Ay sonynda әlem qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy ótetini belgili boldy. Múnday janalyqty da jaqynda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevtyng «Týrkistan» gazetine bergen «Búl qúryltay búrynghydan ózgerek» degen taqyryptaghy súhbatynan oqyp bildik. Súhbatta Talghat Asylúly: «Mamyr aiynda әlemdegi qazaqtardyng basyn qosyp, mún-múqtajyn tyndaudy jәne problemalaryn sheshu joldaryn qarastyrudy jón sanap otyrmyz.

Qúryltaydy ashatyn saltanatty jiynda Elbasy qatysyp, bayandama jasaydy dep josparlanghan. Jalpy Qúryltaydyng maqsaty - osy bes jyldaghy jasalghan júmystardy qorytyndylap, aldaghy mindetterdi aiqyndau. Sonymen qosa, auqymdy mәdeny sharalar ótkizbekshimiz. Dәstýrli qolóner sheberlerining kórmesin úiymdastyramyz. Aqyndar mýshәirasy ótedi. Qazaqstan óner sheberlerining gala-konserti jәne shetelden kelgen ónerpazdarymyzdyng konserti úiymdastyrylady.

Ay sonynda әlem qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy ótetini belgili boldy. Múnday janalyqty da jaqynda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevtyng «Týrkistan» gazetine bergen «Búl qúryltay búrynghydan ózgerek» degen taqyryptaghy súhbatynan oqyp bildik. Súhbatta Talghat Asylúly: «Mamyr aiynda әlemdegi qazaqtardyng basyn qosyp, mún-múqtajyn tyndaudy jәne problemalaryn sheshu joldaryn qarastyrudy jón sanap otyrmyz.

Qúryltaydy ashatyn saltanatty jiynda Elbasy qatysyp, bayandama jasaydy dep josparlanghan. Jalpy Qúryltaydyng maqsaty - osy bes jyldaghy jasalghan júmystardy qorytyndylap, aldaghy mindetterdi aiqyndau. Sonymen qosa, auqymdy mәdeny sharalar ótkizbekshimiz. Dәstýrli qolóner sheberlerining kórmesin úiymdastyramyz. Aqyndar mýshәirasy ótedi. Qazaqstan óner sheberlerining gala-konserti jәne shetelden kelgen ónerpazdarymyzdyng konserti úiymdastyrylady.

Qúryltay 3 kýnge josparlanghan. Bizding boljamymyzsha, 32-34 elden qazaqtar keledi. Bir kýndi sportqa arnaudy jón kórip otyrmyz. Ondaghy maqsatymyz - 10-12 futbol komandasyn jasaqtap, halyqaralyq futbol turniyrin úiymdastyru. Europadan 2 komanda keledi. Sonymen qosa, últtyq sport týrlerin nasihattau maqsatynda kókpar, qyz quu, audaryspaq, toghyzqúmalaq sekildi últtyq sport týrlerinen de jarystar ótkizbekpiz. Europadaghy qazaqtar jyl sayyn ózderining Kishi qúryltayyn ótkizedi. Osy Qúryltay ayasynda futbol turniyrin ótkizedi. Europanyng on elinen komanda keledi.» («Týrkistan» 14-sәuir, 2011j.) depti.

Búl qúryltaydyng búrynghydan «ózgerek» bolatyn jóni de bar eken. Sebebi, ýsh-aq kýnde óte shyghatyn osyday úlan-asyr merekelik sharalardan keyin, әlemdegi qazaqtardyng basyn qosqanymyzben, "mún-múqtajyn tyndap, problemalaryn sheshu joldaryn qarastyrugha" uaqyt tabylmaytyn siyaqty.  Mýmkin onday jospar atymen joq ta shyghar. Olay aituymyzdyng sebebi, әlem qazaqtary ay sayyn  bas qosyp jatqan joq. Búiyrsa, bes jylda bir keletin úly dýbirli qúryltaydy júrtqa uaqytynda jarnamalap, últymyz ýshin eng ózekti degen mәselelerdi qogham talqysyna salyp, elep-ekshep, sheshu joldaryn tauyp, qúryltaydyng qarauyna úsynsaq qalay jarasar edi! Biraq qúryltay taqyrybyna arnalghan alqaly bas qosu atymen bolghan joq. Qúryltaydyng ótetindiginen de qalyng qauym beyhabar kýide qaldy. Múny T.Mamashev myrza qúryltay aldynda qyza týsetin qoghamdyq pikirden  boytasalau ýshin әdeyi jasap otyrghandyghy týsinikti.

