(Jalghasy. Basy: «Andatu hәm is kesu», «Qandas bauyrlar qamqory»)

III. Keruen saray syry

Orynbordaghy Alash ziyalylaryna qatysty tarihy jәdigerlerdi sóz etkende, Keruen saray keshenin aitpay ketpeuge bolmaydy. Qazirgi tanda sarayda bashqúrt halqynyng mәdeniyet ortalyghy júmys jasaydy. Ortalyqtyng shyraqshysy – Janghabylova Gýlima Salahiyanova, bashqúrt qyzy, qazaqtyng kelini.

Keruen sarayda qazaq arystarynyng izi qalghan, ruhy saqtalghan. Birinshiden, Kereuen  saray kesheninde meshit ornalasqan. Ekinshiden, kezinde «Qazaq» gazetining baspahanasy osy keshenning ishinde bolyp, Ahandar júmys babymen búghan talay bas súqqany anyq. Ýshinshiden, jergilikti ólketanushylardyng aituynsha, osy jerde Zaky Validy bastaghan bashqúrt, tatar halyqtarynyng basshylarymen Alash kósemderi bas qosyp otyrghan. Olardyng sol bir almaghayyp zamandarda onasha qalyp, kenes qúratyn shaghyn bólmesin shyraqshy Gýlima Salahiyaqyzy kishigirim kitaphanagha ainaldyrghan. Onda músylman halyqtarynyng kósemderi turaly tuyndylar jinaqtalghan. Kiyeli ruh qonghan jerde dәm auyz tiyip, meshitte Alash kósemderine qúran baghyshtap, dúgha jasadyq.

Kereuen saraydyng kire beristegi syrtqy kelbeti

Keruen saray keshenining salynu tarihy qyzyq. Keshen 1842 jyly paydalanugha beriledi. Qúrylys salar jer telimi bashqúrttardyng 1812 jyly fransuz-orys soghysynda kórsetken erlik isteri ýshin sol kezdegi Orynbor general-gubernatory V.Perovskiyding pәrmenimen syy retinde beriledi. General-gubernatordyng bashqúrttargha týsken meyrimining syry mynaday: fransuz-orys soghysynda V.Perovskiy fransuzdar qolyna tútqyngha týsedi. Ony bashqúrttardan qúralghan atty әskery polk Parijde bosatyp alady. Soghystan keyin V.Perovskiy Orynborgha general-gubernator bolyp kelgen kezde (1833 jyly), bashqúrttardyng syily adamy Kurbatov Qaharman gubernatordan «qalagha kelgen bashqúrttar qanghyp jýrmesin» dep pansionat salu ýshin jer súraydy.

Kereuen saraydaghy meshit

Bashqúrttardyng soghystaghy erligine tәnti bolghan V. Perovskiy olargha bekinis syrtyndaghy bos jerlerden oryn beredi. Sóitip, Keruen saray kesheni qolgha alynyp, oghan meshit, ashana, jatyn oryndar salynady. Keshendi qúrylysty salugha bashqúrttardan basqa músylman halyqtary da kómektesken. Mysaly, Bókey ordasynyng biyleushisi Jәngir han da qomaqty qarajat qosqan. Kópting kómegimen salynghan salynghan pansionat talay músylman balasyna pana bolady. Orynborda internat tiypindegi bashqúrt-orys mektebi ashylghanda, shәkirtter osy pansionatqa ornalasady.

Keruen sarayda músylman halyqtary kósemderining bastary qosylyp, kenes qúratyn shaghyn bólmesi

Keruen saraydyng salynu tarihy HIH ghasyrdaghy patsha ýkimetinin  «bógde júrtqa» qatysty ústanghan sayasatynyng bir úshyghynan habar beredi. Biraz jyldargha deyin orystar tarapynan salynghan qalalargha pravoslaviya dininen bólek júrtqa túraqty túrugha, qonystanugha tyiym salynyp kelgen. Qalagha túraqtap túrugha «bógde júrt» arasynan patshagha syily kisilerge ghana rúqsat berilgen. Mysaly, Qostanay qalasynyng ortalyghyna qazaqtardyng qonystauy mýldem mýmkin bolmaghan. Qazaqtar, pravoslaviya dininen bólek ózge júrttar sekildi, qalanyng tabighy shekarasy bolyp tabylatyn qos saydyng syrtyna ghana ornalasa alatyn bolghan. Qos saydyng biri – Ábilsay, ekinshisi – shveysarlyq kәsipker Lorensting syra zauytynyng janyndaghy tereng say. Sondyqtan Qostanaydaghy alghashqy kóne músylman meshiti, tatar bazary (Nariman bazary), Qazaq kóshesi, músylmandar qorymy - bәri Ábilsaydyng syrtynda ornalasqan.

