Latyn grafikasy negizindegi jana qazaq jazuynyng emle erejeleri jaryq kórdi. Kópten kýtken erejening deni –  «búrynghy». Biraq «búrynghynyn» da janalyghy tabylyp jatyr. Onyng biri – birge jazylatyn sózderding emlesi. Tәuelsizdik alghannnan keyingi jaryq kórgen «Qazaq tili orfografiyasynyng sózdikterinde» (2001, 2005, 2007, 2013 jj.) birge jazylatyn sózder qatary molayghany bar edi. Biraq tilshi ghalymdardyng birqatary jәne jazumen ainalysatyn birshama әleumet sózderding «biriguine qarsy» eken. Búl – jazu reformasy túsyndaghy nazar audararlyq jay, «eskining janalyghy» boldy.

Emle erejelerining alghashqy núsqalary talqylanghan «Qazaq tili әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru jónindegi» últtyq komissiya janyndaghy Orfografiyalyq jәne Ádistemelik júmys toptarynyng otyrystarynda tilshi-ghalymdar tarapynan úrda-jyq, uda-shu, sarymay, aqkónil, dýniyeqonyz siyaqty birge jazylatyn sózderdi endi jana grafikamen bólek jazu úsynyldy. Uәj retinde – «búlar sintaksistik jәne frazeologiyalyq sóz tirkesteri», «sóz tirkesteri men frazeologizmder mindetti týrde bólek jazyluy kerek», «sóilem mýshesi retinde taldanady», «synarlar arasynda sintaksistik qatynas bar» degen sebepter úsynyldy. Tilshi-ghalymdar tarapynan aitylyp jatqannan keyin búl pikirler mәseleni odan әri qiyndatty. Sondyqtan әngimeni basynan bastaugha tura keledi.

Sózderding bólek, birge tanbalanuy – adamnyng psihofiziologiyalyq bolmysyna әser etetin “kóru-jazu tilindegi”(F.Sossur) erekshe qúbylys. Tipti etnostyng dýniyetanymdyq sipaty men etnos tilining sózjasamdyq ýlgisining ereksheligi bolyp tabylatyn da belgi deydi ghalymdar. Nemis oqymystysy L.Veysgerber nemis tilinde sózderdi biriktiruding ónimdi tәsil boluyn últtyq oilaudyng abstrakti sipatynynkýshtiligine tengeredi. Tildik tanbany býtin kóru (yaghny oqu) nemesearasyn ýzbey jazu adam sanasynyng jogharylauynan, oy tútastyghy men úghym birliginen, jalpylyq pen abstraktilikten órbiydi.

«Birge jazamyz ba, bólek jazamyz ba?»degen saual barlyq tilderding emle mәselesine ainalyp otyr. A.A.Reformatskiyding 1937 jyly “orfografiyanyng eshbir problemasy sózderding birge, bólek, defispen jazu mәselesindey qiyndyq tudyrmaydy” degen sózin býgin de qaytalaugha bolady.

