Aughanstan, Sheshenstan siyaqty elderdi búrynnan sharpyghan dini-ekstremistik jarylystar Qazaqstangha da tang bolmay qaldy. Oghan Qazaqstangha baghyttalghan qoqan-loqygha toly aughandyq tәlipterding hatyn qosynyz. Almatygha bilim alu ýshin kelgen aughandyq myng studentting ishinde de terrorshylar jasyrynyp jýrmegenine kim kepil? Elde ýrey kóp, biylik qamsyz. Qazir joghary oqu oryndary men mektepterdi bylay qoyghanda, balabaqshalardyng ózine diny aghymdar dendep enip jatyr.

Aughanstan, Sheshenstan siyaqty elderdi búrynnan sharpyghan dini-ekstremistik jarylystar Qazaqstangha da tang bolmay qaldy. Oghan Qazaqstangha baghyttalghan qoqan-loqygha toly aughandyq tәlipterding hatyn qosynyz. Almatygha bilim alu ýshin kelgen aughandyq myng studentting ishinde de terrorshylar jasyrynyp jýrmegenine kim kepil? Elde ýrey kóp, biylik qamsyz. Qazir joghary oqu oryndary men mektepterdi bylay qoyghanda, balabaqshalardyng ózine diny aghymdar dendep enip jatyr.

Halal sauna, halal kafe, halal dәmhana, halal emhana, halal makaron siyaqty tolyp jatqan halaldargha qúlaghymyz ýirenise bastaghan biz halal balabaqsha degendi estigende, yrshyp-aq týstik. Ómirding ashy-túshysyn basynan ótkermegen, perishtedey pәk sәbiylerge din ústanugha qanday qajettilik bar? Ómirdi tanyp-bilmegen býldirshinder dindi qalay týsinedi? Býgin ýnsiz otyrmyz, erteng qaytemiz? Qolyna qaru alyp adam qanyn jýkteuden tayynbaytyn terrorshylar halal balabaqshalardyng «jemisti ónimi» bop shyqsa, qaytpekpiz? Yantarlyq zombiy-úlular turaly estuiniz bar ma? Bizding qúrlyqtan alys araldarda ómir sýretin olardyng ishine parazitter týsip, qozghalys mýshelerinen ózgelerining bәrin óltiredi. Búl jәndik kóz qyzyqtyrar týrli týsti boyaugha boyalyp, parazitterding búiryghyn oryndaushy mashinagha ainalady. Tal basyna órmelep shyqqan «kórkem» úludy úshyp jýrgen qústar ilip ketedi. Parazitterding әu bastaghy kóksegeni - biyikte úshqan qústyng ishine týsip, azyq etu. Múny nege aityp otyr dersiz? Bizding «músylmanbyz» dep býkil jahangha jihad jariyalap jýrgen bauyrlarymyz da osy jansyz úlu tәrizdi kórinedi keyde. Qúday saqtasyn...

Jeke kәsipkerlik kuәligimen zansyz júmys jasap otyrghan halal balabaqshalardyng Astanada bar ekenin, ony kameramen týsiruge «Asyl arnadan» basqa telearnalargha rúqsat berilmeytinin әriptesterimiz baspasóz betinde jazghan edi. Mekemening artynda eshtene joq bolsa, nesine jasyrynyp-túmshalanady degen oy keledi. Uaqyt sanap, sany artyp kele jatqan osy taqylettes «Ál-Kәusar», «Ahlyaq» atty halal balabaqshalar Almatyda da ashylghan. Internet pen gazet betterindegi jarnamalary da jaman emes. Aghylshyn men arab tilderin ýiretpek. Eresekterimizding ózi qazaq tilin dúrys mengere almay jatqanda, besikten beli shyqpaghan balagha arab pen aghylshyn tilin qosaqtap qoyghanymyz qiyanat emes pe? Bala 5-synypqa barghangha deyin óz ana tilimen ghana susyndasa, qazaqy qaymaghy búzylmaytynyn aitady psiholog ghalymdar. «Eki kemening qúiryghyn ústaghan sugha ketedi» degen bar. Ras sóz. Hidjab kiygen múghalimder namaz oqyghanymen de, qazaq dәstýrinen beymaghlúm ekeni anyq. Olar sәbiylerdi qazaq etip tәrbiyeley me, ol qoldarynan kele me?