HIH ghasyrdyng sonynda patshagha asa syily, Reseyding kez-kelgen qalasynda biznes jýrgizuge rúqsaty bar I gilidy dengeydegi  kópes dәrejesi aghayyndy Yaushevterding bedeli men iskerligi arqasynda Qostanaygha sәuletti meshit, sauda ortalyghy salynady. Al Almatydaghy qala parkine «qyrghyzdar men itterge kiruge tyiym salynady» degen eskertuding bolghanyn biraz júrt habardar dep sanaymyz.

Orynborda Alash ziyalary aralasqan, qazaq tarihy men ruhaniyatyna óshpes iz qaldyrghan túlghalar túrghan. Solardyng biri – ónertanushy A.Zataevich. «Qazaqtyng 1000 әni» atty jinaq qaldyrghan ataqty ónertanushynyng túrghan ýii qazirgi Leninskaya kóshesinde eken. Ýige belgi soghylyp, kórer kózge qadyr-qasiyeti aiqyndalghan (4 suret). A.Baytúrsynúly Orynbor kezeninde qazaq әnderin notagha týsiru ýshin A.Zataevichti Narkoprostyng ghylymy bólimine akkomponiator etip alyp, әrbir notagha týsirgen әnining aqysy retinde 2 funt nan paek bergizip otyrghan jәne óz tarapynan qazaqtyng halyq әnderin oryndap, ony jazbagha týsiruge tikeley kómektesken. Anyq kóz jetkizem degender, 1925 jyly Orynborda jaryq kórgen A.Zataevichting «Qazaqtyng 1000 әni» atty jinaqtaghy avtordyng týsiniktemesimen jәne T.Tugaydyng kitabyndaghy derektermen tanysuyna bolady.

Búl mәselege qayta soghyp otyrghan sebebimiz, Ahannyng esimi aqtalghan alghashqy jyldary onyng A.Zataevichpen shygharmashylyq baylanysyna sýiene otyryp keybir azamattar A.Baytúrsynúlyn kompazitor dep tanydy. Qazaq foliklorlyq muzykasyndaghy halyqtyq boyauy qalyng әuen, úiqas, mәtinmen aishyqtalatyn әnderdi ataqty túlghagha telep jýrdi. Songhy kezde Orynborda tabylghan jazba -A. Baytúrsynúlynyng «Fayzolla aqyngha jazghan haty» dep, Hamitbek Músabaevtyng tuyndysyn taratyp, sol ýshin qyzu aitys-tartys jasap jýrgender bar. Naqty qújattargha negizdelmegen múnday jenil baghalardan, abyroy әkelmeytin әreketterden bizder aulaq boluymyz qajet. Alash múrasy arzan maqtau men qolpashtaugha múqtaj emes.

Orynbordaghy jәdigerlerding qúndy qazynasy, әriyne,  arhiv múraghattary. Orynbor arhiyvi ekige bólingen. Biri – 1917 jylgha deyingi qújattardy saqtaghan «Orynbor memlekettik oblystyq arhiyvi» bolsa, ekinshisi – 1917 jyldan keyingi qújattar saqtalghan «Orynbor memlekettik Áleumettik-sayasy tarih arhiyvi». Ekspedisiya mýsheleri eki arhivte de óndire júmys jasady. Kóne syrdy býgip jatqan múraghattardy «sóiletu» - zerde bezbenine salyp, asyqpay taldaytyn júmys. Ázirge, Orynbor sapary turaly alghashqy әserlerden tuyndaghan jazbalarymyzdy osymen tamamdaymyz.

Almasbek Ábsadyqov

Abai.kz