Til mәselesin aitqanda, «qaztest» degen jana sóz qosarlana jýretin boldy, ol nemene ózi? Qaztest - qazaq tilin baghalaudyng ghylymy jolgha qoyylghan Qazaqstandaghy birden bir tetigi. Búl - eshqanday adamdyq faktordy aralastyrmay, әlemdik ghylymy qisyngha negizdelip jasalghan qazaq tilin bilu dengeyin synaytyn birden bir baghdarlama. Qaztest jýiesi qazaq tilin bilu dengeyin halyqaralyq tәjiriybe men talapqa sýiene otyryp, tórt qyrly synaqtan ótkizedi. Olar: tyndalym, leksika-grammatikalyq bólik, oqylym, jazylym.

Tyndalym. Shaghyn jәne úzaq dialog, qysqa monologtarda jәne estu arqyly týsingenin anyqtaugha arnalghan tapsyrmalar.

Leksika-grammatika. Grammatikany, leksikany paydalana biletindigin anyqtaugha arnalghan tapsyrmalar.

Oqylym. Aluan mazmúndy, týrli stilidi mәtinder men solardy oqu barysynda týsingenin tekseruge arnalghan tapsyrmalar.

Jazylym. Til mengeru dengeylerine baylanysty shygharmashylyq diktant, mazmúndama jәne úsynylghan taqyryptar boyynsha esse jazu.

Til mәselesin aitqanda, «qaztest» degen jana sóz qosarlana jýretin boldy, ol nemene ózi? Qaztest - qazaq tilin baghalaudyng ghylymy jolgha qoyylghan Qazaqstandaghy birden bir tetigi. Búl - eshqanday adamdyq faktordy aralastyrmay, әlemdik ghylymy qisyngha negizdelip jasalghan qazaq tilin bilu dengeyin synaytyn birden bir baghdarlama. Qaztest jýiesi qazaq tilin bilu dengeyin halyqaralyq tәjiriybe men talapqa sýiene otyryp, tórt qyrly synaqtan ótkizedi. Olar: tyndalym, leksika-grammatikalyq bólik, oqylym, jazylym.

Tyndalym. Shaghyn jәne úzaq dialog, qysqa monologtarda jәne estu arqyly týsingenin anyqtaugha arnalghan tapsyrmalar.

Leksika-grammatika. Grammatikany, leksikany paydalana biletindigin anyqtaugha arnalghan tapsyrmalar.

Oqylym. Aluan mazmúndy, týrli stilidi mәtinder men solardy oqu barysynda týsingenin tekseruge arnalghan tapsyrmalar.

Jazylym. Til mengeru dengeylerine baylanysty shygharmashylyq diktant, mazmúndama jәne úsynylghan taqyryptar boyynsha esse jazu.

Árbir bólik alty dengeyge arnalghan test tapsyrmalarynan jasaqtalghan. Jýie ýsh ghylymiy-әdistemelik zerthanalyq qúrylymnan túrady: test tapsyrmalaryn qalyptastyru, testileudi úiymdastyru jәne aqparattyq-tehnologiyalyq sýiemeldeu. Búl qúrylym ózin ózi aqtap, qazir elu myng test tapsyrmasy saraptamadan, synaqtan ótip, qoldanugha әzir túr, oghan qosa, ýsh tilde birdey qoldanysta www.kazakhtest.kz sayty jәne múnda әlgi ýsh tilding birin biletin kez kelgen adam óz betimen qazaq tili boyynsha biligin testilep, resmy testileuge dayyndala alady. Qysqasy, qazaq tilin bilu dengeyin anyqtaytyn búdan basqa ghylymi, resmy jәne ynghayly qúral býginde elde joq!

Últtyq testileu ortalyghy Memlekettik tildi damytu (Qaztest) basqarmasynyng bastyghy Aydos Ábdihalyqovtyng aituynsha,  qazirgi kezde búl jýieni qoldanugha arnalghan jan-jaqty ghylymy qújat jasaqtalyp, bekitilip, kirisuge әzir túrghan kórinedi. Ol qújattar: «Qaztest jýiesin engizu men damytu tújyrymdamasy» jәne «Qaztest jýiesining memlekettik standarttary». Biraq búl jýie eshkimdi zorlap әkelip testiden ótkize almasy belgili, oghan mәjbýrleytin ýkimet qaulysy kerek, ol joq!

Mamandardyng aituynsha, Qaztest jýiesining ayasynda tildi baghalau ghana emes, ony oqytu, ýiretu ýderisterining bәri «Qaztest jýiesining memlekettik standarttary» degen qújatqa baghyndyryluy kerek. Óitpesek, biz qazaq tiline qansha qarjy bólsek te, qanday ter tóksek te, nәtiyjesi men tiyimi bolmaydy! Búl standart - osy saladaghy barlyq resurs pen mýmkindikti ýilestiretin, birizdendiruge iytermeleytin birden bir qújat eken. Qazir júrttyng bәri qazaq tilin oqytugha qúmar bolyp aldy, biraq  oqytu ýderisi men maqsattary, joldary san aluan, sonyng kesirinen ol kurstardan ótken adamdardyng tildi bilu dengeylerin baghalau tetigi qoldanylmaydy. Al, nәtiyje kýtkendegidey emes. Áriyne, tildi oqytu әdistemesi, tәsili әr qily boluy mýmkin, biraq týpki nәtiyjesi men baghasy bireu bolu kerek. Demek, ony baghalau qúraly da birdey boluy qajet. Eger әrkim ózinshe oqytyp, ony ózinshe baghalay berse, «dombyram ne deydi, men ne deymin» degenge qalamyz.

