Mausymnyng 2-cinde arnayy jiyn ótkizip, ziyaly qauym men ghalymdardyng basyn qosqan Baqytjamal Bektúrghanova basqaratyn Sayasy sheshimder instituty «Oralmandar: әleumettik autsayderden sapaly adam kapitalyna» degen taqyrypta dóngelek ýstel ótkizdi.

ÁLEUMETTIK AUTSAYDER DEGENIMIZ KIM?

Mausymnyng 2-cinde arnayy jiyn ótkizip, ziyaly qauym men ghalymdardyng basyn qosqan Baqytjamal Bektúrghanova basqaratyn Sayasy sheshimder instituty «Oralmandar: әleumettik autsayderden sapaly adam kapitalyna» degen taqyrypta dóngelek ýstel ótkizdi.

ÁLEUMETTIK AUTSAYDER DEGENIMIZ KIM?

Jiyn bastalmay jatyp-aq, jinalghan ziyaly qauym ókilderi dóngelek ýstelding taqyryby ýshin Sayasy sheshimder institutynyng mamandaryna shýilige jóneldi. Oralmandardy әleumettik autsayder ataghany ýshin Sayasy sheshimder institutynyng basy biraz daugha qalayyn dep túr. Óitkeni jergilikti qazaqtar men etnikalyq qazaqtar arasyna syna qaghyp, olardyng problemalaryn bir-birinen bólip qarau, olardy bir-birimen shekistiru - onsyz da qoghamdyq integrasiya basty problema bop túrghan Qazaqstan ýshin tiyimdi emes.
Jalpy «әleumettik autsayder» degenimiz kim? Ol qoghamnan tys, ómirding kóshine ilese almaghan, ekinshi sortty adamdar degen úghymdy bildiredi. Atalghan institut taratqan baspasóz-mәlimetinde «Qazaqtardy Otanyna qaytaru sayasaty memleket qúrushy etnostyng sandyq ósimine ong әserin tiygizdi. Biraq búl ósim repatrianttardyng qazaqstandyq qoghamgha tolyqqandy qúrmalasuyn qamtamasyz ete alghan joq. Jekelegen sәtti mysaldargha qaramastan, repatriyasiyalau ýderisi oralmandardyng әleumettik-ekonomikalyq, әleumettik-mәdeny beyimdelu qiyndyqtarymen ótip jatyr. Búl - marginaldanu, әleumettik tensizdenu ýderisin kýsheytip, jalpy qoghamdaghy shiyelenistik jaghdaydy ushyqtyruy mýmkin. Mәsele osy әleumettik toptyng keybir bólikteri ishinde qol qusyrushylyqtyn, memleket tarapyna masyldyq kónil kýilerding boluymen de kýrdelenip, osynyng saldarynan jergilikti halyq arasynda oralmandargha degen teris kózqarastar oryn aluyna әkep soqtyrghan» delingen. Baspasóz-paraghyn taratushy institut mamandarynyng jalpy búl taqyrypty mýldem bilmeytindigin jәne mәselening auanyn bilmese de, teris qoghamdyq pikir qalyptastyrudy kózdep otyrghanyn angharasyz. Búl kózqaras dóngelek ýstel barysynda birden kózge úryp túrdy. Áueli tek qana qazaqtar otyrghan jiynda qazaq tilinde jasalghan bayandamany orysshagha audaru qajettigi tuyndady. Al onyng qajettiligi qansha dep tulaghan bizge atalghan instituttyng qyzmetkeri, jiynnyng moderatory Erlan Smayylov: «Búl - mening alanym, búl jerde men basshylyq etemin, sol sebepti de jiyndy qay tilde ótkizu qajettigin ózim bilem», - dep dýrse qoya berdi.