Al, búrynghy qúryltaylargha әsirese, әlem qazaqtarynyng túnghysh qúryltayyna tútas respublika tabanynan tik túryp dayyndalyp edi. Úly qúryltaydyng qarsany da últymyz tarihynda mәngilikke altyn әriptermen jazylatyn aituly uaqighalargha toly boldy. Elimiz bodandyqtan bostandyqqa shyqty. Jat júrtta jýrgen biz, Qazaqstan tәuelsizdik jariyalaghanda baqyttan basymyz ainalyp, tóbemiz kókke eki-aq eli jetpey qalghan edi. Endigi arman -Tәuelsiz qazaq topyraghyna qalay jetu bolatyn. Keshikpey onyng da kókjiyegi kórindi. 1991-jyly 31- jeltoqsanda Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaev  «Qazaq radiosy» arqyly  shetelderdegi qazaqtargha arnap: «Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekennen jyraqtap qalghan sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qayta kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilem. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ata qonysyna tartu maqsatynda adam pravasy turaly el aralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan ýkimeti: «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyrudyng tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldandy. Sondyqtan, atamekenge kelemin deushi aghayyngha jol ashyq. Ata-baba aruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» degen jan tebirenterlik, jýrek jardy sózin estigende, radio qabyldaghyshty qúshaqtap quanyshtan aghyl-tegil jylaghanym әli esimde.

Ol kezde «Qazaq radiosyn» qalt jibermey tyndap, elden jetken gazet-jurnaldardy obyrlana oqitynbyz. Túnghysh qazaq qúryltayynyng qarsanynda jasalyp jatqan qyzu dayyndyq, eldegi aghayynnyng yqylas-peyili bizdi ghalamat tәtti sezimderge bóleytin. 1992-nshi jyldyng kýzinde dýrkirep ótken Dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy jәne soghan sәikes qúrylghan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna baylanysty habardy kýnbe-kýn estip, bilip otyrdyq.

Oylap kórsek, alghashqy qúryltaydyng ýlken jetistigining biri -Dýnie jýzi qazaqtary qauymdastyghy qúrylghaly da synaptay syrghyp on toghyz jyl óte shyghypty. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyq tarihyn tarazylar tústa,bir sәt ótkenimizge ýnilip, atalghan Qauymdastyqtyng da keshegisi men býginine oy kózimen qaraghanymyz maqúl.

Dýnie jýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy san ghasyrgha sozylghan bodandyqtan son, tútas әlem qazaqtaryna ghalamat ruhany silkinis tudyrghan tarihy uaqigha boldy. Ata-babamyz armandaghan osy kýnge deyin otarshyldyq ýstemdik túsynda bizding tughan  halqymyz óz basynan qanday nәubetterdi ótkermedi?! Búl turaly túnghysh qúryltayda Elbasy: «Áriyne, bodandyqtyng aty-bodandyq. Patshalyq Reseyding otarshyldyghy basqa elderding otarshyldyghynan asyp týspese, kem týsken joq. Úlanqayyr dalamyz Imperiyanyng menshigine ainaldy. Dinimiz tәrik, tilimiz gharip, mәdeniyetimiz mýshkil, ózimiz miskin halge úshyradyq. Óz jerimizde ózimiz qyrghyngha úshyrap, óz jerimizde ózimiz qughyngha týstik. Myndaghan jandar qyrylyp, myndaghan jandar Atajúrtyn tastap ketuge mәjbýr boldy. Respublikanyng últtyq qúramyna tayau arada dýzep bolmastay, orasan núqsan keltirildi; jer qúnary azyp, Atameken tozyp ketti. Kerbez súlu Kókshetaudaghy seksen kólding sany azayyp, aidyndy Aralymyz tartyldy, Abay tughan Shynghystaudy qyryq jyl boyy Semey atom poligonynyng synaqtary silkintip túrdy, Saryarqanyng shalghyny azyp, jer janaty Jetisudyng jaylauy jýdedi». («Tәuelsizdikting bes jyly» 52-, 53-better) dep múng shaqqan bolatyn. Shynynda, otarshyldyq ýstemdik túsynda qayys noqta ma, temir noqta ma bodandyq qamytyn kiygen halqymyz atyp-asu men qudalaudan kóz ashqan joq. Ásirese, ótken jiyrmasynshy ghasyr tútas qazaqty torghayday tozdyryp, qynaday qyrghan qasiretti kezenderge toly boldy. Shyghysta Gimalaydan batysta Berlinge deyin, ontýstikte Tarymnan soltýstigi Itjekkenge deyingi jarty әlem beyuaz halqymyzdyng qanymen boyaldy. Osynday últtyq qasiretten song qayta  qauymdasqan  qazaq últy ózining Qazaqstanday azat elinde emen-jarqyn qauyshyp,  baqyt qúshaghynda armansyz shalqyghan kýnder edi ol .

