Múrat Áuezov,
Mәdeniyettanushy-ghalym:

- Ákenizding ereksheligi nede?

- Ákemning qalamger retindegi ereksheligi ne jazsa da adamnyng oiyn qozghaytyny. Abaydan taraghan әseri bar. Ol kisi sózding qadirin bilgen, eshuaqytta qor qylmaghan. Ózindik oiy bolghan. Ýlken armany bar edi, 10 million qazaq arasynda sóilesem degen. Ol kezde qazaqstanda ýsh jarym million shamasynda qazaq bolghan.

- Ákenizding songhy demi Mәskeude, Kunsevskiy auruhanasynda ýzildi. Ómirining songhy sәtinde qasynda boldynyz ba?

Múrat Áuezov,
Mәdeniyettanushy-ghalym:

- Ákenizding ereksheligi nede?

- Ákemning qalamger retindegi ereksheligi ne jazsa da adamnyng oiyn qozghaytyny. Abaydan taraghan әseri bar. Ol kisi sózding qadirin bilgen, eshuaqytta qor qylmaghan. Ózindik oiy bolghan. Ýlken armany bar edi, 10 million qazaq arasynda sóilesem degen. Ol kezde qazaqstanda ýsh jarym million shamasynda qazaq bolghan.

- Ákenizding songhy demi Mәskeude, Kunsevskiy auruhanasynda ýzildi. Ómirining songhy sәtinde qasynda boldynyz ba?

- Ákem qaytys bolghanda jasym on segizde, 1961jyly qaytys boldy. Mәskeude «Kunsevskiy» auruhanasynda operasiya ýstinde ýzildi. Ol kezde narhoz nashar, ýlken adamgha qiyn, narhozgha әkemning jýregi shydamady. Ákeme qyltamaq degen diagnoz qoyyldy. Sodan asqazandaghy qyltamaqty alyp tastaytyn boldy. Sonyng barlyghyna 6 saghat uaqyt ketti, jýrek shydamady. Ayaq astynan ketip qaldy. Men kýnige qasynda boldym. Ákem maghan arnayy aqsha bólip, sen kýnige kelip túr deytin, aramyz 30 shaqyrym Mәskeu men auruhananyng arasy. Sodan kýnige baryp túrdym.Sol kezderi osy Almatydaghy jazushylargha kóptegen hattar jazatyn. Maghan jazyp berip jiberedi. Men Mәskeuding ortalyghyna baryp pochta arqyly salyp jiberip otyrdym. Ákemiz 1960 jyldyng mausym aiynyng 27-si kýni qaytys boldy. 26-sy kýni qasyna eshkimdi jolatqan joq, operasiyagha dayyndady. Men oghan 25 kýni týsten keyin bardym, sol kezde әkeme úsynys aittym. Jazghy demalys kezinde Semeyge baryp kelsem degen oiymdy jetkizdim.  Búl úsynysymdy ol sonday jyly qabyldap, kónili kóterilip qaldy. Sodan eki hat jazdy. Ol hattary saqtauly.  Semeymen Qarauyldyng arasynda «Bóri» deytin jer bar, әkemning tughan jeri, sonda múrajayda saqtauly túr. Ákemning eng songhy ret qolyna qalam alyp jazghan haty tughan jerine arnap jazghan haty boldy.   Negizinde әkem ekeumizding josparymyz bylay edi:  men sol jerden kýndelik jazuym kerek. Búl maghan ýlken tapsyrma edi. Esimde 18 jastan asqannan keyin әkem maghan basqasha qarap, salmaqty sóileytin.

Sen sol tapsyrmany bitirgennen keyin, Ystyqkólde kezdesemiz dedi. Sonda sening jazghan kýndeligindi oqimyz dedi. Ákem mening jazugha iykemim bar ma, joq pa teksergisi kelgen bolar. Sodan Ystyqkólde kezdesetin boldyq. Biraq әkem ol kýnge jete almady. IYә, әkem  mening tughan jerine baruymdy qoldady. Auyldyng jaghdayyn, әleumettik jaghdayyn bilsin degeni ghoy.   Kelesi jyly men  Mәskeude jora joldastarymmen Bolathan  Tayjan Ánuar, Altay «Jas túlpar» úiy­myn qúra bastadyq.

