Erlan QARIYN, sayasattanushy: Últtyq sananyng negizi - tarihy tanym, tarihy sana-sezim
- Erlan agha, Facebook pen Twitter-degi jazularynyzdan bilgenimiz, jaqynda siz Qaraghandy oblysy Aqtoghay, Qarqaraly audandarynyng múrajaylarynda bolyp, óziniz búrynnan qyzyqtaghan balbal tastardy zerttep qaytypsyz. Sapardan qanday әserlermen oraldynyz? Jalpy, jergilikti múrajaylar qanshalyqty kenestik múra sarqynshaqtarynan arylghan dep oilaysyz?
- Erlan agha, Facebook pen Twitter-degi jazularynyzdan bilgenimiz, jaqynda siz Qaraghandy oblysy Aqtoghay, Qarqaraly audandarynyng múrajaylarynda bolyp, óziniz búrynnan qyzyqtaghan balbal tastardy zerttep qaytypsyz. Sapardan qanday әserlermen oraldynyz? Jalpy, jergilikti múrajaylar qanshalyqty kenestik múra sarqynshaqtarynan arylghan dep oilaysyz?
- Dalagha shyqqan әr saparda, bir jaghynan, tynyghyp qaytsam, ekinshi jaghynan, jana oilarmen, iydeyalarmen qarulanyp qaytamyn. Jalpy, saparymyz sәtti boldy, ózinizge ótken jyly bergen bir súhbatta aitqanymday, balbal tastardyng taralu ereksheligin zertteu maqsatynda bizder Semeydegi Shynghystau, Pavlodardaghy Bayanauyl men Qyzyltau, Aqmoladaghy Ereymentau, Jambyldaghy Shu men Merki jәne Qyrghyzstanmen Mongholiyagha sapar jasadyq. Sonymen qatar Reseyding Mәskeu, Barnaul, Gorno-Altaysk qalalaryndaghy múrajaylardyng qorymen tanysyp, suretke týsirdik. Sol súhbattan song Aqtoghay audanynyng әkiminen hat kelip, sol hatta audanda biraz eskertkishterding bary, solardyng da qamtylghany dúrys bolady degendey úsynys týsken edi. Eki ret jinalyp, barayyn dep túrghanymyzda júmystaghy әrtýrli sharualargha baylanysty keyinge qaldyryp, mine, kóktemgi mereke kýnderi jolymyz týsip, sol ónirdi aralap qayttyq. Eng bastysy, óz jerinnin, elinning tarihyn sýiip, sony saqtap, qorghap jýrgen túlghalarmen tanysyp, ruhany túrghydan taghy bir bayyp qaldyq. Saparlarymyzdyng basty jetistigi - osynday qauyshular.
Al múrajaylar taqyrybyn ótken jylghy súhbatymyzda da qozghadyq emes pe?! Sol Aqtoghayda bolghanymda, maghan audandyq múrajay shynymen de únady. Men kóptegen әriptesterime osy múrajaydy baryp kórse eken dep kenes berer edim. Birinshiden, onda taqyryptyq ekspozisiyalar óte kóp: Alash qayratkerleri, Álihan Bókeyhanovtyng 145 jyldyghy, t.b. mereytoylyq datalar bar. Últ-azattyq qozghalys taqyrybyna arnayy ekspozisiya úiymdastyrylghan. Ókinishtisi, bizding múrajaylardyng kópshiliginde múnyng eshqaysysy qamtylmaghan. Qazir de múrajaylargha baryp kórseniz, onda basqasyn aitpaghanda, sol Tәuelsizdikting 20 jyldyghy siyaqty taqyryptardyng keng kólemde qozghalyp jatqanyn kóre almaysyz. Bizding múrajaylar ekspozisiya, kórme úiymdastyru formatymen júmys istemeydi. Mәselen, shetelge barsaq, múrajay ekspozisiyalarynyng jyl sayyn ózgerip túratynyn bayqaymyz. Sebebi olar túraqty ekspozisiyalarmen qatar, taqyryptyq kórmeler de úiymdastyryp túrady. Býgin ol Qytaydyng Terrakot әskerining kórmesi bolsa, erteng Mysyr eskertkishteri boluy mýmkin. Bizding múrajaylarda taqyryptyq ekspozisiyalar joq. Mәselen, ýsh aida, ne jarty jylda dәstýrli kiyim, zergerlik búiymdar, qaru-jaraq, t.b. nemese oqighalargha arnalghan - Tәuelsizdikting 20 jyldyghy, Abylay hannyng 300 jyldyghy, tipti biyl eskerusiz qalghan Jeltoqsannyng 25 jyldyghy siyaqty taqyryptyq ekspozisiyalar úiymdastyryp túru qajet. Jalpy, múrajaygha balalardy tym bolmasa jylyna bir ret aparyp túru kerek. Búl balalardyng tarih turaly jýieli kózqarasynyng qalyptasuyna sep bolady... Ókinishke qaray, bizding múrajaylargha balalardy bir aparghannan keyin, amal joq, ekinshi ret onda apara almaysyn.