Biz Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng on toghyz jyldyq tarihy bar ekendigin aittyq. Álem qazaqtarynyng túnghysh qúryltayynda Qauymdastyqqa Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Osy Qúryltaydyng barysynda qúrylghan Álem qazaqtarynyng ortalyghyna búl orayda kóp mindetter jýktelmekshi. Ol últ ómirin jan-jaqty zerttep, qazaqtardyng әleumenttik-ekonomikalyq, mәdeni, ruhany tynys-tirshiligindegi eng ózekti degen mәselelerdi tereng talqylay otyryp, tiyisti oryndargha naqty úsynystar jasau kerek. Últ birligin nyghaytudyng úitqysy bolu kerek», dep últymyzdy úiytudyng qasiyetti mindetin jýktegen bolatyn.

Qúdayshylyghyn aitayyqshy, túnghysh qúryltayda shanyraq kótergen  Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy  qúryltaydan song qozghalghan úly kóshpen betpe-bet keldi. Dәl osy kezde Qauymdastyq tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasarlyghyna bekitilgen marqúm Q. Naymanbaev aghamyzdyng úshan-teniz júmys atqarghandyghyn astyn syza otyryp, atap aitugha tiyispiz. Ol kisi ómirden ótkenge deyin Qauymdastyq sheteldegi qazaqty atajúrtpen jalghaytyn altyn kópirge ainalghan edi. Qalekeng sheteldegi qazaq ziyalylarynyng ómiri men atqarghan isin tipti ata-baba, týp-túqiyanyna deyin jatqa biletin. Qolynan kelgen jaqsylyghyn ayap kórgen emes. «Senderding tabandaryna kirgen shógir bizding mandayymyzgha qadalsyn» dep eljirep túratyn aqedil beynesi mәngi kóz aldymyzda qaldy.