- Agha, әkenizding aqyl-kenesi, bergen tәrbiyesi, sizdin qalamger retinde bar qyrynyzben jarqyrap kórinuinizge óz әserin tiygizdi me?

- Áseri óte zor. Ákem óte myqty tәrbiyeshi boldy. Ózining balalarynyng sauatty boluyna, ómirde abyroyly boluyna erekshe mәn berip, әkelik boryshyn atqaryp ketti. Ákem payghambar jasynda, yaghny 63-inde qaytys boldy. Soghan baylanysty, jaqynda «Múhtar Áuezov» qory, «Áuezovtyng ata-tegi» atty kitap shyghardyq. Ákem qoja ruynan taraghan. Sopylar, qojalar turaly kezinde әrtýrli týsinikter bolghan. «Bizding arghy atalarymyz arab shólderinen» degen bir-eki auyz sózi bolmasa, zaman oghan ózining babalary turaly aitugha mýmkindik bergen joq. Sondyqtan da sol qojalardyng tarihyn jaqsylap kórsetuge tyrystyq. Segizinshi ghasyrdan bastap «islam», «arsha» deytin qozghalys bastaldy. Aldymen arabtar,  payghambarmen onyng sahabalary, izbasarlary, onyng ishinde Haziret Áli Orta Aziyagha, sonyng ishinde qazirgi qazaq jerine kelip qonystanugha úmtyldy. Sol kezde osynda ketken jauyngerler atamekenine qayta almay  qalghan. Sodan olar qylyshtaryn tastap, qoldaryna qalam alyp qúrannyng sózderin nasihattaugha kirisken. Ol kezde arab eli tez taraghan jәne Grekting filosoftaryn óte jaqsy bilgen. Jalpy Shyghystyng bilimin sanasyna sinirgen. Osynda kelgen qojalar sol bilimdi 1500 jylday saqtaghan desem qatelespeymin. Olar Qaratau, Týrkistan jaghyn mekendegen jәne qalamnyng adamdary bolghan, tek jaza bilgen. Ózderining ruhany izdenisteri bolghan. Atalghan kitapta Haziret Áli jәne odan taraghan úrpaqtar qazaqtyng tarihyna ýlken ýles qosqan adamdar jayynda jaqsy jazylghan. Onyng ishinde H.A.Yassauy de bar. Múny aityp otyrghanym, ózge elder arasynda da qojalar bar.Mysaly, ózbekterding arasyndaghy qojalarda din jaghynan kim kýshti bolsa, sol bedeldi oryn alghan. Qay ýiden shyqsa da bilimi bolsyn degen negizgi prinsip bolghan. Al endi Qyrghyztannyn, Qazaqstannyng arasyna kelgen qojalardyng jaghdayy basqasha boldy. Óitkeni keng  dalanyng minezi bólek edi. Sondyqtan bizding babalarymyz ózining balalaryn tәrbiyeleuge erekshe kónil bólgen. Mening әkem de búl zandy qatty ústaghan adam edi. Óz basyma kelsek, әkemning kóregendigi sol, meni osy Almatydaghy qazaq mektebine alghashqy synypqa qolymnan jetektep alyp bardy. Ol kezde Almatyda 10-aq payyz qazaq túrushy edi. Ziyaly qauym, chinovnikter, basshylyqtyng ishinen birde-bireui balalaryn qazaq mektepke bergen joq. Meni әkem sol №18 qazaq mektebine aparghan. Ol kezde qazaq tilinde eki-aq mektep bolatyn. Biri qyzdargha arnalghan, ekinshisi úldargha. Men alghashqy sauatymdy qazaq mektebinde ashyp, alghashqy әripti qazaqsha tanyp, ýsh jyl sol mektepte oqydym. Qazir qarasam, mening bilim әlemindegi negizim sol mektepte qalandy deuge bolady eken. Biraq, 4 synyptan bastap orys mektebine auysugha mәjbýr boldym. Óitkeni, ol kezderi qazaq mektebining dengeyi tómen edi. Sondyqtan da әkem 3-synyptan, 4-synypqa auysar kezde 2 múghalim jaldap bireui orys tilinen, ekinshisi aghylshyn tilinen sabaq berdi. Ol kezde 9 jastaghy oiyn balasymyn, dostarymnyng barlyghy dalada oinap jýredi, al meni әkem kóp oqytty. Sonyng arqasynda 4 synypqa jaqsy dayyndyqpen bardym. Ol kezderi qazaq tili joqtyng qasy - basylym betterining kópshiligi orys tilinde. Solay bara-bara qazaqshadan alystay bastadym. Biraq, әkem mening tilimdi qatty qadaghalady. 