ASTANA. 8 mausym. QazAqparat /Kenjebolat Joldybay/ - Kimning bolsa da basy artyq zaty joq, bәri óz retimen jayghasqan, barynsha adamnyng iygiligine beyimdelgen jәili ýide túrghysy keledi.

Degenmen júrttyng bәri múnday mamyrajay túrmys keshuge iykemdi emes. Óitkeni, ol tabighy daryndylyqty jәne kóp nәrseni ýirenip iygerudi qajet etedi. Sondyqtan, ejelgi grekter múny «ekonomika», yaghny ýidi, sharuashylyqty basqaru óneri dep tanyghan.

Osy rette Qazaqstandy әlemning basqa memleketterinen erekshelendirip túrghan bir tús bar. Ol Qazaqstan ekonomikasynyng tiyisti dәrejede sauatty qúrylghany jәne kez kelgen synaqqa tótep beruge qabilettiligi óte joghary ekendigi jónindegi birqatar әlemdik halyqaralyq instituttardyng berip otyrghan baghasy. Mәselen, Reseyding «Daghdarystan keyingi әlem instituty» qory әlemning 51 elining 223 sarapshysynyng saualdamasyna silteme jasay otyryp, Qazaqstannyng býginde daghdarystan keyingi әlemdegi «jana basty keyipkerge» ainala bastaghanyn eskertedi.

ASTANA. 8 mausym. QazAqparat /Kenjebolat Joldybay/ - Kimning bolsa da basy artyq zaty joq, bәri óz retimen jayghasqan, barynsha adamnyng iygiligine beyimdelgen jәili ýide túrghysy keledi.

Degenmen júrttyng bәri múnday mamyrajay túrmys keshuge iykemdi emes. Óitkeni, ol tabighy daryndylyqty jәne kóp nәrseni ýirenip iygerudi qajet etedi. Sondyqtan, ejelgi grekter múny «ekonomika», yaghny ýidi, sharuashylyqty basqaru óneri dep tanyghan.

Osy rette Qazaqstandy әlemning basqa memleketterinen erekshelendirip túrghan bir tús bar. Ol Qazaqstan ekonomikasynyng tiyisti dәrejede sauatty qúrylghany jәne kez kelgen synaqqa tótep beruge qabilettiligi óte joghary ekendigi jónindegi birqatar әlemdik halyqaralyq instituttardyng berip otyrghan baghasy. Mәselen, Reseyding «Daghdarystan keyingi әlem instituty» qory әlemning 51 elining 223 sarapshysynyng saualdamasyna silteme jasay otyryp, Qazaqstannyng býginde daghdarystan keyingi әlemdegi «jana basty keyipkerge» ainala bastaghanyn eskertedi.

Búl kezdeysoq emes. Bizding elimiz TMD-da eng alghashqylardyng qatarynda daghdarysqa qarsy baghdarlama qabyldap qana qoymay, ony jýzege asyrugha barynsha mol qarjy saldy. Mine, osynday naghyz sheshushi tústa kezinde jinaqtalghan qarjynyng kómegi tiydi. Sonyng arqasynda Qazaqstan daghdarys auyrtpalyghyn asa sezine qoyghan joq. Qazir belgili bolyp otyrghanday, әlemde 50 memleket bankrottyq shegine jetse, endi birqatary bankrotqa úshyrady. Qazaqstannyng bolashaqta aimaqtyq qarjy ortalyghyna ainalu mýmkindigine myna bir faktorlardyng da eleuli әser etkeni anyq. Birinshiden - Preziydent N.Nazarbaevtyng әlemdik qarjy jýiesin reformalau turaly bastamasy. Ekinshiden - bizding 2007-2009 jyldargha arnalghan daghdarysqa qarsy sayasatymyzdyng tabystary. Ýshinshiden - Qazaqstannyng Halyqaralyq valuta qoryna tәueldi emestigi. Tórtinshiden - Qazaqstan Respublikasynyng syrtqy sayasatynyng beybit doktrinasy men kópbaghyttylyghy.

Bir sózben aitqanda, qazir bizding elimizding jana ónerkәsipti elderding kóshbasshysy boluyna tolyq mýmkindigi bar. Osy bir ahualdy eskere otyryp Qazaqstan ekonomikalyq resurstardan innovasiyalyq ekonomikagha kóshuge bet búruda. Naqty is-qimyldar da joq emes. «Jana industriyalandyru» preziydenttik baghdarlamasy sonyng bir kuәsi ispetti. Jana industriyalandyru sayasatynyng ereksheligi sol, ol birden-bir innovasiyalyq baghytta órbiydi, al búl el ekonomikasyn jalpy әlemdik túraqsyzdyq jaghdayynda shapshanyraq qalpyna keltiruge iygilikti yqpal etetin bolady.