Álem qazaqtarynyng atbaylaryna ainalghan osy shanyraqtyng júmysy, Qalekeng ómirden ótkennen keyin, qatty qojyrap ketti. Kezinde beldeuinen at ketpeytin qara shanyraq búl kýnde el kóshken song qúlazyp qalghan keng jaylaudyng keypine endi.  Alystaghy aghayynnyng «tynys-tirshiligindegi eng ózekti degen mәselelerdi tereng talqylay otyryp, tiyisti oryndargha naqty úsynystar jasau kerek» újym  Europany sharlap, sauyq-sayran qúrudy әdetke ainaldyrdy. Shettegi qandastardy aralap, hal-jaghdayyn bilip jýruding әbestigi joq qoy, әriyne. Biraq, bizding tang qalatynymyz, qara orman qazaq úiysyp otyrghan jerlerge at izin siyrek salyp, órkeniyetti elderdegi sanauly bauyrlarymyzgha barghyshtay beretindigi. Óz kezeginde Qauymdastyq basshylarynyng búl әreketi elding ishi-syrtyndaghy ziyaly qauym ókilderining oryndy ókpe-renishin tudyrdy. Janyng jannatta bolghyr Hasan Oraltay aghamyz: «Europadaghy qazaqtardyng kishi qúryltayy bolyp túratynyn bilemiz. Biraq, oghan baryp, qatysudy siz tym qalamaytyn kórinesiz» degen tilshi súraghyna: «Qalamaghandy qoyyp, olargha qarsy shyqtym. Ol úyat qoy. Europada kishi qúryltay ótedi. Ár jylghysyn men bilemin. Basqasyn qoyayyq, biylghysy Norvegiyada ótti. Ol elde qansha qazaq bar ekenin bilesing be? Alty qazaq qana bar. Búl ózi mening auyldasym. Áyeli norvegiyalyq. Al, sol alty kisi túrghan jerge Qazaqstannan 20 kisi bardy. Onyng aty kishi qúryltay. Ne deysing búghan. Ne sheship jatyr olar? Jiyrma kisi qansha qarajatpen bardy? Odan da sol qarjyny birneshe studentke shәkirtaqy retinde berse, sol paydaly emes pe? Jyl sayyn kishi qúryltay, jyl sayyn Týrkiya, Germaniya... Óitip Europagha ótirik qydyryp, sayrandaghansha, Qytaydaghy eki million qazaqqa nege qaraspaydy? Sol Europadaghy qazaghynnyng bәrining ata-tegi Qytaydan barghandar» («Jas Qazaq» 26-qyrkýiek, 2008j.) dep jauap beripti. Al, Halyq jazushysy Qabdesh Júmәdilov aghamyz: «Bizde Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy degen úiym bar. Olar qashan kórsen, Parijde, Londonda jýredi. Europa memleketterining әr qayysysynda әri ketse 150-200 ýy qazaq otbasylary bar. Búlar Qazaqstangha kelmeydi. Ony aitasyn, Týrkiyanyng qazaqtary da Qazaqstangha kele qoymaydy. Demek, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy  osynday ónimsiz tirlikpen ainalysqansha, qazaghy mol Qytaygha, Ózbekstangha, Reseyge jii baryp, sondaghy qazaqtardy Atajúrtqa tartugha qyzmet etse, dúrys-aq bolar edi» («Jas Alash» 2-shilde, 2009 j.) depti. Osynday izgi kónilden tuyndaghan әdil syn-eskertpelerge T. Mamashev myrza «Qauymdastyq turaly keybir jón-josyqsyz syn-pikirlerge "It ýredi, keruen kóshedi" dep qana qarap otyrmyz» («Týrkistan» 14-sәuir, 2011j.) deydi. Áriyne, Qauymdastyq tónireginde qalyptasqan jaghday osy mekemening tizgin-shylbyryn qolyna ústap otyrghan Talghat Asylúlynyng qarym-qabiletine ghana baylanysty emes sekildi. Mәsele alystaghy aghayyngha degen tanym-týsinik pen izgi peyilge baylanysty ma deysin. Eng aldymen «últ birligining úitqysy boluy kerek» újymnyng kýndelikti tirligine jauapty basshy Elbasy sayasatyn ózining tanym-týisigine ainaldyruy kerek edi. Biraq, ol kisi mәselege basqasha qaraydy eken. Qazaq kóshine baylanysty T. Mamashev