Senbi, 23 Qarasha 2024
5100 4 pikir 3 Sәuir, 2019 saghat 14:23

Qojakeev jәne býgingi úrpaq

«Taghdyr ajalgha sabyr berse, әli de júrtqa degen yqylasymyzdy bildirip, shapaghatymyzdy tiygize beremiz degen oidamyz!». Býgingi maqalamyz ózi turasynda osylay dep jazyp qaldyrghan Temirbek Qojakeev haqynda bolmaq.

Eline adal qyzmet etken jaysang jan, professor, ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, «Qazaqstan Respublikasynyng bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri» Temirbek Qojakeúly 1926 jyldyng 17 jeltoqsanynda qazirgi Jambyl oblysy Merki audany Oital auylynda dýniyege kelgen. Qazaq ziyaly qauymynyng qara shanyraghyna ainalghan S.M.Kirov atyndaghy Qazaq Memlekettik uniyversiytetine 1948 jyldyng qyrkýieginde oqugha týsedi. Filologiya fakulitetining jurnalistika bólimin ýzdik diplommen bitirip, ómirining 43 jylyn oqytushylyq qyzmetke arnaghan Temirbek aghay alty mynday jurnalist kadrlaryn dayarlaugha qatysqan.

Qojakeev kim? Eng aldymen, tәrtip pen bilimdi qatar úshtastyra bilgen úlaghatty ústaz. Professordyng dәrisin tyndap, aldynan ótken shәkirtterining qay-qaysy bolmasyn, aghaydyng ornatqan temirdey tәrtibin aitpay ketpeydi. Sózime túzdyq bolsyn, oqyrman nazaryna Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi Ghazizbek Tәshimbaydyng esteligin úsyndym:

«...Bir joly aghaydyng tapsyrmagha bergen kurs júmysyn kóbimiz oryndamay kelippiz. «Al, sóilender!» dedi Temirbek aghay. Batyldau bir jigitimiz túryp: «Aghay, uaqytymyz jetpeydi. Sharshap jýrmiz,keshiriniz» demesi bar ma?

Múny beker-aq aitqan eken. Aghayymyz salghan jerden «Pyshaqty súghyp alyp, keshirim súraudyng qajeti joq!» dep jer-jebirimizge jetip, sybap bersin. «Besikten beldering shyqpay jatyp sharshaysyndar, ә? Uaqyt tappaysyndar, ә? Al anau 50-ge kelgende doktorlyq dissertasiya qorghaghan Hayyrjan Bekhojin aghalarynnyng shyqpay jýrgen jany-ay, ә!» dep omyraulatyp baryp toqtady.

Alghashqy kýnnen-aq ýzildi-kesildi shart qoyghan: «Sabaqqa keshikpeysinder, týgel qatysasyndar, berilgen tapsyrmany uaqytyly oryndaysyndar». Aytty-bitti, kesti- ýzildi...»

Ústazdan bilim alghan shәkirtterding birsypyrasy Preziydent, Ministrler kabiynetine, Jogharghy Kenes apparatyna, Qazaqstan Búqaralyq aqparat qúraldaryna basshylyq qyzmetke ornalasqan. IYdeologiyalyq júmysty qozghalysqa keltirip otyrghan el azamattary da, bilim qughan ghylym kandidattary men ghylym doktory atanghandar da Temirbek Qojakeúlynyng úlaghatty ústazdyghyna kuә bolyp, bir kezderi dәrisin tyndaghan studentter edi. Ústazdyng enbegi onyng shәkirtterinen kórinis tabatynyn eskersek, Temirbek aghay sol «baqytty oqytushylardyn» qatarynda emes pe?

Qazaq satira, yumorynyng tarihyn, syry men sipatyn alghash arnayy zerttegen ghalym búl salada «Adam. Qogham. Satira» (1980), «Satira jәne dәuir» (1976), «Satiralyq janrlar» (1983), «Satira- kýshtiler qaruy» (1985) degen ataumen kýrdeli monografiyalyq enbekter jazyp, kólemdi aqparat qaldyrdy. Ayta ketu kerek, avtor osynau enbekteri arqyly qazaq әdebiyettanu ghylymynda últtyq satira, yumordyng syrlary, janrlary jónindegi úghym, bilimdi túnghysh negizdedi.

1942 jyly audandyq gazette alghashqy habarlary jaryq kórgen Temirbek Qojakeev sol uaqyttan beri jýzdegen maqala, ocherk, habarlamalardy respublikalyq basylym betterinde jariyalady. Búl tústa Temirbek aghaydyng jurnalistik qyry keninen ashyla týsedi. Felietonist Qojakeev atalghan janr ayasynda jýzge tarta felieton jariyalap, shygharmalarynyng oilylyghymen, astarly zilimen erekshelendi.

Jalpy alghanda, 500-den asa materialdyng avtory, ústazdyghymen de, kәsibiyligimen de kópke ýlgi bolyp qalghan professor Jazushylar odaghynyng da, Jurnalister odaghynyng da mýshesi, qogham qayratkeri.

«Qojakeev jәne býgingi úrpaq». Úrpaq sabaqtastyghy jolynda jaqsy aty auyzdan týspegen Temagha býgingi kýni bizding de jii estip, izdene oqityn baghdarymyzgha ainalghan. Jana tolqyn jadynda biregey túlghalardyng esimi jattalsyn dep, ózderi bilgen ómirlik ónegeni jetkizetin ústazdar qauymyna alghys zor. Jyl artynan jyl ótse de, jalghasyn tauyp kele jatqan «Qojakeev oqulary»- sózime dәlel. Araylap atqan tanymyzdy uniyversiytet qabyrghasynda bilim aludan bastasaq, agha buynnyng armany oryndalghany. Kýnine tabaldyryghyn birneshe qaytara attaytyn Temirbek Qojakeev atyndaghy dәris zaly - úly túlghany úmyttyrmaytyn iygi qadam bolghany haq. Qalay bolghanda da, enbegimen el esinde saqtalghan azamattardy dәripteu - zaman aldyndaghy, qogham aldyndaghy borysh bolyp qala bermek.

Madina Oqas

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338