1956-1958 jyldary ýsh jyl qatarynan Ystyq kólding jaghasyna әkemmen birge jәne bauyrym Ernar ýsheumiz baryp demalatynbyz. Ákemning armany sol Ystyqkólding jaghasynan ýy salu edi. Ol jerge bara qalsaq, qyryghyzdar bizdi óte jaqsy, jyly qarsy alatyn. Sebebi, әkem 1952 jyly ýlken erlik jasady dep maqtanyshpen aita alamyn. Qyrghyzdardyng úly eposy «Manasty» saqtap qalugha onyng qauipti ekenin bilse de, sanaly týrde júmys atqardy. Sondyqtan da Almatydan ketuge mәjbýr boldy. Óitkeni qughyn bastaldy jәne qolgha týsiremiz degen order jazylghan eken. Sondyqtan jaqyn dostary qúpiya týrde Mәskeuge jiberuge at salysty. Qanday jaghday bolsada qyrghyzdardyng eposyn saqtay bildi. Jaqynda ghana sol kezde sóilegen sózi jaryq kórdi. Biz osy «Múhtar Áuezov qory» qyrghyz bauyrlarmen qosylyp, biz qarjylay kómektesip, olar «Múhtar Áuezov jәne Qyrghyzstan» degen ýlken kitap shyghardy. Sonda әkemizding 1952 jyly sóilegen sózi tolyghymen shyqqan. Qyrghyzdar jaqsy qúrmettep, ýlken iltipatpen qarsy alghan, әkemizding «Manasqa» degen kónili eshuaqytta da suyghan emes. Qayta bilimin terendetuge kóp әreketter jasaghan eken. Sol kezde biz qasynda jýrgen kishkentay bóltirikpiz, bauyrym Ernar ekeumiz. Birde әkemmen qyrghyzdardyng úly Manastaryn izdeuge bardyq. Sonda myna Sayaqbay Qarabalaev eng myqty manasshylardyng biri, sonyng auylyna boldyq. Ol kezde Qazaqstanda býrkitshiler joq. Ang aulau mәdeniyetin qyrghyzdar jaqsy saqtay bilgen. Sol Sayaqbaydyng auylynda biz sol ang aulaudyng keremetterin kórdik. Sodan keyin Sayaqbay qobyzyn alyp «Manasty» jyrlady. Biz Ernar ekeumiz tyndap jyrdy eptep týsine bastadyq. Sonymdy bildirgim kep әkemning qúlaghyna baryp sybyrlap «men týsinip otyrmyn» dedim. Sol bala kezimde qyrghyz tilining  qazaq tiline óte úqsas ti ekenin, qyrghyzdardyng bizge etene jaqyn halyq ekenin sezindim.  Onyng ýstine qyrghyzdardyng tilin týsinsen, mәdeniyetin baghalay bilseng jәne ózinning ne biletinindi jetkize bilsen, ol әkeme únaydy degen sóz. Biz әkemizge únaghymyz keldi: mening de, Ernardyng da. Ernardyng qústardyng ómirin zertteuge qúshtary tym zor boldy. Jaqynda ghana qazaq әdebiyetine  әigili Alakól turaly maqalasy shyqty. Ol maqalany oqysanyz ýlken jazushylyq sheberlikpen, ýlken ghylymy bilimdilikpen jazylghan. Demek, әkem onyng qústargha, tabighatqa jaqyn ekenin bilgen. Alla taghalanyng әr adamnyng boyyna beretin  erekshe daryny bolady. Sondyqtan ózindi jas kezinde nege beyim ekenindi tauyp aluyng kerek jәne sony damyta biluing kerek. Óitkeni, jeke basynnyng tabighatynnyng ózi soghan jaqyn. Al sol daryndy taba bilseng ómirden adaspaysyng . Sondyqtan әkemiz Ernardyng tabighatqa neshe týrli jәndikterge beyim ekenin sezgen. Sol jaghynan әkemiz kóp kómektesti. Ernar bauyrym dýnie jýzine aty shyqqan ghalym, qústardy zertteuden janalyq ashqan ornitolog. Ol dýniyejýzi ghalymdary moyyndaghan adam.