- Bizding tarihshylar «Otarlyq sayasat biylegen zamanda 300-den astam últ-azattyq kóterilis bolghanyn» jii aitady. Biraq biz búl kóterilisterding tym qúryghanda eluin bilmeytin siyaqtymyz. Búl mif pe, әlde shyndyq pa degen saual tuyndamay ma? Nege halyqqa sonyng bәrin de tanytugha tyryspaymyz?
- Shynyn aitsam, múnday súraqtyng qoyylatynyn bilgen joqpyn. Biraq keshe ghana baspadan últ-azattyq kýres tarihyna qatysty jinaqty aldyrtqan edim. Men sizge sol «Qazaq últ-azattyq qozghalysy» degen 18 tomdyq kitapty syilayyn. Búl aluan týrli qújattardyng jiyntyghy. Zertteushiler ýshin, jalpy, qazaq tarihymen qyzyqqan adamdar ýshin búl óte manyzdy materialdar. Esimde, osydan ýsh jyl búryn Preziydent әkimshiliginde qyzmet etip jýrgen kezimde Elbasymen júmys babymen kezdesip otyrghanymda, ol, eng qyzyghy, siz qazir qoyyp otyrghan súraqty maghan sonda dәl osylay qoyyp: «Erlan, elimizding tarihynda zertteushilerding aituynsha, 300-den astam últ-azattyq kóterilis pen qozghalystar bolghan eken. Múnyng bәrin halyq bile bermeydi ghoy, óz tarihymyzdy biz әli jýieli kórsetip jatqan joqpyz ghoy. Ókinishke qaray, biz últ-azattyq kóterilisterding basyn aitamyz da, ayaghyn aitpaymyz. Ata-babalarymyzdyng qalay soghysqanyn aitamyz, biraq kimmen kýresip, ne ýshin qúrban bolghanyn qozghay bermeymiz» - degen edi. Sonda Preziydentting kóksegeni, barlyq zertteu ortalyqtary men tarihshylardyn, mamandardyng ortaq ústanym boyynsha júmys isteui bolatyn. Shyn mәninde de, Elbasynyng aityp otyrghany dúrys. Mәselen, qazirgi mektep oqulyqtaryn qaranyz. Jastardyng últtyq sanasy bilim beru jýiesinde qalyptasady. Tarih oqulyqtarynda Tәuelsizdikke qatysty taqyryptar bar: Qazaqstannyng otarlanuy, Kommunistik partiya tarihy, t.b. Ókinishtisi, kenes zamanynyn, sonyng ishinde Kommunistik partiyanyng tarihy birneshe bólimge úlassa, Alash taqyryby tolyq qamtylmaghan. Jogharghy synyp oqushylaryna arnalghan tarih oqulyghynda ashtyq taqyrybyna bir-aq abzas arnalghan. Ashtyqta 2 millionnan astam qazaq qyryldy, biraq oghan biz eki jol sóilemdi ghana arnaymyz. Al biz nege tarih turaly aita beremiz? Sebebi últtyq sananyng negizi - tarihy tanym, tarihy sana-sezim. Sen ózinning qaydan shyghyp, qalay jaratylghanyndy bilmey, búl ómirge keluinning maqsatyn da týsinbeysin. Sondyqtan týbindi biluing kerek. Últtyq sana-sezim qalyptasuy ýshin múnyng bәri oqulyqtarda qamtyluy kerek. Sondyqtan 300-den astam últ-azattyq kóterilis, Alash qayratkerlerining qyzmeti, ashtyq, repressiya siyaqty taqyryptar oqulyqta, kinoda, yaghny izdemey-aq tabatyn jerlerde boluy tiyis. Al biz múnyng bәrin izdep jýrip tabugha mәjbýrmiz. Biraq shyn mәninde kim múny izdep jýredi?