myrza: «Kósh bastalghan tústa shetelde bes million qazaq bar deushi edik. Áli bes million qazaqtyng múrty búzylghan joq. Sebebi, biz jyl sayynghy ósimin eskermey keldik. Eger biz osy qazaqtyng ósimin әkep alsaq ta jetip jatyr» («Týrkistan» 14-sәuir, 2011j.) dep aidy aspangha bir-aq shygharady. Týsingen adamgha qazaq kóshin búdan ary kóbeytuding keregi joq degen sóz ghoy búl. Sheteldegi bes million qandasymyz bizge tek ósimin alyp otyru ýshin ghana kerek siyaqty. Osynshama qazaqtyng bolashaq taghdyry Mamashev myrzany tipti qyzyqtyrmaydy da. Al, preziydent Núrsúltan Nazarbaev últ bolashaghy jóninde: «Últ memilekettiliksiz ómir sure almaydy, qúryp ketedi. Óz kezeginde últtyng joyyluy onyng memleketining ómir sýruin mәnsiz etedi» degen bolatyn. Talghat aghamyzdyng týsiniginshe, shetelderdegi aghayyn tek jan baghuy qiyndap, túrmys qysqanda ghana elge oralatyn kórinedi. Mongholiyadaghy qandastarymyzgha baylanysty: «Qazir Bayan-ólgeydegi qazaqtardyng әleumettik jaghdayy birshama jaqsaryp qalghan eken. Bәlkim, olardyng ýirengen mekeninde otyra bergeni de dúrys pa?!.» («Týrkistan» 14-sәuir, 2011j.) degen pikirin basqasha qalay týsinuge bolady?!  Elbasy: «Búl dýniyede bizding bir ghana Otanymyz bar. Ol - Tәuelsiz Qazaqstan!» demep pe edi túnghysh qúryltayda. Al, Tәkenning Qytaydaghy qazaqtardyng kóshi-qonyna baylanysty kózqarasyna da kónil audaralyq: «Óz basym Qytaydyng Qúlja, Tarbaghatay, Altay tipti Gansu ólkesindegi qazaqtar mekendeytin Aqsay auylyna (dúrysy «audan») deyin aralap keldim. "Kóshem" dep otyrghan aghayyndar barshylyq. Jaghdayy bar, keluge yntalylary kelip boldy. Jaghdayy joq, biraq kelgisi keletinder asa kóp» («Týrkistan» 14-sәuir, 2011j.)  depti. Qytayda qazaq bar jerding barlyghyn at sabyltyp, aralap jýrgen Talghat aghamyz ol elde túratyn 1.7 millionan astam qandasymyzdy kóshuge niyeti joq, nemese kóshke ilese almaytyn jaghdayy joq kóteremder dep qaraydy eken. Mәsele shynynda solay ma? Qytayda viza kezeginde túrghan on myndaghan qandasymyz qanday niyetpen Ýrimjidegi vizalyq qyzmetting esigin tozdyryp jýr?! Sheteldegi qandastarymyzdyng «tynys-tirshiligindegi eng ózekti degen mәselelerdi tereng talqylay otyryp, tiyisti oryndargha naqty úsynystar jasaugha» mindettelgen mekemening basshysy ekonomikasy ýzdiksiz ósu ýstindegi alyp elde ómir sýrip jatqan qandastarymyz haqynda osynday jansaq pikir aityp otyrsa, qazaq kóshi qaytip kólikti bolady?! Mәsele viza degennen shyghady, jaqynda ol kisining «Azattyq» radiosnan onlayn-konferensiyasy ótkeni belgili. Sonda viza mәselesine baylanysty: «Syrtqy ister ministrligi "shara qoldanyp, jóndeymiz" dep jatyr. Alayda Qytaydaghy aghayyndar arasynda osy mәsele ainalasynda jaz kezinde shu shygharyp, ózderining biznes kózine ainaldyryp jýrgenderi de bar ekeni jasyryn emes. Búghan tek qana sondaghy konsuldyqta otyrghandar ghana kinәli deuge bolmaydy» degen uәj aitypty. Shynynda vizalyq qyzmetting manynda jýrgen deldaldar qaydan payda bolady? Olargha «bazar» ashyp berip otyrghandar kimder? Mәsele osynda jatyr emes pe? Talghat aghamyz múny bilmeydi emes,  jaqsy biledi. Sonda da qashanghy әdetimen alystaghy aghayynnyng ózin kinәli etip kórsetu pighylynan alystamaghan.

