Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 4621 7 pikir 2 Mamyr, 2019 saghat 11:43

Bizge demokratiyalyq reformalar kerek

1 mamyr kýni Almaty men Astanada kóshege beybit sheruge shyqqan xalyqty әleumettik jeli arqyly bәriniz kórgen shygharsyzdar. Búl sherude bayqaghanym búryn tek qazaqtar bas kóterse qazir orys últynyng ókilderi de boy kórsete bastapty. Kem degende eki qaladan da myngha juyq azamattar ashyq narazylyqqa shyqqanyn bayqaugha bolady.

Mening oiymsha, eger aldaghy uaqytta elde demokratiyalyq reformalar bastalmasa, әleumettik jobalar qolgha alynbasa sheruge shyghushylar sany jyl sanap arta beredi. "Shýkir etinder", "Sabyr saqtandar", "Elimiz tynysh bolsyn" degen qúr úrandardyng kýshimen xalyqty úzaq ústap túra almaysyn. 2-3 jyl búryn xalyq búl sózderge sense de qazir elde sayasy basshylyqtyng ózgergenin qalaytyn belsendi azamattar sany artyp keledi. Avtokratiyalyq jýie qalay ainaldyrsang da óz bedelin joghaltyp zamanauy ózgerister men xalyqtyng súranysyna jauap beruden qaldy. Shet memleketterde oqyghan jana buyn jastar ósip eki jaqty salystyra alatyn sauatty azamattar qatary kýn sanap ósip jatyr. Eger tómendegi 3 mәsele 1-2 jylda sheshilmese xalyqtyng alangha shyghyp, sayasy elitanyng biylikten ketuin talap etken Ukraina men Gruziyadaghy jaghday bizde de qaytalanuy әbden mýmkin:

1. Preziydent saylauy ótip, tranzit ayaqtalghannan keyin Elbasy men onyng otbasy tolyq biylikten ketui qajet. Budjetke shyghyn Elbasy kanselyariyasynyng bizge qajettiligi joq.

2. Jana saylanghan preziydent biylik tizginin tolyq qolgha alghannan keyin elde sayasy reformalardy bastap sayasy partiyalardyng arasyndaghy ashyq bәsekege erik berip, kelesi Parlament saylauynda oppoziyasiyalyq kýshterding zang shygharushy biylikke keluine jasandy týrde kedergi jasaudy dogharu qajet.

3. Azamattyq qoghamdy ornyqtyryp Qazaqstan xalqynyng óz oiyn erkin aituyna shekteu qoidy, júmystan qudalaudy dogharu qajet. Onyng ornyna sanany modernizasiyalaytyn, sayasy mәdeniyetting ósuine yqpal etetin reformalar qolgha alynuy kerek. Halyqtyng pikirin aitatyn platforma feysbukpen ghana shektelmey sauatty azamattar shoghyry jinalghan sayasy partiyalar men qoghamdyq úiymdardyng qyzmetine kóship әri onymen biylikting ýsh tarmaghy da órkeniyetti dialog ornata biletin sayasy jýieni ornyqtyru qajet.

Biz qogham bolyp bir nәrseni moyyndauymyz qajet. Halyqty qysqan sayyn keri reaksiya kýsheye beredi. Al, eger elding múnyn biylikke jetkizer sauatty sayasy jýie men sayasy platformalar júmys istep túrsa evolusiyalyq jolmen aqyryndap demokratiyaly elderding qataryna jaqynday týsemiz. Qazir 10 jyl búrynghy týsinikpen oilaytyn xalyq joq. Álemde, TMD elderinde bolyp jatqan ózgeristerdi xalqymyz kórip otyr. Ármen qaray әkimshilik kýshpen, qorqytyp-ýrkitumen qoghamdy ústap túru taktikasy óz nәtiyjesin bermeydi. Múnday taktika keri reaksiya tudyryp jýiege narazylar sanyn arttyrghannan basqa jolgha alyp kelmeydi.

P.S. Eger Elbasynyng oiynda 1-2 jyldan keyin Darighany ne otbasynyng bir mýshesin biylikke әkelu iydeyasy bar bolsa býgingi bolghan oqighadan keyin oilanar. Sherude Astananyng atyn auystyrugha qarsymyz degen talap kóp aityldy. Eger Darigha ne basqa bir otbasynyng mýshesi biylikke kelse búl otqa may qúymen ten. Qyzyn jaqsy kórgen әke narazy xalyqtyng ortasyna, janyp túrghan otqa óz balasyn әkelip "Eldi basqar" dep tastamas. Eng dúrysy abyroymen ketip, kelesi preziydentten garant alyp, 30 jyl jinaghan baylyqty saqtaytyn joldardy jasap, qalghan ómirdi Elisin sekildi tynysh ótkizu. Biylikti uysynan shygharmaugha úmtylghan sayyn xalyqtyng narazylyghy da arta beredi. Aldaghy 1-2 jylda tolyq sayasattan ketpese xalyq eldegi bar sәtsizdikke biylikti uysynda ústap otyrghan Elbasyn aiyptaugha ashyq týrde kóshedi. Tәjiriybeli sayasatker retinde múny Elbasynyng boljay almauy mýmkin emes. Elbasy ainalasynda 30 jyl jýrgen azamattardyng kenesin emes, elding tilegin tyndaydy dep ýmittenemin!

Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019