Timanyng «tiynyn» eseptey alamyz ba?
Álemning asa iri baylarynyng әmiyanyna kóz salyp otyratyn «Forbs» jurnalynyng jazuyna sýiensek, sýikimdi kýieu Timur Qúlybaevta alty milliard dollar bar eken! Timanyng «tiyn-tebeni» turaly derekti әldebir gazet qiyndysynan kózi shalyp qalsa kerek, bizding auyldaghy Qúljabay búghaltyrdyng úiqysy búzylypty. Qúljabay kalikulyator degendi bilmeydi, bәrin shotqa salyp esepteydi. Auylda ólgen qoydyng terisine deyin sanap, bazardaghy narqyn bilip otyratyn Qúljekenning basy toly esep-qisap. «Timurdyn, - deydi Qúljekeng súq sausaghymen shottyng birligin qaghyp jiberip, - enshige ne alghanyn bilmeymin, biraq alty milliardtyng nólderinen budjetten búrys ketken tiynnyng «tólderin» kóruge bolady». Sóitedi de Qúljabay búghaltyr búqa moynyn ishine alyp ap jatta kep sanaydy. «Almatyda eki bólmeli pәterding baghasy shamamen 100 000 dollar bolsa, Timurdyng aqshasy alpys myng pәterge esep. Alpys myng pәterdi bólip kep jiberseniz kózdi ashyp júmghansha alpys myng jas otbasy baspanagha ie bola qalady eken. Ay, biraq alpys myng jas otbasy ayaq astynan tabyla qoymaydy ghoy bizding elden». Osy aragha kelgende Qúljabay qysylady, mandayy shyp-shyp terleydi. Sosyn, «qiyaly bolyp baramyn, qúrsyn Qúlybaevtyng baylyghynda nem bar?» dep yrjiyp kýledi. Rasynda, alty milliard dollar bir mezette el iygiligine júmsala qalsa qalay bolar edi? Kim qanday úsynys aitady?
«Abay-aqparat»
Álemning asa iri baylarynyng әmiyanyna kóz salyp otyratyn «Forbs» jurnalynyng jazuyna sýiensek, sýikimdi kýieu Timur Qúlybaevta alty milliard dollar bar eken! Timanyng «tiyn-tebeni» turaly derekti әldebir gazet qiyndysynan kózi shalyp qalsa kerek, bizding auyldaghy Qúljabay búghaltyrdyng úiqysy búzylypty. Qúljabay kalikulyator degendi bilmeydi, bәrin shotqa salyp esepteydi. Auylda ólgen qoydyng terisine deyin sanap, bazardaghy narqyn bilip otyratyn Qúljekenning basy toly esep-qisap. «Timurdyn, - deydi Qúljekeng súq sausaghymen shottyng birligin qaghyp jiberip, - enshige ne alghanyn bilmeymin, biraq alty milliardtyng nólderinen budjetten búrys ketken tiynnyng «tólderin» kóruge bolady». Sóitedi de Qúljabay búghaltyr búqa moynyn ishine alyp ap jatta kep sanaydy. «Almatyda eki bólmeli pәterding baghasy shamamen 100 000 dollar bolsa, Timurdyng aqshasy alpys myng pәterge esep. Alpys myng pәterdi bólip kep jiberseniz kózdi ashyp júmghansha alpys myng jas otbasy baspanagha ie bola qalady eken. Ay, biraq alpys myng jas otbasy ayaq astynan tabyla qoymaydy ghoy bizding elden». Osy aragha kelgende Qúljabay qysylady, mandayy shyp-shyp terleydi. Sosyn, «qiyaly bolyp baramyn, qúrsyn Qúlybaevtyng baylyghynda nem bar?» dep yrjiyp kýledi. Rasynda, alty milliard dollar bir mezette el iygiligine júmsala qalsa qalay bolar edi? Kim qanday úsynys aitady?
«Abay-aqparat»
