Men – Pantýrkistpin. Barsha týbi bir týrkini óz bauyrym dep bilemin.

– "Bauyr" dep bilseng nege úighyrlargha kóniling jarty otyrsyn? – depti.

– Jauap bereyin. IYә, úighyr mening bauyrym. Onyng basyna kelgen qayghy mening de qayghym. Bauyr bolghandyqtan problemalarymyzdy ashyq talqylap ýirensek endi. Kópke topyraq shashpaymyn.

Biraq, ol bauyrlarymyz ózderin qajetti dengeyde ústay aldy ma? Olar bizdi solay qabylday aldy ma? Qytaydaghy qazaq ne ýshin úighyrdy únatpaydy? Óitkeni, ol jaqtaghy úighyrdyng da qazaqqa jasaghan әdiletsizdikteri jetip artylady. Ne ýshin eldegi qazaqtar úighyr bauyrlardy jaqtyrmaydy?

Óitkeni, olar bizding eldi panalap otyrghan bauyrlardyng ishindegi eng "problemnyi" bauyr. Óz bauyrynnyng ýiin panalap jatyp, shanyraghyna ot qongha bola ma? Ol bauyrlastyqqa jata ma? Nege Shonjygha yaky Shynjangha barghan qazaqtardyng 90% úighyr aghayyngha baylanysty negativ pikir aityp keledi? Almaty oblysyndaghy "bauyrlarymyzben" bolghan konfliktter әli halyqtyng esinde. Sol bauyrlarymyzdyng әkimdikte túrghan Qazaqstan tuyn alyp tastap, "Úighyrstan" tuyn ilip qoyghany she? Úighyr jastarynyng memlekettik әnúranymyzdy bәri dauystap, "Tughan jerim mening Úighyrstanym" dep әdeyi búrmalap jýrgenderi she? Ózara әngimelesse, Úighyr audanyn avtonomiyalap alu jóninde aitylar әngimeleri she? Qazaqstan azamattary bola túra, kólikterine úighyrdyng tuyn jelbiretip, qazaqty mensingisi kelmeytin әdetteri she? Ótkizip jýrgen is-sharalarynda "әli qúrylmaghan memleketterinin" joq tuyn kóterip, al ózi túryp jatqan eldin, ózining qazaq bauyrynyng kók tuyn kóterudi "zapodlo" kóretin qylyqtary she? Qazaqtyng jerinde túryp jatsa da, túrghylyqty jerlerinde qazaqtyng bir elementterin kórgisi kelmeytin qanday "bauyrlastyq" olardiki?

Shymkenttegi 90% ózbekter túratyn Sayram audanyn qazaq audandardyng ýlesine bólip tastaghan kezde de ózbek bauyrlar eshtene degen joq. Qabyldady. "Qazaq bizdi jútayyn dep jatyr" dep bos shulap eshqanday narazylyq jasaghan joq. Qalay ómir sýrdi, solay ómir sýrip jatyr. Tatumyz. Bәri qazaqsha sóiley alady. Bir top ózbek jigitting arasyna barsan, saghan bәri qazaqsha sóileydi. Tipti, kólikterinde qazaqsha әnder estilip túrady. Qúrmetterin qúrmettep ketkening sonshalyq ózing ózbekshe sóilep ketesin, keyde. Bәri óz tilderinde bilim alyp jatyr. Mәdeniyetin bilemiz. Toylarymyzda ózbekshe әnge biyleuge úyalmaymyz. Kerisinshe, sol bauyrmaldyqtyng sebebinen lokaldyq brendterimizding birtútas bolyp ketken.

Al, úighyr aghayyndar she? Úighyr audanynyng atyn Sharyn dep auystyrghaly úsynystyng ózinen qazaqtardy sybap әlek. Aralaryna qazaq kóship barsa, syiystyrmay jiberetin ne әdet olardyki? Renjuge qaqymyz bar ma? Bar.
Qara shanyraqta otyrghan qazaq bauyrlaryna osynday qarym-qatynas jasap otyrghan son, úighyr bauyrlarymyz Qytaydaghy mәsele boyynsha bizden qanday qoldau kýtip otyrghanyn týsinbeymin. Eger, Qazaqstandaghy úighyrlar osy uaqytqa deyin әlgindey әreketterimen ózderine negativ jinamaghanda, býkil el bolyp úighyrdy qoldaytyn birinshi "bauyry" biz bolar edik.

Sondyqtan, eger búl bauyrlarymyz biz taraptan múnyna ortaqtasar degen qoldau kýtse, birinshi kezek ózderining әreketteri men kózqarastaryn qayta qarap, aqsaqaldary men el aghalary jas buyndaryna dúrys aqyl kórsetui kerek dep oilaymyn. Elimizding azamaty bop jýrgender shanyraq iyesining óz dengeyinde qúrmetin ornyna qoyyp, bir kisidey osy elding damuyna, halqymyzdyng birtútas auyzbirshilikte boluyna ýlesterin qosuy kerek. Qazaq eli kýsheyse ghana qalghan barlyq "tútqyndaghy" bauyrlardyng azat boluyna jol ashylady. Biz olardy qoldamay jatqan joqpyz. Qoldan kelgenshe әzirge az da bolsa demeuimiz bar. Týrkiya siyaqty "Qytayyndy qyryp-joya qalamyz!", "Ásker kirgizip, byt-shytyn shygharamyz!" dep úrandap ótirik úpay jinap, al naqty iske kelgende dym bolmaghanday otyrghan joqpyz. Biz shynayy moyyndap otyrmyz. Qazir әlsizdeu ekenimizdi, sózimiz hәm tilimiz ótpeytinin, ses kórsete almaytynymyzdy ashyq moyyndap otyrmyz. Ol jaqtaghy qazaqtyng mәselesi sheshilse, úighyrdyng da mәselesi jenildeytinin onsyz da bilemiz. Memleket belgili dengeyde diplomatiyalyq kýshterin salyp әreket jasap jatyr. Keybir sholaq belsendilerding pikirindegidey Qazaq Diplomatiyasy tezek terip jýrgen joq dep oilaymyn.

Úighyr memleketi bir kýn qúrylady. Men oghan senemin. Senuim kerek. Biraq, qazirgi jaghday, qazirgi mentaliytet, qazirgi bilimsizdik, qazirgi óz-ózderine, óz bauyrlaryna degen qarym-qatynas ol kýndi jaqyndata qoymasy anyq. Artyq aitsam, keshirim ótinemin. Biraq, búl oilanatyn mәsele dep oilaymyn. Eki jaqqa da.

Sadyq Sherimbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz