Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2012 0 pikir 9 Mausym, 2011 saghat 08:18

Smaghúl Elubay. Týgel qazaq, týgendeleyik

...Toqsanynshy jyldar basynda Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghanda kóship bara jatqan bir kórshimiz «búlar el bolmaydy» dep tildep ketkeni este. Sóitip, Qazaq memleketining bolashaghyna senbegender kóship ketti. Al qazaq elitasy bolsa sol bir almaghayyp tústa aqylgha syimas bir oqys qimyl jasady. Ekonomika qirap, postsovettik kenistik alasapyran bolyp jatqanda, Alash elitasy eki bilekti sybanyp jiberip, nar­tәue­kelmen anyraghan Arqa tósinde jana Astana salugha kiristi. Búl... ózi jas, ekonomikasy jer bauyr­lap jatqan el qolgha alar joba emes edi. Alayda tarih Alash elita­synyng sol bir asyghys ta asqaq armanyn aqiqatqa ainaldyrdy. Býgin, mineki, aragha 20 jyl salyp, aqiqatqa ainalghan arman qala Astana tórinde otyrmyz. Sonda sol bir qiyn-qystau kezende qazaq elitasyna qanat bitirgen qanday qúdiret edi?! Qúldyq qamytynan keshe ghana shyqqan halyq qalaysha búnday ghasyr jobasyna qol sozdy?! Aqylgha syimaydy! Sóitsek, osynau tәuelsizdik dýmpuimen birge kóterilgen búla kýsh ne desek... qazaq bolmysynda búrynnan bar passianarlyq quat eken. Alash bolmysynda bar asau aryn eken. Qazaq elitasyn jappay jasampazdyqqa júmyldyrghan sol qúdiret eken. Últ boyynda búqqan, búghaulanghan sol búla kýsh bostandyq alysymen janartauday atylypty. Últtyq ruh kýnirene qoparylypty. Alapat passianarlyq qozghalysqa ainalypty. Kezikken kedergini qanbaq qúrly kórmepti...

...Toqsanynshy jyldar basynda Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalaghanda kóship bara jatqan bir kórshimiz «búlar el bolmaydy» dep tildep ketkeni este. Sóitip, Qazaq memleketining bolashaghyna senbegender kóship ketti. Al qazaq elitasy bolsa sol bir almaghayyp tústa aqylgha syimas bir oqys qimyl jasady. Ekonomika qirap, postsovettik kenistik alasapyran bolyp jatqanda, Alash elitasy eki bilekti sybanyp jiberip, nar­tәue­kelmen anyraghan Arqa tósinde jana Astana salugha kiristi. Búl... ózi jas, ekonomikasy jer bauyr­lap jatqan el qolgha alar joba emes edi. Alayda tarih Alash elita­synyng sol bir asyghys ta asqaq armanyn aqiqatqa ainaldyrdy. Býgin, mineki, aragha 20 jyl salyp, aqiqatqa ainalghan arman qala Astana tórinde otyrmyz. Sonda sol bir qiyn-qystau kezende qazaq elitasyna qanat bitirgen qanday qúdiret edi?! Qúldyq qamytynan keshe ghana shyqqan halyq qalaysha búnday ghasyr jobasyna qol sozdy?! Aqylgha syimaydy! Sóitsek, osynau tәuelsizdik dýmpuimen birge kóterilgen búla kýsh ne desek... qazaq bolmysynda búrynnan bar passianarlyq quat eken. Alash bolmysynda bar asau aryn eken. Qazaq elitasyn jappay jasampazdyqqa júmyldyrghan sol qúdiret eken. Últ boyynda búqqan, búghaulanghan sol búla kýsh bostandyq alysymen janartauday atylypty. Últtyq ruh kýnirene qoparylypty. Alapat passianarlyq qozghalysqa ainalypty. Kezikken kedergini qanbaq qúrly kórmepti... sol sú­rapyl kóshkin-qozghalys ba­synda passianar túlgha Núrsúltan Nazarbaev túrdy. Janar­tauday dýmpigen qazaq passianarlyghyn Preziydent osy tústa jappay jasam­pazdyqqa baghyttady. Úly Dala jiyrma jyl údayy ýzdiksiz janaru, janghyru ýstinde boldy. Aty bar da, zaty joq keshegi kenes­tik respublika býginde tegeurini temirdey tәuelsiz Qazaqstangha ainaldy. Kýni keshe Astanada ótken jarty әlem jetekshilerining Sammiyti - sonyng aighaghy. Dýniye­jýzilik búl danghayyr dýrmek qazaq passianarlyghynyng diploma­tiyalyq dýmpui boldy. Álem kósem­deri Qazaq elin Orta Aziya kósh­bas­shysy dep tanydy. Tәuelsiz Qazaqstan top jardy!!!