- Bir aita keterligi, ghalamtordyng damuymen әlem elderi dәstýrli kitap shygharudan bólek, elektrondy kitaptar men kitaphanalardyng damuyna den qongda. Al biz kóshten qalyp jatqan joqpyz ba? Mәselen, jastardyng bәri «M-agent», «Twitter», «Facebook» siyaqty әleumettik jelilerde otyr. Kitapty internet arqyly oqityn úrpaq qalyptasyp keledi. Bәlkim, biz jastardy sol ghalamtordan tauyp, olargha óz tarihyn úsyna biluimiz qajet shyghar...
- Dúrys aitasyz. Mening de aityp otyrghanym sol. Bizde tarihi, últtyq baghytta jasalyp jatqan júmystar az emes. Jogharydaghy oiymdy ayaqtasam, Elbasy últ-azattyq qozghalys turasynda tyng zertteuler joq degesin, ózimshe bilgenimdi aitayyn dep, «Joq az emes, jeterlik, mine, jaqynda elimizde kóptomdyq jinaq shyqty, odan da basqa Jeltoqsan, Alash taqyrybyna qatysty jana kitaptar shyghyp jatyr» - dep edim, sonda Elbasy: «Kitaptar shygharylyp jatyr. Biraq ol kimning qolyna tiyip jatyr?! Tipti mening qolyma da tiymeydi ghoy» degeni esimde. Yaghny qyruar aqsha júmsalyp jatqan ghylymy izdenisterdin, nәtiyjelerding qoljetimdigi - ózekti mәselelerding biri. Mine, jaqynda Álihan Bókeyhanovtyng bes tomdyghyn alayyn dep, baspagha habarlasqan edik. Olar Ministrlikpen kelisimge sәikes kitaptyng bәri kitaphanalargha taratylghanyn aitty. Sóitip, mening ózim de ala almadym. Al shyntuaytynda, sol ghylymy júmystardyng qoljetimdiligi ol tek - sol kitaptardyng kitap dýkenderinde satylyp túruynda emes, al birden oqulyqtargha janartylyp engizilip otyruynda. Yaghny bir sózben aitqanda, «Mәdeny múra» ayasynda tom-tomdap shyghyp jatqan kitap bolsyn, basqa dýniyeni sol boyda saraptap, taldap, oqu jýiesine beyimdep oqulyqtargha kóshirip otyru qajet.
- Al elektrondy núsqasyn arnayy sayttargha ornalastyrugha bolmay ma?
- Ol da bar. Qazirgi zaman shynynda da basqa. Býgin biz balalardy izdep jýrip, tarihty aldaryna ózimiz úsynuymyz kerek. Qazir balanyng aldynda tandau kóp. Bizding zamanymyzdaghyday kinoteatrlarda ay sayyn tek bir filim jýrmeydi, tek 2-3 arna ghana kórsetilmeydi. Áli esimde, ol kezde jalghyz «Qazaq radiosyn» tyndaytynbyz. Men keyde: «Boyymda qazaqylyq qasiyeti qalyptasqan bolsa, onyng jarty payyzy - әke-sheshemning tәrbiyesi, qalghan jartysy - «Qazaq radiosynyn» enbegi» deymin. Kýni-týni «Qazaq radiosynan» әndi de, ertegini de tyndaysyn. Tәrbiyelik mәni zor. Egerde qazirgidey 20 radio bolsa, biz «Qazaq radiosyn» tyndar ma edik? Sondyqtan qazirgi últtyq sayasat jýrgizuding bir әdisi - qazirgi balalardy izdep, tabu jәne olargha basqa nәrselerge eliktep ketpeytindey dengeyde últtyq tarihty nasihattay bilu. Mәselen, býginde Almatyda jiyrma shaqty kinoteatr bolsa, Astanada jeti shaqty kino ortalyqtary bar, biraq birde-bir dúrys kitap dýkenin Elordadan tappaysyz. Abay kóshesining boyynda shaghyn kitap dýkeni túr. Mәskeudegidey eki-ýsh qabatty kitap dýkenderi atymen joq. Ókinishtisi, kitap dýkenderinen janadan shyghyp jatqan tarihy qúndy kitaptardy tabu qiyn. Al ekinshi jaghynan, shynyn aitqanda, qazir kitap dúrys oqylmaydy, әsirese, jastardyng kóbisi ghalamtorda otyr. Sondyqtan búl kitaptardyng elektrondy núsqalaryn mindetti týrde taratu kerek. Áriyne, sol «Mәdeny múra» siyaqty basqasynyng da ghalamtorda sayttary bar, biraq ol mamandargha arnalghan, al mening aityp otyrghanym - kópshilikke arnalghan resurstar.