Memleket basshysy N.Nazarbaev «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz!» atty 2011 jylghy 28 qantardaghy Qazaqstan halqyna Joldauynda  otandastaryn ekonomikanyng odan әri damuy ýshin berik túghyr qalaugha shaqyrdy. «Oqtyn-oqtyn ainalyp soghatyn әr dengeydegi daghdarystargha biz búghan deyin de tótep berip kelgenbiz», - dep atap ótti  Elbasy. Rasynda da, ótken ghasyrdyng 90-ynshy jyldarynyng basyndaghy memleketting ómirindegi eng auyr syndarly kezenge bir sәt kóz jýgirtip kórsek. Ol kez quatty Kenes Odaghy qúlap, biz shyn maghynasynda úly imperiyanyng ýiindisining astynda qalghan jaghdayda edik. Kәsiporyndar toqtap, myndaghan adamdardyng kóshede qaluy, bos sóreler, sheti men shegi joq kezekter, aqshanyng qúnsyzdana týsui, inflyasiyanyng jylyna myndaghan payyzdargha jetui sol bir kezderding ýirenshikti qúbylysy bolatyn. Jappay jetispeushilik. Tipti kir sabynnyng ózi halyqqa talonmen berilgeni әli este. Júrttyng kóbi dýkender sórelerinde baghasy úshyp túrsa da, tauar bolsa eken dep armandaghanyn da úmyta qoyghan joqpyz. Mening bir tanysymnyng kóptegen kәsiporyndar toqtap túrghan sol kezde: «Kóshege shyqqanda shirkin zauyt múrjasynan týtin shyqsa eken dep tileymin. Adamdar enbekaqysyn, qarttar zeynetaqysyn alar edi, halyqtyng túrmysy týzeler edi», - degeni bar.

90-ynshy jyldardyng sonyndaghy aziyalyq qarjy naryghy tudyrghan әlemdik daghdarys saldary da elimiz ýshin onay tiygen joq. Múnay baghasynyng bir barreli toghyz dollargha deyin tómendedi. Júrttyng zeynetaqysyn, jәrdemaqysyn, enbekaqysyn tóley almaghan kezderimiz boldy.

Mineki, osylardyng bәrinen halyqtyng auyzbirshiliginin, kýsh-jigerin júmyldyrudyn, el basshylyghynyng dúrys jәne sarabdal sheshimderining arqasynda ghana shyghyp, ense tiktey aldyq. Qysqa merzimning ishinde týbegeyli ekonomikalyq reformalar iske asty, naryqtyq ekonomikanyng negizderi jasaldy, auqymdy jekeshelendiru jýrgizildi, jeke sektor jandandy, últtyq valuta engizildi, ekonomikalyq qúrylymda servis pen tútynu  sektorynyng ýlesteri kýrt ósti, qanday da bir tauardyng «jetispeushiligi» degen úghym kelmeske ketti. Eng bastysy, adamdardyng sanasynda tyng serpilis payda boldy  jәne kenestik jyldarda túmshalandyrylghan búqaranyng kәsipkerlik jigerining oyanuyna mol mýmkindik tudy.

Shyndap kelgende, búrynghy kenestik dәuirdi basynan ótkergen elderde ekonomikany reformalau ýderisteri búryn-sondy búl túrghydan tәjiriybe bolmaghandyqtan әri-sәri kýide jýrgizilse, qarapayym halyq naryqqa kóshu  jaghdayyna mýldem dayyn emes edi. Olay bolsa tәuelsizdik alghan tústa ne naryqtyq ekonomikanyng zandylyqtaryn, ne halyqaralyq jaghdaydyng naqty erejelerin baghamday qoymaghan әri qanday da bir syrtqy sayasy tәjiriybesi joq jana memleketter basshylarynyng nendey kýy keshkenderin týsinu qiyn emes. Mine, osynday bir kýrdeli kezende elimizding Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev tughan elining milliondaghan adamdary ýshin jauapkershilik tizginin óz qolyna aldy jәne qyryq atan týiege jýk bolarlyq búl mindetti tamasha atqara bildi. Batystyq investorlarmen alghashqy kelisimsharttardyng jasaluy  mәselen onyng jeke basynyng zor bedeli men sinirgen enbegining bir óteui ghana.

