ASTANA. 31 mamyr. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Baqtyqoja Izmúhambetovting payymynsha, ónirde 400-den astam aqbókenning qyryluyna shópten ulanu da sebep boluy mýmkin.

Búnday joramaldy ol býgin Ýkimetting selektorlyq formattaghy otyrysynda aitty.

Onyng atap ótuinshe, songhy derekter boyynsha 360 aqbóken analyghynyng jәne 82 laghynyng óleksesi tabylghan. «Qazirgi uaqytta bizde pasterellez auruy boluy mýmkin degen oy qalyptasty. Degenmen floradan, yaghny shópten de ulanu yqtimaldyghy joghary», - dedi ol.

Qazirgi uaqytta kiyikterding qyryluyna ne sebep bolghandyghyn qazaqstandyq-reseylik ghalymdar zerttep jatqandyghyn aita kele: «Biz zerthanalyq zertteu arqyly sebebin anyqtaghymyz keledi. Ótken jyly pasterellez sebep bolghandyghyn dәleldegen edi. Aghymdaghy jyly da alghashqy zertteu júmystary pasterellezding sebep bolghandyghyn naqtylaydy. Degenmen barlyq belgiler ulanugha da úqsaydy», - dedi oblys basshysy.

Óz kezeginde Auyl sharuashylyghy ministrligining basshysy A.Mamytbekov atalghan ónirde 11920 kiyikting qyrylyp qalghandyghyn eske sala kele: «Negizinen olar bir kýnde, tóldegennen keyin ólgen», - dedi.

ASTANA. 31 mamyr. QazAqparat - Batys Qazaqstan oblysynyng әkimi Baqtyqoja Izmúhambetovting payymynsha, ónirde 400-den astam aqbókenning qyryluyna shópten ulanu da sebep boluy mýmkin.

Búnday joramaldy ol býgin Ýkimetting selektorlyq formattaghy otyrysynda aitty.

Onyng atap ótuinshe, songhy derekter boyynsha 360 aqbóken analyghynyng jәne 82 laghynyng óleksesi tabylghan. «Qazirgi uaqytta bizde pasterellez auruy boluy mýmkin degen oy qalyptasty. Degenmen floradan, yaghny shópten de ulanu yqtimaldyghy joghary», - dedi ol.

Qazirgi uaqytta kiyikterding qyryluyna ne sebep bolghandyghyn qazaqstandyq-reseylik ghalymdar zerttep jatqandyghyn aita kele: «Biz zerthanalyq zertteu arqyly sebebin anyqtaghymyz keledi. Ótken jyly pasterellez sebep bolghandyghyn dәleldegen edi. Aghymdaghy jyly da alghashqy zertteu júmystary pasterellezding sebep bolghandyghyn naqtylaydy. Degenmen barlyq belgiler ulanugha da úqsaydy», - dedi oblys basshysy.

Óz kezeginde Auyl sharuashylyghy ministrligining basshysy A.Mamytbekov atalghan ónirde 11920 kiyikting qyrylyp qalghandyghyn eske sala kele: «Negizinen olar bir kýnde, tóldegennen keyin ólgen», - dedi.

Esterinizge sala keteyik, ótken jyly Batys Qazaqstan oblysynyng Qaztalov jәne Jәnibek audandarynda 18-24 mamyr aralyghynda 12 myng bas kiyik ólgen bolatyn. Al 2009 jyldyng  sanaghy boyynsha Qazaqstan aumaghynda 81 myng bas kiyik bar. Búl januarlardyng jappay qyryluy birinshi ret kezdesip otyrghan joq. 2009 jyly da  olardyng ólim-jitimi bolghan. Al eng kóp kiyik ólimi 1984 jyly aqpan-sәuir ailarynda oryn alghan. Onda 250 myng bas, 1981 jyly Torghay oblysynda 180 myng bas, 1988 jyly mamyr aiynda 500 myng bas januar ólgen. Komissiyanyng qorytyndysy boyynsha, olardyng jappay qyryluyna barlyq kezde  pasterellez auruy sebep bolghan.

_