Jaqynda mening balam bir klastasynyng tughan kýnine baratyn bolyp, birge syilyq izdedik. Balam dosynyng Ejelgi Rim tarihymen qyzyghatynyn aitqan son, dýkennen sonday kitapty satyp aldyq. Kitap óte qyzyq jazylyp, surettermen bezendirilgen. Ejelgi Rimning kýrdeli tarihyn qarapayym, qysqa sózdermen berip, әskerining kiyiminen bastap, soghystaryna deyin qanyq surettermen bezendirgen. Eki kýnnen keyin mening balam әlgi kitapty ózi-aq oqyp, qazaq tarihynan góri, Rim tarihyn jaqsy bilip shyqty. Al bizde onday nәrse joq, ghalymdarymyz da barlyghy ýlken dýnie jazghysy keledi. Sondyqtan men jana bir oigha keldim, atymyzdy shygharu ýshin tek ýlken-ýlken kitaptardy shygharumen әuestenuimizdi qoiymyz kerek. Tyng ghylymi, akademiyalyq kitaptar da kerek, biraq sonymen qatar naghyz otansýigish bolsan, balalardy da qyzyqtyratynday kitap shygharuymyz tiyis!
- Jaqynda elimizde Býkilәlemdik qazaqtardyng qúryltayy ótti. Ókinishke qaray, jyl ótken sayyn búl qúryltaydyng da qadiri ketip bara jatqan siyaqty. Bir ókinishtisi, syrttan keletin qazaq kóshi de sayabyrsydy degendey mәlimetter de berilip jatyr. Jalpy, qazaq qúryltayyna nege ýlken dayyndyqpen kelmeymiz?
- Óz basym Qazaq qúryltayyna biyl birinshi ret qatystym, bir jaghynan, Elbasynyng sózin tyndap, ekinshi jaghynan, qúryltaygha kelgen qandastarymyzben tanystym. Úiymdastyrushylardyng aituynsha, biylghy qúryltaygha 35 elden qatysqan delegattardyng 60 payyzy jastar eken. Olay bolsa, búl shynynda da jaqsy janalyq. Shynyn aitsaq, biz osydan 20 jyl búryn bastaghan Qazaq qúryltayynyng formatynan ketuimiz kerek. Bizding úghymymyzda qúryltay tek birer jylda úiymdastyrylatyn jiyn retinde qalyp otyr. Esinizde bolsa, alghashqy qúryltaylar ýlken toy sipatynda ótti. Qúryltay talqylaugha, oilaugha emes, toylaugha úlasyp ketetin bolsa, onda ony qúryltay deu qiyn. Elbasynyng qúryltaydaghy sózining negizgi bir tezisterining biri de osy. Ekinshiden, qúryltay tek kóship-kelu taqyrybymen shektelmese eken. Mysaly, ókinishke qaray, biz oralmandar mәselesine tek migrasiyalyq qyrynan qaraymyz. Sondyqtan bizde migrasiyalyq organdar elge kelip jatqan qytaylarmen de, kóship jatqan qazaqtarmen de qatar ainalysady. Meninshe, bizding qandastarymyzdyng mәselesin gasterbayterlermen ainalysatyn komiytetten bólek alyp qarastyru qajet siyaqty. Sondyqtan qúryltaygha jalpy, qazaqqa qatysty, qazaqtyng birligi men yntymaghyn nyghaytatyn, qazaqtyng taghdyryna, bolashaghyna qatysty, tyn, jýieli taqyryptardy shygharsaq jón bolar edi. Áytpese, dýniyejýzindegi qazaq ýsh әlipbiydi paydalanyp otyrsa, eldegi qazaq әrtýrli tilde sóilep otyrsa, dinning ózinde bólinip, jiktelip otyrsaq - endigi qúryltaylardyng qajeti men paydasy qanday bolmaq?