- Ákenizben әngime-dýken qúrghanda, syr bólisip, sher tarqatqanda kóbinese ne jayynda әngimelesetin edinizder?

- Men mektepti orys tilinde bitirdim. 9-synyptan bastap әkemmen bolashaghym turaly kóp әngimelesetinmin. Birde әkemmen aqyldasyp men himik bolamyn dep sheshtim. Óitkeni mektepte himiya pәnin óte jaqsy oqydym. Soghan dayyndalyp jýrdim. Búl turaly әkemning hattarynda da bar. Biraq oqudy ayaqtauyma jarty jyl qalghanda ózgerdim. Óitkeni әkem mamandyqty  qatelespey tanday bil degendi ýnemi eskertip otyratyn. Sonday sózder әser etken bolu kerek (men mektepke erterek barghandyqtan 16 jasymda bitirip shyqtym), sonda 15 jastaghy balamyn әkeme aittym: «Maghan himiyadan góri tarih pen әdebiyet kóbirek qyzyqtyrady» dep. Endi búl shyndyghym boldy. Ol kisi riza bolyp, maghan aqyl kenesin aitty. Búl gumanitarlyq salagha ýlken bilim, tereng izdenis kerek dedi. Solay bel buyp kiristik. Sol kezde Mәskeu uniyversiytetinde «Shyghystanu» fakuliteti ashyldy. Onda qytay tili, arab tili bar eken, taghy basqa birshene korey, vetnam tilderi bar eken. Soghan Qazaqstannan barugha birinshi ret mýmkindik tudy. Ákemning tilegi arab tili boldy. Men osy jerde emtihandy jaqsy tapsyrghanmyn. Sol jaqqa barghanda arab tilin oqugha bolmaydy deydi. Arab tilinde oqu ýshin mektepte aghylshyn tilinde oqu kerek eken, men nemis tilinde oqyghanmyn. Sonymen meni vetnam tiline kirgizip qoydy. Ákem múny estip tulap, «búl ne degen súmdyq» dedi. Sodan bir-birimizge kýnde telegramma jiberip kýndelikti jaghdayymyzdy bilip otyrdyq. Ákem rektorgha hattar jiberip, arab tili bolmasa qytay tiline auystyrylsyn dep ótinishter aitypty. Osy jerde qaranyz qanday tәrbiye, óitkeni qytay tilinde qazaqtardyng tarihyna baylanysty kóptegen derekter bar eken. Sodan mening qazaq ekenimdi taghy esime salyp, «qazaqsyng qazaq ekenindi úmytpa» degendey, qytay tiline auystyrdy. Sonymen Qytay tili mening ómirimde ýlken oryn aldy, shyghystanushy boldym. Osynda orys mektebine auysqanda qazaqshamnan alystap bara jatqanday boldym. Biraq әkemning tәrbiyesi jaqsy boldy. Egerde qazirgi uaqytta kimde kim balasynyng bolashaghyn oilasa qay tilde oqytsa da, balabaqshadan bastap nemese keminde 3-4 synypqa deyin qazaq tilinde oqytu kerek. Búl óz ómirimdegi tәjirbiyem jәne әkemning aqyly. Búl mәselege әkem qatty mәn bergen. Jaqynda nemereli boldym, tórtinshi nemerem dýniyege keldi. Kelinime talap qoydym, qazaq әuenderin tyndat, nemeremning qúlaghyna sinsin dedim.

- «Abay joly» romany siyaqty taghy bir túghyry biyik tuyndy jaryqqa shyghady dep oilaysyz ba?

