Daniyar Álimqúl. Olar...
Olar...
Qarbalas uaqyt... asyghys
Qaramas naz benen ókpege
Sonynda sýikimsiz ashynys
Tastandy ýmitter kóp nege?
Qoghamdyq qabyldau bop jatyr,
Jurnalist jiylyp jazady.
Bir mysyq bóstekte toq jatyr
Ol daghy uaqyt mazaghy
Uaqyt...
Uaqyt... toqtamas
Qaramas naz benen ókpege
Qoghamy qúlazyp joqtamas
Qalada qayyrshy kóp nege?..
Aytqanyn olardyng tyndama,
Kórgende ótinem túra qash.
Olargha manyzdy múng ghana,
Saghattyng tilinde súramas...
Ólim men ólmestik qosaghy -
Qoghamnyng tabighy bolmysy.
Bizdi de bireusi tosady,
Olargha manyzdy songhysy...
Óli ón
Azaly aidy aspandaghy kórem dep
Týnge aparar inir izin andydym
Terezeme telmiredi óleng kep
Keshe... Keshe...
Keshe daghy hәm býgin
Sol ólenning tinindegi jasyryn
Sening әning sekildi ghoy sýrlengen.
Ghazalyma beyne bolghan ghashyghym
Qashyp shygham qarabasqyr týrmennen
Týngi klub tórindesing bilemin,
Kektenemin ketkenine biyshi bop.
Sanam synsyp sala berdi, kýle mún
Seziminning sinip qalghan iysi joq.
Olar...
Qarbalas uaqyt... asyghys
Qaramas naz benen ókpege
Sonynda sýikimsiz ashynys
Tastandy ýmitter kóp nege?
Qoghamdyq qabyldau bop jatyr,
Jurnalist jiylyp jazady.
Bir mysyq bóstekte toq jatyr
Ol daghy uaqyt mazaghy
Uaqyt...
Uaqyt... toqtamas
Qaramas naz benen ókpege
Qoghamy qúlazyp joqtamas
Qalada qayyrshy kóp nege?..
Aytqanyn olardyng tyndama,
Kórgende ótinem túra qash.
Olargha manyzdy múng ghana,
Saghattyng tilinde súramas...
Ólim men ólmestik qosaghy -
Qoghamnyng tabighy bolmysy.
Bizdi de bireusi tosady,
Olargha manyzdy songhysy...
Óli ón
Azaly aidy aspandaghy kórem dep
Týnge aparar inir izin andydym
Terezeme telmiredi óleng kep
Keshe... Keshe...
Keshe daghy hәm býgin
Sol ólenning tinindegi jasyryn
Sening әning sekildi ghoy sýrlengen.
Ghazalyma beyne bolghan ghashyghym
Qashyp shygham qarabasqyr týrmennen
Týngi klub tórindesing bilemin,
Kektenemin ketkenine biyshi bop.
Sanam synsyp sala berdi, kýle mún
Seziminning sinip qalghan iysi joq.
Týngi... Týngi...
Kóbeleksin. Qinalam.
Sýirep jýrgen sal ýmitting denesin
Shaghyn shahar qondyrmady migha mәn
Eski kýnning qalyqtatyp elesin,
Qala... Qala...
Qalany da úshyqtap...
qalayyn ba qiyalymnyng qonaghy?
Qara týnning qanatynan týsip qap,
Mening múnym terezene qonady.
Kóshe... Kóshe...
Kóshe boyy tola mas,
Sonyng biri - janarynnyng tanysy.
Mendik múnnyng júparyna jolamas,
Sening әsem kónilinning gharyshy.
Nazdy kýnning nala núry esedi,
Ashytady kýbi-kónil boza-mún.
Jýregimning jýrmin izdep keshegi,
Kirpigine qonyp qalghan tozanyn.
Sarnauyq
Sheksiz núr - jaryqqa jauyqqan,
Sorlady súm kóshe qúshyp týn.
Qoqystar qasynda mauyqqan
Múnda tek miyauy mysyqtyn.
Áldekim әndetken tәtti arman,
Qoghamnyng kózinen túr auyp,
Kýreng kólenkeler qattalghan
Jetim búryshtar jylauyq.
Mylqaulyq menzegen keskini,
Kósheler qaranghy qúrsanghan.
Ertengi jaryqtyng óskini:
Ýlbegey ýmitti kir shalghan
Erteni dauyldan býlinip,
Bolaryn bilmegen zor yzghar
Sýiegi sinirge ilinip,
Bótelke jinaghan bomjdar
Ýnilip qaraydy momaqan,
Ýngirsiz keleshek kýtkendey.
Jertóle jayady alaqan
Qoghamnyng qolynan týk kelmey
Armandar arylmas aiyptan
Senimning demine jylynyp,
Olarda kýn erteng ghayyptan,
Saltanat qúrmaydy Úly ýmit
Keleshek sýiegi joghalghan
Kemirip qoyghany qoghamy
Samayy ghasyrdyng agharghan
Mezgilder minuty soghady
Shilingir shilde de qar jauyp,
Qúbylys oryn ap key týnde.
Kóktemde keledi sarnauyq
Anqyghan aqpannyng keypinde
Ertengi jaryqtyng óskini:
Ýlbegey ýmitti kir shalghan
Mylqaulyq menzegen keskini,
Kósheler qaranghy qúrsanghan.