- Kesh bolsa da, Diny agenttik qúrylyp jatyr. Al ótkende Aqtóbede, jaqynda Astanada jarylys boldy. Bir jaghynan, búl jarylystar tәlibterding Qazaqstannan әskerding әkelinuine baylanysty qarsylyghymen túspa-tús kelse, ekinshi jaghynan, dintanushylar sәlәfittik aghymdardyng kýsheygenine alandaydy. Jaghdaydyng ushyghuyna aqparatty jabyq ústau da sebep emes pe?
- Búl jarylystardyng terrorizm men ekstremizmge qatysy bolmaghan kýnning ózinde elimizde songhy ýsh-tórt jylda osynday ýrdisting kýsheyip bara jatqanyn joqqa shyghara almaymyz. Áriyne, qúzyrly organdar óz úigharymyn shygharyp jatyr. Biraq songhy ýsh-tórt jyldaghy statistikany qarasanyz, jyl sayyn elimizde «Terrorizm baby» boyynsha 20-gha juyq azamat sottalyp jatyr. Eger olar birdeneni jaramyz dep, әreket etpegen bolsa, olardy nege sottaydy? Osydan eki jyl búryn Últtyq qauipsizdik komiytetining búrynghy tóraghasy bir mәlimdemesinde: «Jyl sayyn ÚQK ýsh-tórt terroristik aktining aldyn alady» dep aitqan edi. Yaghny bolayyn dep jatqan terrorlyq aktige jol bermedik degen sóz ghoy búl. Soghan qaraghanda, shynynda da múnday әreketter bar. Qazirshe, bizding qúqyq qorghau organdarynyng olardy uaqytynda әshkerelep, qamaugha alyp, jauapqa tartugha әlderi jetip jatyr. Al biraq Qúday saqtasyn, bir kýni olardyng kýshi jetpese, ne bolady?! Ekinshi mәsele, jyldan-jylgha qazaq azamattarynyng shetelde terroristik pighyldaghy is-әrekettermen әshkerelenip otyrghany alandatady. Mәselen, Reseyde, Soltýstik Kavkazda sonday faktiler boldy. Ótken jyly Qyrghyzstanda terroristik pighylmen Qazaqstan azamaty tútqyndaldy degen aqparat shyqty. Sonday-aq Pәkstanda, Aughanstanda bizding elding azamattary ústalghan edi. 2003 jyly Qazaqstannyng ýsh azamaty ózderin Tashkentte jardy. Sonda men de: «Qazirshe bizding azamattar ózderin shetelge baryp jaryp jatyr, al erteng óz elimizde jaratyn bolsa, ne isteymiz?» dep, alandaushylyq bildirgen edim. Yaghny býgingi bizding dauymyz jay ghana әngime. Biylik pen oppozisiyanyng bitpeytin dauy ruhany salada jiberilgen kemshilikter men olqylyqtardyng janynda balanyng uayymy siyaqty bop qalady.
Áriyne, aqparatty jiyp, shektep beru bir bólek әngime, ony da týsine alamyn. Aynalagha dýrbeleng salyp, dabyl qaghyp, «endi mine osy zúlym, bәle bizge keldi» dep, baybalam salyp, odan beter eldi dýrliktiruge de jol beruge bolmaydy. Biraq basty mәsele - tónip túrghan qauip-qaterdi moyyndamau nemese sol qauipting dengeyin tómendetip, ne әsirelep, kýsheytip kórsetu. Key kezde belgili bir qauip-qaterden sonday praktikanyng ózi de birdey qauipti, ony da esten shygharmauymyz qajet. Ol tek terrorizmge emes, basqa da problemalargha qatysty.