Nazarbaevtyng KSRO kezining ózinde «Shevrondy» Qazaqstangha «ótkizuge» Gorbachevting kózin jetkizip, tikeley kelissózder jýrgizuge kelisimin alghanyn ekining biri bile bermes. Sol tústa eshkim de Qazaqstangha qúlshynyp túrmaghan edi. N.Nazarbaev tuabitti menedjer, óz memleketining bas promouteri jәne bas nius-meykeri retinde bizge degen senimsizdik pen qorqynyshty seyilte bildi, sóitip, elimizge investisiyalar әueli kishkene kólemde, keyin quatty aghynmen qúiylyp, últtyq ónerkәsipti ayaghyna tik túrghyzugha molynan mýmkindik berdi. Býkilәlemdik bankting baghalauynsha, býgin Qazaqstan investisiyalyq jaghynan barynsha tartymdy sanalatyn әlemning jiyrma elining qataryna kirip otyr. Al qazaqstandyqtar ýshin múnaydyng ne bergeni jәne onyng bolashaqta ne beretini jóninde arnayy maqala jazugha tura keledi. Sondyqtan men myna bir jaghdaydy ghana eskerte ketsem deymin. «Qazynany qúday jasaydy, biraq ony iygeru, qogham iygiligine ainaldyru mәselesi naqty adamgha baylanysty», - dep tegin aitylmaghan. Áriyne, búl kez kelgen adamnyng qolynan keletin is emes. Ol ýshin shynayy bedeldi Túlgha jәne osy túlghamen bederlenetin Memleket qajet. Búl túrghyda Núrsúltan Nazarbaevtyng darabozdyghy men shoqtyghynyng biyiktigi eshqanday talas tughyzbaydy.

N.Nazarbaevtyng sinirgen zor enbegi, sonday-aq elding ishki jәne syrtqy problemalaryn óz halqynyng mýddesi men múqtajdary túrghysynan  baysaldy sheshe biluinde. Bir ghana mysal. Órkeniyet tarihynda qyrghyngha úshyratatyn qarulardyng bastamashysy bolghan, sóitip «joq jerden jau izdegen» memleket basshylary jetkilikti. Al adamzattyng yadrolyq qarudan ózining erkimen bas tartudyng alghashqy ónegesin túnghysh ret bizding Preziydentimiz kórsetti. Búl kóshbasshysy men halqy birlese otyryp yadrolyq qarusyz mәrtebege tandau jasaghan әlemdik tәjiriybedegi eng alghashqy jәne biregey jaghday. Eng bastysy, búl tandau memleket damuynyng túraqty strategiyalyq jelisine ainaldy.

Jalpy, tәuelsizdik alghannan beri N.Nazarbaev kóptegen perspektivalyq sayasy iydeyalar men bastamalargha múryndyq bolyp keledi. Atap aitqanda, ol TMD qúryluynyng bastauynda, «Ortalyq-Aziya Yntymaqtastyghy» úiymy, Kedendik odaq, Shanhay yntymaqtastyq úiymy, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq siyaqty qúrylymdardyng bastamashysy boldy. Sonymen qatar Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary kenesin (AÓISShK) jәne 2003 jyldan beri Astanada jýieli ótkizilip kele jatqan Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezderin de Nazarbaevtyng yqpaldastyq bastamalaryna batyl jatqyzugha bolady. Elimiz halyqaralyq arenada da auyz toltyryp aitatynday tabystargha qol jetkizdi. Qazaqstan ónirlik jәne jahandyq qauipsizdikti qamtamasyz etuge sýbeli ýles qosyp otyr. Búghan EQYÚ-gha tóraghalyghymyz jәne osy bedeldi úiymnyng on bir jylghy ýzilisten keyin 2010 jyldyng jeltoqsanynda  ótkizilgen Astana sammiyti aiqyn dәlel.

Núrsúltan Nazarbaev TMD elderining keybirinde oryn alghan úlysaralyq janjaldargha, ishki jәne memleketaralyq qaqtyghystargha jol bermegen, sóitip qazaqstandyqtardyng shynayy sýiispenshiligine bólenip, halyqaralyq qoghamdastyq tarapynyng tandanysyn tughyzghan birden-bir memleket basshysy. Múnyng ózi, týptep kelgende, memleketting sayasy salmaghy jerining aumaghymen nemese halqynyng sanymen ghana ólshenbeytinin kórsetse kerek. Búl eng birinshi elimizding túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng zayyrly da salmaqty sayasatynyng zandy jemisi.