Ótken ghasyrdyng 20-30-jyl­­dary qazaq basyna tóngen qy­zyl nәubet halqymyzdyng teng jar­tysyn jer jastandyrdy. Sol nәubet bolmaghanda býginde sa­nymyz 40 millionnan asyp, qay­maghymyz búzylmay, tórt kó­zimiz týgel atajúrtta oty­rady ekenbiz. Qyzyldardy qar­ghay­tynymyz sodan. Óitkeni olar qazaqty ayamady. It jyrtqan te­ridey etti. Bauyry býtin qazaq sol qiyanat saldarynan býginde qyryq jamau jyrtylyp, qyryq shaqty elde jýr.Býkil qazaqty bir túlgha desek, sol túlghanyng keudesi - Qazaqstanda, ayaq-qoly syrtta. Yaghny etek-jenimiz jiy­nalmay jatyr. Biz bolsaq bir bolghymyz keledi!!! Býtin bolghymyz keledi!!! Sol býtindikting joqtyghy, jerimizding kóptigi, Alashtyng azdyghy jangha batady. Shiqanday batady. Tәuelsizdik taghdyryna ti­keley qatysty búl jaghdayat, sózsiz, Jer betindegi әr qazaqty oilantugha tiyis. Sol oidyng tobyqtay týiini: Týgel qazaq týgendelip, atajúrtqa tu tikkende ghana tәuelsizdik túghyrly bolmaq!! Tәuelsizdik bәi­teregi tereng tamyrly bol­maq!!! Demek, demografiyalyq jyr­tyghymyzgha jamau bolugha tiyis kóshi-qon - tәuelsizdik ke­pili. Endeshe, júmghuriyetimizding osynau jandy jerine kelgende Qa­zaqstan ókimetining songhy kez­degi jaybasarlyghyn qalay tý­sinuge bolady?! Ýrimjide myn­daghan qazaqtyng Qazaqstangha kiru vizasyn ala almay sabylyp jýruin qalay týsinuge bolady?! Songhy kelip týsken habargha qaraghanda, Ýrimjidegi Qazaqstan konsuldyghynyng basshysy da, qosshysy da qyzmetten alynghan. Bizdi qatty alandatatyn nәrse - endi bir 10-15 jylda Qazaqstangha kóshkisi keletinder sany kýrt qysqaratyny. Oghan sebep: atajúrtty ansaytyn ýlkender ketedi. Sol kezde úly halyqtarmen miday aralasyp ketken jas úrpaq ýshin «atameken», «Qazaqstan» degen úghymdardyng búrynghy jýrek tebirenter maghynasy qala ma eken?!. Kýmәnimiz bar... Son­day... kýnder jaqyndap keledi, aghayyn!.. Qatygez mezgil... kóshi-qon merzimin ayausyz shúntityp qysqartyp keledi!!! Endi bir 15 jylda sheteldegi 5 million qazaq úrpaghynan biz, sóitip, birjola... aiyrylyp qalu... aldynda túr­myz!!! Ótken ghasyrda biz ishtegi osynsha halyqtan.... ólidey aiyrylsaq... bú ghasyrda biz búnday jaybasarlyqpen syrttaghy sonsha halyqtan tiridey... aiyrylyp qaluymyz mýmkin...
Jana zaman algha tartqan osynau jana apattan qazaqty qútqarudy... abyz tariyh... Sizder men Bizderding peshenemizge jazypty. Ol paryzdy orynday alsaq, er bolamyz. El bolamyz. Alash tarihy aldynda jýzimiz jarqyn bolady!!!

Býginde Qazaqstan ekonomiy­kasy ense kóterdi. Allagha shýkir, Elbasymyzdyng әlem aldyndaghy abyroyy asqaqtap túr. Ásirese, qazaqtar mol shoghyrlanghan Qytay, Resey, Ózbekstan aldyndaghy bedeli zor. Qazaqstan ýshin búnday qolayly sәt tarihta búdan keyin tua ma, tumay ma?! Belgisiz... Endeshe, qazaq mol shoghyrlanghan Resey oblystarynda, Qytaydyng Shәueshek, Ózbekstannyng Nókis qalasynda qazaq konsuldyqtary ashylsa deymiz... Jәne olargha kóshi-qonmen ainalysu qúqy berilse deymiz... Qazaqstan ýshin osynday ómirlik, strategiyalyq manyzy bar kóshi-qon mәselesimen ainalysatyn Agenttikti tikeley Qazaqstan Preziydenti qúzyryna qaratatyn mezgil de tudy dep bilemiz.

Ótken ghasyr... 20-shy ghasyr... «qazaqty taryday shashqan ghasyr» bolyp edi... endi myna... jana ghasyr... «qazaqty... qayta qosqan ghasyr» bolghay!!!

anatili.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475