BÚL - QOGhAMDY BIRIKTIRUGE EMES, IRITUGE BASTAYDY

Jiynda әuelgi sózdi alghan «Jebeu» respublikalyq qoghamdyq birlestigining atqarushy diyrektory Rahym Ayypúly birden dóngelek ýstel taqyrybynyng dúrys qoyylmaghandyghyn tilge tiyek etti. Ol óz basy oralmandardy «әleumettik autsayder» dep ataugha ýzildi-kesildi qarsy ekendigin jetkizdi. «Áriyne, alghashqy jyldary Qazaqstangha kelgen qazaqtardyng qinalatyny ras. Biraq ómirbaqy memleketke alaqan jayyp, masyldyq kónil-kýy tudyryp otyrghan eshkimdi bilmeymiz. Kerisinshe, oralmandar urbanizasiya tudyrghan basty problemalardyng biri - bosap qalghan auyldardyng gýldenuine óz ýlesin qosuda» degen ol búl oiyn naqty dәleldermen dәiektedi. Aytalyq, songhy jiyrma jylda Qazaqstangha 210 myng otbasy, 845 myng qazaq kóship kelgen. Jiyrma jyl boyyna olardyng sany 1,5 milliongha jetken. Qazaqstangha kóship kelgennen keyin tughan bala býginde at jalyn tartyp azamat boldy, 20 jasqa keldi. Qazir qanyrap bos qalghan kóptegen auyldarda auylsharuashylyghyn dóngeletip otyrghan da osy etnikalyq qazaqtar. Elimiz ekonomikasynyng 4 payyzyn ghana qúraytyn auylsharuashylyghynyng túralap túrghandyghy qazir kim kimge de mәlim. Sondyqtan da endigi sayasat osy auyldardyng gýldenui ýshin oralmannyng әleuetin paydalanu. «Núrly kósh» baghdarlamasynyng qolgha alynu maqsaty da sol bolatyn. Jaqsy niyetpen bastalghan bastamanyng dúrys jýzege aspauy da - orta joldaghy sheneunikterding teris pighylynyng nәtiyjesi.
Al ekinshi bayandamashy Talghat Mamyrayymovtyng bayandamasyna kónili tolmaghan kópshilik onyng sózderin qayta-qayta ýzumen boldy. Sayasattanushy Ázimbay Ghaly oralmandar men jergilikti qazaqtardyng arasyna qanday da bir sayasy tosqauyl qoy arqyly olardy biriktirudi emes, iritudi maqsat etip otyr deydi.
- Osy jiyrma jyl ishinde qazaq qoghamynda oralmandar ózderin sayasiy-mәdeni, intelektualdyq túrghydan moyyndatty. Keybir ónirlerde olardyng mәdeniyeti jergilikti qazaqtardan asyp týsti. Biraq qazaq tilin bilmeytin, qazaq mәdeniyetinen aulaq orystildi әriptesterimiz mәselening bayybyna barmastan, úshqary pikir aitady,- dedi ol.
Shyn mәnisinde, sayasattanushynyng bayandamasynda kýmәn tudyratyn jalghan tarihy derekter mol. Birinshiden, ol kisi qazaqtardyng shetke ketu tarihyn 1916 jylghy últ azattyq kóterilisinen bastaydy, Resey-Qytay shekara bólisi saldaryn ekinshi plangha ysyryp qoyady. Ekinshiden, «shetten kelip jatqan qazaqtardyng kóbi ana tilin bilmeydi, bilse de, aumaqtyq dialekt túrghysynan ghana biledi. Qazaq mәdeniyetinen jәne tilinen maqúrym» deydi. Eger Talghat Mamyrayymov Qazaqstandaghy basym mәdeniyet pen til - orys mәdeniyeti túrghysynan oy qozghap otyrsa, kelisuge bolar edi. Kerisinshe, oralmandar qazaq mәdeniyeti men tilin jergilikti qazaqtardan kem bilmeytindigi aiqyn emes pe?! Al bayandamashy osynday qorytyndylar keltire otyryp, ózining memlekettik tildi jәne últtardy úiystyratyn memleketting mәdeniyetin qajetti dengeyde bilmeytindigin bayqatqan siyaqty. Ári búnday qorytyndylardy qanday mәlimetterge sýienip aityp otyrghanyn kórsetpeydi.
Dóngelek ýstel barysynda Ázimbay Ghaliymen sózge kelip qalghan bayandamashy «búl mysaldardy «oralmandargha» kómek bolsyn dep keltirip jatyrmyn» dedi. Onyng orys tilinde «aralman» deuin «oralman» dep týzetken Ázimbay Ghali: «búl - jergilikti qazaq pen oralmandy teketirestiru», - dedi. Ázimbay Ghaly qazir qazaq qoghamynda tabighy ósimning bayau ekendigin aita otyryp, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy shekara aimaqtardan tek ózge últ ókilderi ghana emes, qazaqtardyng da ketip jatqandyghyn jetkizdi.
- Sol ýshin oralmandar sandy kóbeytti, sapany әlsiretti dep ótirik dabyl qaqqannan góri, shekara aumaqtargha qazaqtardy kóptep әkep shoghyrlandyru kerek. Eger ósim osy qarqynmen jýre beretin bolsa, endi biraz jyldan keyin iri territoriyany iygere almaytyn dәrejege jetemiz, búl ózgelerding kóz alartuyna negiz bolady, - deydi belgili sayasattanushy.
Esesine, Talghat Mamyrayymov joghary oqu oryndarynda «Qazaq diasporalogiyasy» atty pәn engizu qajet degen úsynys bildirdi. Búl úsynys qoldaugha túrady. Óitkeni qoghamdy integrasiyalandyrudyng basty tetikterining biri - tarihy jadyny dúrys qalyptastyru, sol arqyly otansýigishtik sezimdi kýsheytu.
Disporalogiya tarihyn zerttegen Bilim jәne ghylym ministrligining Shyghystanu institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri Gýlnәr Mendiqúlova: «Qazaqtardy - auyldyq, qalalyq, kelgen qazaq, jergilikti qazaq dep bóletin bolsaq - tyghyryqqa tirelgenimiz. Bir-birimizge qandas retinde kónil bóleyik. Biz bólinip jarylmaytyn býtinbiz, men osy kózqarasty qoldaymyn», - dedi.