Myna bir jaytqa nazar audarghym keledi. Kóbimiz kýndelikti qym-quyt tirshilikting qamymen jýrip, jaqsy ózgeristerdi solay boluy qajet siyaqty qabyldaymyz. Kóptegen ústanymdardan aiqyn bayqalatyn Qazaqstannyng әlemdik ýderisterdegi kóshbasshylyq rólin de ózgeshe boluy mýmkin emestey kóremiz. Al, shyndap kelgende, qarapayym ýderister ispetti kórinetin múnday ahualdyng astarynda Memleket basshysynyng jәne onyng serikterining orasan zor qajyr-qayraty men janqiyarlyq enbegi jatyr.

Mәselen, meni halyqaralyq dәrejedegi útqyr sayasatker Qasym-Jomart Toqaevtyng halyqaralyq kezdesulerde qiyadan jol taba otyryp, dәiekti parasat-payymymen óz elining mýddesin asa yjdaghattylyqpen qorghay biletini marqaytady. Toqaevtyng taza aghylshyn tilinde móldiretip sóilegenin kóruding ózi, al qytay tilinde berilgen súraqtargha onyng qinalmastan sol tilde jauap qaytarulary qanday ghaniybet desenshi. Sonday-aq Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kómekshisi, Qazaqstan Respublikasy Qauipsizdik kenesining hatshysy Marat Tajinnin, Memlekettik hatshy Qanat Saudabaevtyng qazaqstandyq qoghamnyng kýrmeui mol ózekti mәselelerin sheshudegi kóp qyrly qyzmetine de riza bolasyz. Ýkimetting basshylyghyna Kәrim Mәsimovti qaldyruy Preziydentting taghy da bir útymdy sheshimi dep sanaymyn jәne búl pikirmen kópshilik keliser degen oidamyn. Áldebir jymysqy oily adamdar ghana bizding Premier men onyng Ýkimetining mýsheleri әlemdik ekonomika qúldyrauynyng elimizge әserin enserude kýni-týni júmys istep jatqanyn bayqamauy mýmkin. Shyntuaytynda, Ministrler Kabiynetining shalymdy júmysynyng arqasynda osynau qúbylghan zamanda qúbylysynan janylmay, elimizde jiti júmystar istelinude, sondyqtan da memleketimiz әleueti asqan, dәuleti tasqan, sóitip bәsekege qabiletti aldynghy qatarly 50 elding qatarynan kórinetin bolady dep, kәmil senip aita alamyn.

IYә, biylik basyndaghylardyng halyq senimderin aqtauy ýshin tynymsyz júmys isteui tiyis ekeni sózsiz. Búl - dausyz shyndyq. Sonymen qatar bizding әrqaysymyz da ortaq isten shet qalmay, azamattyq ústanymymyzdy tanyta biluimiz qajet. Negizi bәrimizde әleuet jetkilikti. Tek, osy mýmkindikti әrkim óz shamasynda paydalana bermeydi. «Bizden de basqa oilaytyndar bar, solar istesin», deytin pendeshilik te qylang beredi. «Ýkimet óltirmeydi» degen masyldyq pighyldan tolyqtay aryla almay jýrgen jәiimiz de joq emes. Búl jóninde osydan tórt jylday búryn «Ana tili» gazetinde (12 shilde, 2007 j.) sol kezdegi Enbek jәne әleumettik qorghau ministri Gýljana Qaraghúsova myna mәlimetterdi keltirgen bolatyn: «Biz elimizde on bes jyl boyy júmys istemegen 180 myng adamnyng bar ekenin anyqtadyq. Búl - statistikalyq mәlimet emes. Ministrlik arnayy zertteu jýrgizip, Qazaqstannyng әleumettik kartasyn jasady. Býginde júmyssyzdar halqymyzdyng 8 payyzyn qúraydy. Biraq ýsh jyldan beri jyl sayyn 21 myng enbek orny bos qalady. Aqiqatyn aitsaq, elimizde әleumettik kómekter arqyly ghana ómir sýretin adamdardyng toby qalyptasty». Al әleumettik kómekter bolsa halyqty tek enjarlyqqa tәrbiyeleytini, adamnyng júmys isteuge degen yntasyn óshiretini belgili. Mәselen, AQSh-ta bir ghasyr boyy ata-babasynan beri tek qana әleumettik jәrdemaqylar arqyly kýn kórip jýrgen eki million adam bar. Klinton memleket basyna kele salysymen sol әleumettik jәrdemaqylardy qysqartpaq bolghan. Onysynan týk te shyqqan joq. Ol kýshti qarsylyqqa tap boldy. Jәne de múny kezdeysoq dep aita almaysyn. Óitkeni, talaylardyng kókiregine san jyldar búryn qadalghan shirik shegeni shygharu әste onay sharua emes. Ol ýshin ar-ojdan týbegeyli tazaru qajet. Jaratylys maqsatyna qaray bet búrmay, adam ózining bolmysyn saqtay almaytynyn әrbir azamat jete týsinu kerek. Sonymen qatar, qoghamda kez kelgen kelensiz kórinisterge tózbeushilik ahualyn qalyptastyratyn tetikter oilastyrylsa qúba-qúp bolar edi. Aytalyq, kórneki qúraldar arqyly zang búzushylyqqa jol bergender turaly, zandy elemeushilikting týbi nege әkelip soghatyny jәili ashyp kórsetetin naqty mәlimetter berilip otyrsa...