Respublikamyzda balabaqsha tapshylyghy - әli sheshimin tappaghan mәsele. Baghasy aspandaghan jekemenshik balabaqshalargha kez kelgen sektanyng qúryq saluyna mýmkindik jeterlik. Olargha әy deytin әje, qoy deytin qoja joq.

Halal balabaqshalar turaly derek alu maqsatymen bir-eki mekemege qonyrau shalghan edik. «Ahlyaq» balabaqshasynyng mengerushisi Ámina Sәrsenaeva «Bizde balalar islam dini men iman sharttarynan sabaq alady. Aylyq tólemi - 35 myng tenge», - deydi. Al «Ál-Kәusardyn» әrbir baladan aiyna tabar tabysy 48 myng tenge eken.

Qazir júrttyng «halal» dep aidar taghylghan dýniyelerden kónili qala bastaghanday. Pysyqay kәsipkerlerding sapasyz ónimdi «halal» brendimen ótkizip jiberudi kózdeytini bayqalyp qalyp jatady. Halal balabaqshagha qyzyghyp, arystannyng auzyna óz úrpaghymyzdy ózimiz salyp berip jatqan joqpyz ba? Últ bolamyz desek, últtyq sipattaghy, yaghny salt-dәstýrimizding ayasyndaghy balabaqshalardyng sanyn arttyru - kezek kýttirmeytin mәsele. Qazaq ertegileri men últtyq muzykany qúlaghyna sinirip, últtyq taghamdarmen tamaqtanyp ósken jastyng bolashaghy jarqyn bolmaq. Búl basqasy - basqa, memleketting óz qúzyryndaghy is bolugha tiyis. Áytpese úrpaq ósirip jatyrmyz deuding ózi beker.

Sovet-Han GhABBASOV, pedagog-psiholog:

- Býkil balabaqshanyng baghdarlamasyn qaytadan jasauymyz kerek. Europasentristik әdisteme, Europa tәrbiyesi balighattyq kezeng degendi mýlde týsinbeydi. Ony «qiyn bala» deydi. Qiyn bala bolushy ma edi? Búl kezde myna qúdiretti qaranyz, jeti jasqa deyin jýrek-qan tamyry, jýike jýiesi bir-birimen ýndesip júmys isteydi. Endi kelip ýshinshi - gormonalidyq jýie qosylady. Bala 7 jasta býrshik jarady. 13 jasta gýl atady. Búl kezende keyde gormonalidyq jýie jýrek-qan tamyry, júlyn, jýike jýiesin basqaryp ketedi. Mine, osy kezde balanyng tәrbiyesi qanday boluy kerek? Biz balbóbek, sәbiylik kezende kәmelettik kezendegi dýniyeni kelip tyqpalaymyz. Faraby iliminde «kәmelettik ke-   zeng - ol aqyl, әdilet, raqym» delingen.

Maygýl JETPISOVA,

tәrbiyeshi:

- Qazir balabaqshalardy topyrlatyp ashu nauqany bastalyp ketti. Al olar últtyq tәrbie beretin mamandardy qaydan alady? Kadr dayyn emes. Balabaqshada bayaghy eski, jattandy taqpaq pen júmbaqty jattatady. Sodan asa almaydy. Sol bayaghy «Ay men qasqyr», «Ýsh toray» degen ertegiden tәrbiyeshi ýzindi oqidy. Dinimizdi, tilimizdi týzeymiz dep jatqan kezde «Ýsh toraydyn» ne qajeti bar?! Bizding ózimizding tórt týligimiz bar emes pe? Nege sol tórt týlikke qatysty ólen-taqpaq jattatyp, oiyn oinatpasqa?! Erteden keshke deyin otyz balamen júmys isteu onay emes. Tәrbiyeshining júmysy óte auyr. Osynday kelensizdikterge basshylar kinәli. Taza qazaq balabaqshasynyng iyisi esikten kirip kelgende anqyp túruy kerek. Qazaqtyng kiyiz ýii, tórt týlikpen bezendirilgen oiyn alandary bolsa, qanday ghaniybet! Qazirgi balalar qoy men jylqynyng tólin ajyrata almaydy.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 20 (103) 01 mamyr 2011jyl