- «Abay joly» siyaqty roman jazu eshkimning qolynan kelmeydi. Ol kóshpendiler dәuirining songhy kórinisi, songhy tynysy. Ákemiz sonyng bәrin kórip qaldy.    Búl mәngilik shygharma. Endi eshqashan qaytalanbaydy. Ýlken alyp eskertkish bizding kóshpeli babalarymyzdyng tarihynan.

- Osy «Abay joly» romany jayynda әkeniz qanday әngimelerdi aitatyn edi? Yaghny atalghan romandy jazugha úly qalamgerdi ne iytermelegen?

- Ákemning roman jazam degen oiy bolmaghan, shәkirt kezinde atasy Áuezding әngimelerin tapjylmay, úzaq tyndaghan. Sonyng әseri bolu kerek. Ol kisi Abay jayynda materialdar jinaghanda tarihy romandar avtorlarynyng talayy-aq bile bermeytin ózgeshe bir jәitterge tap bolghan. Óitkeni, Abaydyng ómiri men enbegi, týr-týsi men sipaty jayynda qaghazgha týsken nemese jariyalanghan birde-bir derek, ózining jeke arhiyvi men kýndeligi, hattary men memuarlary, tipti zamandastarynyng aqyn jayynda hatqa týsken estelikteri saqtalmaghan. Aqynnyng ómirine baylanysty derekter men romannyng býkil oqighalaryn Abaydy kózimen kórgen, jaqyn bilgen jandardan úzaq uaqyt boyyna auyzba auyz súrau, әngimelesu arqyly jinaugha tura kelgen. Olardyng kóbi kәrilik mendegen shaldar eken. Sondyqtan olar ótken kýnderding belgisin de, adamdardyng beynesi men sóileu mәnerin de, oqighalardy da úmytynqyrap qalghan. Tipti, Abaydyng shәkirti Kókbaymen de әngimelesken. Kókbay 1927 jyly qaytys bolghan. Ol Abaydan attay on alty jas kishi edi. Sondyqtan aqynnyng jastyq shaghy jayynda mandymdy eshtene aita almaghan. Sonymen qatar, material jinay jýrip, Abaydyng dostarymen, syilastarymen, búryndary qastastyq jasaghan jaularymen de әngimelesken. Mine, osynday izdenuding arqasynda bolashaq qaharmany jayynda asa kóp material jinaqtaghan. Taghy aitatyny, Abaydyng balalyq jәne jastyq shaghy jayyndaghy romandy ayaqtaghan song da sol kitapqa kirmey qalghan materialdary meylinshe kóp bolghan. «Materialdyng meylinshe moldyghy mening enbegimning sәtti bop shyghuyna asa kóp septigin tiygizdi» dep aityp otyrushy edi ózi de.
Biraq material jinauda talay-talay qiyndyqtargha tapa bolghan. Degenmen, әkem qart adamdardyng kómeski jadynda úmyt bolghan kóp nәrselerdi qayta esterine týsirtip, aitqyzyp alghan. Ákem, Abaymen birge sol halyqtyng jan-jýregin úghugha jәne sony bir abzal qalpynda ashyp beruge, jayyp salugha barynsha tyrysqan.

- Jalpy, Múhtar Áuezovtyng jazghan shygharmalary, enbekteri jayynda bilmeytin adam kemde-kem shyghar. Degenmen, әkenizding qalamynan tuyndaghan enbekteri men zertteuleri jayynda bir ýzik syr aityp berseniz?

