingi saylau búl indetten aryldy ma, demokratiya salghan soqpaqqa týsti me, әdil saylau ótkizip júrmiz be degen san aluan súraqtar aldymyzdan andyzdap shygha keledi. Kýni keshe ghana saylau ótkizdik, u-shuy basylar týri joq. Qayran dana Abaylar, «zaryghyp alash ýshin beynet kórgen» Álekender ýmitin aqtamaghan, bodandyq kúy keshken qazaq halqyn «alty baqan, ala auyz» etip ketetin saylau sipaty azat, tәuelsiz qazaq qoghamy jaghdayynda jat qylyq, babalar ýmitin aqtamaghan jaman joldardan arylatyn uaqyt synynda túrmyz. «Kózi soqyrdan, kónili soqyr jaman» (Á.Bókeyhanov) kýy keshken zamana da artta qaldy. «Erinshek pen ezge jol, bәige, sybagha, mýshe joq»,- ekenin san ret eskertken Álekenning armany ghasyr sonynda jýzege asty.

Bilimi joghary, óz halqynyng әdil zang ayasynda ómir sýrgenin ansaghan, sol joldaghy kýresin ómirining sonyna deyin jalghastyrghan ziyaly Áleken: «By týzu, biylik әdil bolsyn», «zang adam paydasyna jazylady, adam zang ýshin tumaydy ghoy» degen jaqsy oilar aitty. Sonday-aq әr kezderi aitqan «mansapqúmar eli – kemeldikke jetpegen el», nemese «últyna, júrtyna qyzmet etu – bilimnen emes, minezden»,-dep keletin ótkir oilary, halqynyng sanasyna silkinis tughyzudy maqsat etken, halqyn qayrap aitqan: «tirshilik – bәige: jýirik alar, shaban qalar»,-degen  oylardyng qay-qaysysy bolmasyn últ sanasyna sanlau týsiretin amanattar.

Ardaqty Álihan turaly oy qorytar tústa taghy bir danalyq qaghidattyng tereng syryna ýnilip kórelikshi. Ol: «júrt paydasyna taza jolmen tura bastaytyn er tabylsa - qazaq halqy sonynan erer edi»,-dep aqedil pikir aitty. Dauyl men dýrbelenge toly HH ghasyrdyng bas kezinde halyq qamyn oilap, últ janashyry bolghan arda azamattar az bolmady, sonyng biri de biregeyi Álihan Bókeyhanovtyng ózi edi. Ókinishtisi sol halyq sonyna eretin azamattardyng deni biri erte, biri kesh mert bolyp jatty. Qazaq halqynyng taghdyryn kelimsekter sheshetin jyldar kóp jyldar boyy saltanat qúrdy.

Úly baba amanatyna ghasyrlar boyy jýrgizgen kýresting nәtiyjesinde qol jetkizgen qazaq halqy 1990 jyldary ghana qol jetkizdi, taza jolmen tura jolgha bastaytyn Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevpen birge azattyq aidynyna shyqty. Ruh maydanynyng shyn mәnindegi kýreskeri bolyp ómirden ótken ayauly jannyng tughan halqynyng qamyn oilap aitqan qadau-qadau qaghidattary jayynda ghana oy bólistik. Tanymy mol, taghylymy tereng oilardyng berer ghibraty keshe men býginnin, ertengi bolashaqtyng jemisi bolyp tәuelsiz úrpaqtyng sanasynda mәngi janghyrady, saqtalady. Kәmil shyndyq osy.

Nariman Núrpeyisov, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5330