Ómirde múnday adamdar qanshama?!
Qyz "Mynau kupe emes qoy, esigi joq qoy" dep tanghaldy. Zattarymdy jayghastyryp jatyp, kóz qiyghymmen qaradym. Kýrteshesin oilanyp sheship jatty. Jýkti kelinshek. "Maghan kupe, 19 oryn dep edi". "Plaskarttaghy tórt adamdyq oryndy kupe" dep te aitady" dedim. Ol kónili jaylanyp zattaryn jayghastyra bastady.
"Tym jassyz. Túrmysta ekensiz ghoy" dedim. "Túrmysta bolgham. Astanada erteng sot bolady, sotpen ajyrasyp jatyrmyz" dedi ol. Əli shay ishken joqpyz. Jaqyn tanysyp ta ýlgermedik. Minezi ashyq. Bəlkim, jastyqqa tən albyrttyq. "Qyzymdy əke-shesheme qaldyryp edim. Saghynyp otyrmyn" dedi. Sampyldap sóilep jatty. "Astanada enem bizben túrdy. Júmys istemeydi. Əli zeynet jasyna jetken joq. Bir kýni eden juushynyng júmysyn tauyp keldi. Eki saghat qana eden juasyz, jalaqy otyz myng tenge. Ózi eki kýn judy da, júmysty maghan berdi. Tanerteng altyda túryp, eden juyp, toghyzda basqa júmysyma baryp jýrdim. Erteli-kesh kassada túrdym. Bir kýni ayaghym auyr kezde myng tengege tamaq iship edim, "Adam myng tengege tamaq ishe me?" dep enem úrysty. Aytynyzshy, myng tenge kóp emes qoy, iyə? Əkem qasapshy. Auyldan poezben et jiberip túrdy. Molyraq et qosyp, tamaq istesem enem "etti ýnemde, etti tausatyn boldyn" dep aiqaylaydy. "Əkem jibergen et" dep aita almadym. Bir etti asap-asap jeging keledi ghoy" dep jyly jymidy.
Kelinshekting jýzine zerttey qaradym. Joq, myna kóz - ótirik aitpaytyn adamnyng janary. Sosyn minezi ashyq bolghanymen momyn. "Kýieuim basymdy jaryp jibergende Astanadaghy daghdarys ortalyghynda boldym. Alty balasy bar əyel de jatty. Bireuding ekinshi əyeli eken. Əlgi adam balalaryna qol kóteredi eken. Əyel shyday almay qashyp ketipti. Men óz ómirimdi basqalargha sabaq bola ma dep aitam. Eneni syilau kerek, bilem, biraq jýkti əyel de qalaghan tamaghyn jeu kerek qoy" dedi. "Astanada qyzym auyryp auruhanagha týsip qaldyq. Qasymdaghy əyel pelimen jep otyrdy. Bir jegim keldi. Esh bolmasa, bir týiir berse dedim. Artymnan eshkim kelmedi. Əjethanagha baryp qatty jyladym. Ertesine basqa əyel palatamyzgha keldi. Enesine aityp, pelimen əkeldirdi. Oi, ómirde jaqsy adamdar kóp qoy. Sol kisini eshqashan úmytpaytyn shygharmyn" dep kýlimsiredi.
Aytpaghym, búl qyzgha kim preziydent bolady, bəribir. Ol tipti Toqaevtyng kim ekenin bilmeydi. Sebebi, onyng ensesin ishki kýizelisi men joqshylyq basyp tastaghan. Ómirde múnday adamdar qanshama?! Biraq bəribir emes adamdar bar. Biraq olardyng kóbi feysbukta bir-birining etin jep otyrady. Eng arysy, bir-birining pikirine qúrmetpen qaray almaydy. Feysbukta jaqyn tanymaytyn adam turaly da "minezdeme" berip jatady ghoy. Bizding qoghamnyng intellekti kórsetkishin əleumettik jelidegi pikirlerden-aq kóruge bolady.
Bir belgili redaktor aldyna barghan adamnyng bərining ruyn súraydy eken. Gazetke is-təjiriybeden ótuge barghan student júmys súramasa da, "rulasym ekensin, júmysqa alam" depti. Betke ústarlary rulyq sanadan óspegen búl qoghamnyng ózgeruine əli kóp jyl kerek...
Irip-shirigen jýiening "irini" tym terenge "keulep" ketti.
Ayagýl Mantaydyng facebook paraqshasynan
Abai.kz