QAZAQTYNG JOGhY

Sayasy sheshimder institutynyng qyzmetkeri, jiynnyng basty moderatory Erlan Smayylov: "qazaq qoghamynyng býgingi basty problemasy - orystildiler jәne qazaqtildiler bolyp bólinui jәne óz qazanynda ózining qaynap jatqany, birin- biri týsinuge úmtylmauy", - deydi.
Bizdinshe, býgingi tandaghy qazaqtyng basty joghy osy bolyp otyr. Onyng ózinde orystildilerding qazaq qoghamyn týsinuge úmtylmauy, kenestik stereotip boyynsha, Qazaqstan qoghamy orys mәdeniyeti men tilining ainalasynda shoghyrlanuy tiyis deytin úshqary oigha negizdelgen. Tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghy qarsanynda әli kýnge memlekettik tilde jiyrma sózdi tolyqqandy aityp bere almaytyn Qazaqstan azamattary moldap kezdesedi. Jiyngha kelgen «Aspandau» ghylymy bilim beru ortalyghynyng preziydenti Qanat Núrov: «Shyn mәnisinde, Qazaqstan qoghamy orystildi. Oralmandar orys tilin ýirenui kerek, qazaqtar men qazaqstandyqtar - qazaq tilin», - deydi. Búl rette de Qanat Núrov oralmandardy qazaqtardan bóle, ózge etnos retinde qarap túr. Jiyrma jyl boyyna integrasiyalanudyng ozyq ýlgisin tanytyp kelemiz dep maqtansaq ta, marginaldanghan, óz qaghynan jerigen qoghamnyng bir toby jalpy integrasiyalanugha, sonyng ishinde qazaq qoghamynyng qazaqtanuyna qarsy ekendigin osynday jiyndar arqyly tanytyp qoyady.

P.S. Bas bayandamashynyng biri Rahym Ayypúly jalpy oralman problemasyn qazaq problemasynan bólip qaraudyng qisyny joq degen oida. Óte oryndy pikir. Qazir qoghamda auyr kedeylik jaghdayynda ómir sýrip jatqan adamdar kóp. Eger osy túrghydan keletin bolsaq, býkil Qazaqstan qoghamyn, qazaq qoghamyn әleumettik autsayderlerge jatqyzu qajet bolady. Sondyqtan da jekelegen terminderdi jekelegen әleumettik toptargha tanba retinde japsyrudyng qajeti joq. Búl qoghamdy ózara iritpese, biriktiruge bastay qoymasy anyq .

Esengýl Kәpqyzy

http://www.turkystan.kz/page.php?page_id=39&id=6210