Aldymen úghymdardy aiyryp alsaq. Birikken sóz termiyni men birge jazylu termiyni – eki týrli salanyng úghymdary. Birikken sóz – tildik sózjasam termiyni, yaghny eki sózden qúralyp, birge jazylatyn kýrdeli sózding birge jazylatyn týri. Al birge jazylu – grammatologiyalyq termin (ony ghylymy júmysta bosaralyqsyz tanbalanu dep te atadyq), orfografiyanyng úghymy, sózjasam prosesining jazu túrpaty, sózjasamdyq ýlgining orfografiyalyq keskini. Emlede kýrdeli sóz (birikken sóz, qos sóz, kirikken sóz, tirkesken sóz) birige, kirige, defispen jәne bólek tanbalanady. Qazaq tilining bir ereksheligi kýrdeli sóz synarlarynyng  arasyndaghy maghynalyq-qúrylymdyq qatynas túrpatynda mýmkindiginshe kórinis tauyp otyrady. Biraq ol – prosess týrinde bayau jýredi. Sol sebepti sózderding birikken, tirkesken, kirikken ne qos sóz boluynyng mazmúny men keskindelui say kelmey jatady. Sózjasamdyq bir ýlgidegi sózderding biri birigu prosesinen ótken, endi biri birigu prosesinde, endi biri birigu aldynda túruy mýmkin. Jazarman tildik intuisiyasy arqyly mazmún men túrpatty sәikestendirip dúrys tanbalay alar edi. Bolmasa emle sózdigine say tanbalaydy. Mysaly, sarymay/sarmay,qyzyl may, qara may; aqmay, tong may;ish may, qúiryqmay, jilik may, sharbymay, býirek may; súiyqmay,ósimdik mayy, zәitýn mayy; jer may, qara may degen sózderding songhy synarlary ortaq bolghandyqtan bir ýlgimen jasalghanday kórinedi. Alayda aldynghy ýsheui – sarymay/sarmay,aqmay, qyzyl may – syn esim men zat esim tirkesi;  songhylary zat esim-zat esim tirkesi. Syn esim-zat esim tirkesinde syndyq maghyna kómeskilengen. Q.Júbanov “sary maydyng aq, kógildir týrleri de kezdesedi” (Q. Júbanov, 225b.) deydi. Sary may– әbden shayqalyp, sýtinen múqiyat ajyratylghan, qoydyng qarnyna úzaq uaqyt saqtala sary týsin saqtaghan, basqa taghamdyq maylardan qúnarlylyghy óte joghary may. Uaqyt óte kele onyng týsining sap-sary, sary, aqshyl sary, aq sary, kógildir boluy emes, onyng qúnarlylyghy, sapasynyng joghary, yaghny sapa úzaqtyghy mәnge ie bolady. Túraqty synarymen birigip qana atau bolatynyn «týsinedi». Maghynasy kómeskilengen synar «kómekti» qasyndaghy synardan «izdeydi». Sondyqtan sarymay, qaramay (tehn.may), qyzylmay (dәrilik may) sózderindegi sary, qyzyl, qara sózderi óz maghynasynan auytqyp, may synarymen birigip qana tolyqqandy ataugha ainala alady. Búl birigu prosesi (әsirese sarymay men qaramay) úzaq uaqytty alghan. Ol úzaqtyq bir sózding birge, al soghan úqsas endi bir sózding bólek jazylyp jýre beruine әkeledi. Sóitip, biz modeliderding syrt túrpatyna qarap: «myna sóz birge, al myna sóz nege bólek?» degen әngime shygharamyz.

Qazaq lingvistikasynyng túnghysh professory Qúdaybergen Júbanov 30 jyldary birikken sózderdi qalypqa týsken ortaq zany joq, zansyz qosyndy degen, birikken sózderding payda boluynyng úzaq sonarly prosess ekenin, aralyq jaghdayda kóp jýrip, jalghan kózqaras qalyptastyru mýmkindigin eskertken!“Qargha qara qús bolghanmen de qara qús emes, aq sary, qaraqús, qara qús bolmaghanmen de, qaraqús” (sonda, 224b.) degen zertteushining sózi – birikken sóz jasaluynyng semantikalyq jolynyng tamasha mysaly. Al qolghap sózin týsindirgeni esterinizde bar ma? Kóregen ghalym qolghap sózindegi qap synary meshok maghynasynda emes, chehol maghynasynda qoldanylghandyqtan, tirkesken sóz birigetinin aitady. Uyq qap, kerege qap, ayaq qapdegen qap synarymen keletin ózge kýrdeli sózderden óz zamany sózjasamyndaghy aiyrmashylyghyn osylay tanytqan. Sonymen, sarymay, qolghap sózderi – qazaq sózderining tabighy jolmen birigu prosesin basynan ótkizgen sózder. Al qyzylmay, qaramay sózderi birigu prosesindegi sózder, sondyqtan tony Emle sózdigi biriktirip, sózdikterding reestrine shygharady. Óitkeni emle sózdigindegi orfogrammalar bas-ayaghy 5-10 jylda qoldanysqa enip túraqtanady. Sondyqtan birigu prosesinde túrghan sózderdi emle sózdigi aldyn ala biriktirip otyrady.