Yaghni, bәrimiz birlese kele ózimizding ortaq ýiimizdi jaylastyra biluimiz, sybaylas jemqorlyq pen kólenkeli ekonomika siyaqty kelensiz kórinisterding tamyryna balta shabugha tiyispiz, al ol ýshin qoghamda ruhani-adamgershilik qúndylyqtardyng dәnin egu qajet.

Búl arada tәrbiyening mәni men manyzy túrghysynda aitpasqa bolmaydy. Kezinde halqymyzdyng kórnekti ókilderining biri Jýsipbek Aymauytov ózining «Tәrbiye» degen maqalasynda «Rum halqyn ataqty, kýshti qylghan kim? Tәrbiye. Eskendirdi danyshpan hәkim qylghan kim? Aristoteliding tәrbiyesi. Nerondy zalym qylghan kim? Filosof Senekanyng qate tәrbiyesi. Nemis júrtynyng últshyldyq, birlikshildigi neden? Tәrbiyening quaty. Mine, tәrbiyening zor ghylym ekendigine, adam balasyn búzatyn da, týzeytin de tәrbie ekendigine dәlel osy», dep jazuy tegin emes.

Ruhany qúndylyqtardy adam óz boyyna jas shaghynan sinire bastaydy. Osyndayda balalyq shaghym esime týsedi. Ózining talayly taghdyrynda auyr túrmystyng dәmin bir kisidey tatyp, jaqsyny da, jamandy da biraz kórgen mening ata-anam bizding boyymyzgha kisilikting izgi qasiyetterin siniruge úmtyldy. Keyin bayqaghanymday, kýn sayynghy kózge onsha kórine bermeytin qarapayym adamdardyng is-әreketteri shyndap kelgende joghary adamgershilikting ýlgisi eken jәne oghan әldeneshe mәrte kózim jetti. Áli esimde, ótken ghasyrdyng 60-shy jyldarynyng ortasynda  bizden temirjolmen arnayy vagondargha artyp, basqa aimaqtargha presstelgen shópterdi jóneltu qajet boldy. Búl júmysqa biraz adam jegildi, al aqysyna sol shóp belgilendi (shart boyynsha beriluge tiyis shópting mólsheri tiyelgen vagonnyng sanyna qaray baylanysty boldy). El bolghasyn әrtýrli adamdar bar. Bireuler vagonnyng bet jaghyn ghana qalqaytyp, artyq shóp alu ýshin qulyqqa bardy. Bizding de osynday tirlikterge bastaytyn әreketimizdi әkem tyiyp tastap otyratyn, al ózi vagondardy keneresine deyin nyghyzdap toltyratyn. Ákemning sondaghy «Bireudi aldasan, obalyna qalasyn, búdan ótken kýnә joq. Adamdy aldaugha bolar, Qúdaydy alday almaysyn!» degen sózderi mәngi esimde qalypty.

IYә, ar-újdanmen ómir sýrip, qogham iygiligi ýshin enbek etuge ne jetsin. Endeshe osy bir qaghidatty berik ústana otyryp, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng tóniregine toptassaq qana, aldymyzdaghy úlan asular men biyik belesterdi oidaghyday ensere otyryp, túraqtylyq pen tatulyqqa negizdelgen sarabdal jolymyzdy tabandy týrde jalghastyra beremiz!