Keyde biz , Talghat Mamashev aghamyz búl salagha keyin keldi, mәselening mәn-jayyn jettik bilmeytin shyghar dep olaytynbyz . Biraq, ol kisining orynbasary Súltanәli Balghabaev aghamyz túnghysh qúryltaydyng dayyndyq qyzmetinen bastap osy salanyng otymen kirip, kýlimen shyqqan bilikti maman ghoy. Aqiqatyn osy kisi aitar dep jýrushi edik. Qatty qatelesippiz! Ótken jyldyng sonynda «Egemen Qazaqstan» gazetinde ol kisining «Oralman kóshi: Kýdik pen ýmit» degen maqalasy jaryq kórdi. Onda Súltekeng elge oralghan aghayyndardyng arasyndaghy alayaqtardy ayausyz әshkereleydi. Shyn ghoy! Shetelde jýrgen bes million qazaqtyng ishinde kimder joq?! Alayaq ta, baukespe úry da, qandy qol qaraqshy da bar olardyng arasynda. Biraq, sol alayaqtardyng ne sebepti dәl bizding elde jeli onynan túratyny oilandyrady. Olargha  jaghday jasap otyrghan kimder osy? Aqyry aitqan eken, olardyng atyn atap, týsin týstep berse, dúrys bolar edi. Súltanәli myrza qyzdy-qyzdymen taghy mynaday qyzyq pikir aitady: «Búdan biraz búryn «Qazaqstannyng azamat­ty­ghyn alu jóninde qújat ótkizgen, soghan oray olargha azamattyq beru jóninde Preziydentting Jarlyghy da shyqqan 57 myng oralman әli kýnge Qazaqstan azamatynyng jeke kuәlikterin almay qashyp jýr».  Búl - ótken 2009 jyldyng esebi ghana. Al Kóshi-qon jәne Statistika komiytetterining mәlimetteri­ne sýiensek, jeke kuәligin almaghan múnday oralmandardyng úzyn sany 400 myngha jetui mýmkin» («Egemen Qazaqstan». 14- jeltoqsan, 2010 j.) Kóshi-qon jәne Statistika komiytetteri osy mәlimetterdi berdi me?Qanday derek kózderinen alyndy? Ol jóninde Súltekeng eshqanday silteme jasap jatpaydy. 400 myng oralman búl elge oralghan qandastarymyzdyng teng jarymy ghoy!  Bir oblystyng halqyna parapar osynshama aghayyn Qazaqstannyng tólqújatynsyz búl elde emin-erkin sayran salyp jýrse, kóshi-qon polisiasy qayda qarap jýr? Al, keri kóship ketken bolsa, elimizdegi kóshi-qon sayasatynyng kýiregeni emey, nemene? Eger osynyng bәri ras bolyp shyqsa, eng aldymen osynday masqara jaghdaygha jol bergen kinәlilerdi tauyp jazalau kerek . Áriyne, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy da búl jauapkershilikten shet qalmaugha tiyis.  Biraq, búl mýmkin emes! Jazushynyng qiyal qanaty tym biyikke samghap ketkenge úqsaydy.  Bizding qolymyzda sol kezdegi Ishki ister ministri Serik Baymaghanbetovtyng 2010 jyldyng 6-jeltoqsanynda bergen resmy haty bar. Onda ótken jyldyng jeltoqsan  ayyna deyin 705 myng 206 qandasymyz Qazaqstan tólqújatyn alyp, tәuelsiz elimizde týtin týtetip jýrgendigi aitylghan. Búl tizimge osy 2011-jyldyng basynda Prezdent jarlyghymen azamattyq alghandar kirmeydi. Demek, osy jylghy Elbasy joldauynda aitylghan 800 myng qandasymyzdyng elge oralghany kýmәnsiz shyndyq.

Bizdi qayran qaldyratyny, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy  songhy kezde preziydent tapsyrmasyna say «últ ómirin jan-jaqty zerttep, qazaqtardyng әleumettik-ekonomikalyq, mәdeni, ruhany tynys-tirshiligindegi eng ózekti degen mәselelerdi tereng talqylay otyryp, tiyisti oryndargha naqty úsynystar jasaudyn» ornyna jalghan aqbar berip, jansaq pikir aityp, "ótirik pen ósekti jýndey sabap" jýrgenine qarnyng ashady. Múnday jauapsyzdyq Elbasymyzdyng ózine de jansaq qortyndy jasaugha iytermeleui mýmkin ghoy. Býgin Astanada bastalghan Dýnie jýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy osy mәselelerdi de talqygha salyp, naqty baghasyn berse jón bolar edi .

Raqym Ayypúly,

«Jebeu» Respublikalyq qoghamdyq

birlestigi ortalyq atqaru kenesining

diyrektory

«Abay-aqparat»