Sol siyaqty úrda-jyq, uda-shu sózderin alayyq. Búl sózder 1988 jylghy Orfografiyalyq sózdikten (redaktory – R.Syzdyq) bastap osy formada jazylyp keledi.  ldymen «úru sosyn jyghu», «uildeu jәne shuyldau» (nemese qos sózding maghynaly-maghynasyz týri (at-mat, shay-pay siyaqty) retinde) degen kýrdeli qimyldardy sipattau arqyly payda bolghany belgili. Biraq til – tiri aghza. Maghynalyq ózgerister búl sózdi «ojar, sodyr» maghynasynyng jeniltekteu sipatyn ataytyn sóz dengeyine kóterdi. Sóitip, «úr da jyq» biriguding tabighy joly – defis –  arqyly jazyldy. Búl biriguding aldyndaghy saty degen sózedi. Ol úrdajyqtyq degen birikken sózdi jasady. Emle erejesin talqylauda birqatar ghalymdar atalghan sózder defis arqyly jazylmaydy, úr, sosyn jyq degen eki qimyldy kórsetedi, sondyqtan bólek jazylu kerek degendi algha tartty. Da demeulik shylau, sóilem mýshesine taldanady dedi. Úrda-jyq, asta-tók, uda-shu sózderin  kir de shyq, bar da ait degen sintaksistik erkin sóz tirkesterimen bir dengeyde qarady. Úrda-jyq, sodyrlau adam, asta-tók molshylyq zaman, uda-shu bolu qimyldy emes, sipattyng túraqty atauyna ainalghan sózder, sondyqtan olardyng orfografiyalyq keskinderi, obrazdary aldynghylarmen birdey bola almaydy. Sipattau emes, atau sóz qyzmetine kóshkenin orfografiyalyq keskindelui arqyly osylay bildire alamyz.

Sózdik qordy bayytatyn tirkesken sózderdi (olar ghylymy әdebiyette kýrdeli sóz, tirkesti týbir, atauly tirkes, týidekti tirkester, shekteuli tirkes, leksikalanghan tirkes dep әrtýrli atalyp jýr) sintaksistik sóz tirkesimen salystyrudyn, sóz tirkesi qúramynda qaraudyng olardyng synarlary arasynan sintaksistik qatynas izdeuding qajeti joq, sóilem mýshesi retinde mýshelep taldau, artyq. «Sóilemnen tys, tek soghan kerekti qúrylys materialy retinde qaralatyn sóz tirkesteri sózder tәrizdi bolady da, tilding nominativti kúraldarynyng salasyna, zattardy, qúbylystardy, prosesterdi belgileu qúraldarynyng qataryna enedi” delingen bayaghyda (Vinogradov V.V. , 1954).