- Semeyde әkem ózining pesalary arqyly túnghysh mәdeni-aghartu «Es aimaq» ýiirmesining qalyptasuy men ósuine bagha jetpes kómek kórsetti. Shyghanaqtaghy júmysshylar ýshin «Sibir burlaktary» klubynda «El aghasy» pesasy qoyyldy, piesanyng qoljazbasy, keyinnen ókinishke qaray, joghalyp ketti, 1921 jyldyng bas kezinde «Bәibishe-toqal» tórt aktili drama jazyp, ony ózining tikeley basshylyq etuimen 1921 jyly 23 nauryzda Sverdlov atyndaghy klubta sahnagha qoyghan. 1922 jyly 20-shy jeltoqsanda Lunacharskiy atyndaghy teatrdyng kórermenderi qazaq dramaturgiyasynyng inju-marjany, dala Romeosy men Djuliettasy turaly «Enlik-Kebek» piesasyn kórgen. Qyzylorda ónirindegi túnghysh kәsiby teatrdyng shymyldyghy 1926 jyly әkemning «Enlik-Kebek» piesasymen ashylghandyghynyng ózi kezdeysoq qúbylys dey almaymyn. Ákem úzyn yrghasy jiyrmadan astam piesa jazghan, biraq olardyng әrqaysysynyng taghdyry әrtýrli bolghan. Sonymen qatar, әkemning jetistikterine toqtalsam 1957 jyly shildede Tashkentte ótken shyghystanushy-ghalymdardyng birinshi konferensiyasynda, 1958 jyly Tashkenttegi Aziya jәne Afrika elderi jazushylarynyng konferensiyasynda, 1960 jyly qarashada Dushanbede ótken Aziya jәne Afrika halyqtary yntymaqtastyghynyng birinshi konferensiyasynda jәne 1960 jyly Mәskeude ótken Shyghystanu jónindegi XXV Halyqaralyq kongresste asa túshymdy, әri tartymdy sóz sóilegen. Óitkeni, әkemning sóilegen sózderi qashanda qalyng kópshilikting jýregine jol tauyp jatatyn.

- «Jas túlpar» úiymyn qúrghan kezde sizder 18-20 jastaghy bozbalalar ekensizder. Sol kezde búl qadamgha sanaly týrde bardynyzdar ma, әlde bastap jýrgen nemese baghyt-baghdar bergen ýlkender boldy ma?

- Birde Mәskeude oqityn qazaqtarmen bas qosyp, shәy iship otyrghanbyz. Kesh batyp, sham jaghyp otyrghanda bireu Abaydyn  ólenderin oqydy. Sodan oilandyq: biz qazaqtan alystap bara jatqandaymyz dep uayym aita bastadyq.  Sonda otyrghan bәrimizge Abaydyng әnderi, әsirese «Kózimning qarasy» qatty әser etti. Ol kezde jaspyz ghoy.Jas adam ghashyq bola biledi, aqiqatqa úmtylady. Sol kýnnen bastap qazaqtyng әnderin plastinkamen tynday bastadyq. Sóitkende oy keldi.Qazaqstangha baryp kelsek, naqty jaghdaydy bilsek, ne bolyp jatyr eken destik. Al endi oghan qarajat kerek. Sol kezde konkurs boldy. Ol kezde Qazaqstandy 2-shi tyng ólkesi dep ataytyn. Ty iygerushiler bir konkurs jariyalaghan eken, soghan baryp jendik. Soghan biz býkilodaqtyng komsomoldardyng atynan bardyq. Ol kezde uaqyttyng ózi últtar men úlystargha serpin berip, osynday úiym qúrugha mәjbýrlep, yntalandyryp túrghanday edi.  Mәskeude, Kenes odaghynyng kenistiginde biraz ózgerister jýrip jatqan. Mysaly Evgeniy Evtushenko,  Andrey Voznesenskiy siyaqty aqyndar alangha, halyqtyng aldyna shyghyp óleng oqityn. Olardyng keng auqymdy, batyl oilaryna kóptegen últ ókilderi de ýn qata bastady. Áli esimde, sibirdegi az halyqtardyng biri  - chukcha jazushysy Yuriy Rytheu «Biz kimbiz?» degen súraq qoyyp, terennen tolghady. Ár últtyng ózinshe boy kórsetuining tarihy sebepteri kóp edi. Ásirese, búl  janasha kónil kýy Mәskeude anyq bayqaldy. Býkil intelliygensiya bas qosqan ýlken ortalyqta ozyq oily adamdardyng yqpaly kýshti boldy. Búl qoghamdygha jaghdaydyng jalpy kórinisi,  negizinde әrkimge  әrtýrli sebepter әser etti.

-Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan

Ásel RZAEVA

http://www.qazaquni.kz/7446.html