Biz búdan esh útylmaymyz. Búnday atalymdardy sóilem mýshesine, sóz tirkesine taldaugha ynghayly bolu ýshin ghana osy óristen shygharmay otyrsaq, sózdik qor bayymaydy. Sóz jasalmaydy, sózjasamdyq tәsilge túsau salamyz. Qazaq tilining sózdik qoryn tolyq kórsete almaymyz. Mysaly. «Qazaq tilining týsindirme sózdigi» alghash 1959–1961jj. eki tom bolyp jaryq kórgende (redaktory – I.Kenesbaev) sózdikte 18 135 sóz, 3 371 frazeologiyalyq tirkes bar edi. Al 1974-1986jj. on tomgha jinalghan «Qazaq tilining týsindirme sózdiginde» (redaktory – A.Ysqaqov) 66 myng 994 atau sóz, 24 myng 508 fraezologiyalyq tirkes endi (f.gh.k. A.Ýderbaev zertteui boyynsha). Endi 2006-2011jj. shyqqan on bestomdyq «Qazaq әdeby tilining sózdiginde» atau sóz 92200-den astam bolsa, 57800-ge juyq túraqty tirkes qamtyldy. Sonda 20-25 jyl ishinde dara sóz 66 mynnan 92 myngha qalay ósti? Búl sózder janadan jasala qaldy ma? Búryn qayda bolghan degen zandy saual tuady. 2013 j. shyqqan bir tomdyq «Qazaq sózdiginde» tipti búl san 106 myngha úlghaydy. Onyng sebebi nominasiyalanu dengeyine jetken, zat pen sipattyn, úghymnyng túraqty atauyna kóshken osy siyaqty sózderdi birge jazyp, reestrge shygharuda edi.

Búl qadamnyng dúrystyghyn lingvist ghalymdar 70 jyldardan bastap aitty. Prof. A. Ysqaqov tirkesken sózder “praktikalyq túrghydan qaraghanda jalang sózderding óresi jetpeytin qyzmet atqarady, olardyng olqylyqtaryn toltyrady, al teoriyalyq túrghydan, dara sózdermen jarysa ómir sýrip, sol dara sózderding tuuyna negiz bolyp qyzmet etedi” dedi (Ysqaqov, 120b.). Prof. M.Balaqaev “Qabysqan sóz tirkesteri týidekti topqa, odan birikken sózge ainalu prosesinde, bir sózge ainalghanda olardyng birtindep sintaksistik baylanysy ydyrap ketedi. Sol prosesting úzaqtyghynan, birigu dәrejelerining әrtýrli bolatyndyghynan birikken sózdi aiyryp tanu qiyn” degen (Balaqaev, 205b.). “Biriktiru – jinaqylyqtyng belgisi. Jinaqylyq –mәdeniyetilikting nyshany. Mәdeniyetti elding jazuy tildegi sóz tútastyghyn búzbay, adamdardyng psihologiyalyq oilau qabiletine sәikes bolugha tiyis. Adamnyng jazu әreketi men kóru әreketi ýilesip, qalyptasqan sayyn tildik sana-sezim kýsheye týsedi” degen jәne ghalym (sonda, 207b.). Professor B.Qasym 90 jyldary «Býgingi qazaq til bilimining mindeti kýrdeli sózding nominasiyalyq negizin anyqtap, osy toptyng sózdik dәrejege jetkenin belgileu bolu tiyis» degen edi. Ol ýshin formaldy jaqtan bólek tanbalanyp jýrgen kýrdeli sózderdi biriktirip jazu qajettiligin aitqan (Qasym, 263b). 70 jyldardan bastap birde-bir, kemde-kem, úrda-jyq, uda-shu, asta-tók, ólde-maghan, kimde-kim, qoyarda-qoymay, qúlynda-qúlyny shyghu, qolma-qol, auyzba-auyz, kózbe-kóz, betpe-bet, baspa-bas, naqpa-naq degen ataular jinaqy jazyla bastady. Búl jinaqylyqqa jazarman da, tildik sana da ýirenip aldy. Endi ony búzudyng qajeti joq.

Sonymen, sóz maghynasyndaghy ózgerister formada kórinis tauyp otyru kerek. Sózding jazudaghy túrpaty onyng mazmúnyna say kelmese, tilding kommunikativtik qyzmeti әlsirep, adamdardyng oilau qabileti toqyraugha úshyraydy.

Qúralay Kýderinova,f.gh.d., Qazaq jazuyn latyn grafikasyna kóshiruge baylanysty últtyq komissiya janyndaghy  Orfografiyalyq júmys toby mýshesi, professor

Abai.kz