Qaztest jýiesi qoghamda, oqytu oryndary tarapynan qanshalyqty moyyndalyp otyr degenge kelsek, atalmysh jýieni esek kórgendey, birqatar mәjilismender sonyna týsip, japtyrugha tyrysqany bar. Olar búnyng qanday jýie ekeninen beyhabar bolghany óz aldyna, ol ústanymdaryn sybystargha negizdep, qazaq tilin naqty baghalau saymanynsyz qaldyra jazdaghan әreketterin úqsa bolar edi. Al, orystildi qauym búdan ólerdey qorqyp otyr. Sebebi, búl jýie memlekettik tilge degen talapty naqtylaytynyn olar sezgendikten, týrli joldarmen jýiening iske kirisuin boldyrmaugha tyrysuda. Búny qoldana bastasa, premier men deputattan bastap, auyl әkimderine deyin talap naqtylanady. Búl jýiege qatysty Ýkimet qaulysynyng kesheuildeui osynday sayasattan ghana tuyndap otyrghany bolmasa, basqa eshbir qolbaylau joq!

Búl jaghynan biylikte әli naqty sheshim joq kórinedi. Juyrda Sh.Shayahmetov atyndaghy Respublikalyq ortalyq seminarynda búl jýiege oqytushylar men Oblystyq til basqarmalarynyng qyzmetkerleri erekshe qyzyqqany bar. Qatysushylar Qaztesting ynghayly qúral ekeninen habarsyz eken, ózderining búl jobadan nege oqshau qalghandaryna ókinish bildirdi. Búl jerde Qaztest jýiesining o basta Bilim men Mәdeniyet ministrlikterining birikken jobasy ekenin eskersek, sol joba bite kele odan әri birikpey qalghan sekildi. Sebebi, Mәdeniyet ministrligine qaraytyn Til komiyteti atalmysh jýieni ózderine  qoldanudy qolgha alsa, eshkim de qarsy bolmas edi, sonda oblystyq til basqarmalary búl jýieden habarsyz ekendikterin aityp, iyqtaryn qiqandatpas edi. Demek, til mýddesi aluan memlekettik organdardyng jeke mýddesining qúrbany bolyp, dәlizdegi qajetsiz nәrsening kýiin keshude degen sóz. Al, qyruar aqsha bólinip, til ortalyqtarynda oqytylyp jýrgen memlekettik qyzmetshilerding tildi qanshalyqty mengergenderi jóninde naqty synaq joq. Tipti, ol ýderis betimen ketip, keybir oblystardaghy Oqytu ortalyqtary qarang qalyp jatqan sekildi. Juyrda ghana búl turasynda 7-arna Til oqytu ortalyghynyng Óskemendegi bos qalghan ghimaratyn kórsetkeni bar. Búnyng bәri memlekettik tildi biluge degen memleket tarapynan eshbir talaptyng joqtyghyn kórsetedi. Búl týrimizben, elbasy aitqanday, 2020 jylgha qaray qazaq tilin bilushiler halyqtyng 95 payyzyn qalay qúramaq?

Biraq Qaztest basshylyghynyng aituyna qaraghanda, jýie qoldanysqa saqaday say túr. Qoldanudy 2008 jyldan bastap ketken. Jyl sayyn «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha shetelge attanatyn jastardyng qazaq tilin bilu dengeyin testileydi eken. Biraq tergey kele bayqaghanymyz, «Bolashaq» stiypendiyasyna ýmitkerler Qaztest synaghynyng tolyqqandy tekseriminen jaltarghan kórinedi. Oghan sebep, testiden ótken «bolashaqkerlerdin» 40 payyzy testik mejeden qúlap qalypty. Grammatikany tapsyrghanymen, tildi auyzeki, jazbasha qoldanugha kelgende jastarymyz maqúrym bolyp shyqty. Osy jerde Qaztest eldegi oqushylar men studentterge oqytylatyn qazaq tili pәnining tek qana teoriyagha negizdeletinin, al onyng til qoldanymyna qatyssyzdyghyn ashyp berip otyr. Endi tildi oqytu maqsaty men әdisin týbirimen ózgertip, tildi emes REChti oqytudy qolgha alatyn mezgil jetkendigin kórstude. Búl bir jaghynan Til oqytu ortalyqtarynda qauqarly testileu tehnikasynyng joqtyghyn da kórsetedi. Endeshe til oqytu sertifikaty qalay bolsa, solay taratyluda degen sóz!

«Tilder turaly zannyn» 23-babyna sәikes, memlekettik tildi belgili bir kólemde biluge mindetti mamandar men lauazymdardyng tizimi zanmenen anyqtalady delingen. Osy bap әli kýnge júmys istemey túr. Eki-ýsh ay búryn Esep komiyteti «2001-2010 jyldargha arnalghan Tilderdi damytu baghdarlamasynyn» oryndalu barysyna tekseru jasaghany belgili, osy tekseristing qorytyndysy retinde Esep komiytetining qaulysynda Ýkimetke «QR Ýkimetine Memlekettik tildi mindetti bilui tiyis mamandyqtardyn, lauazymdardyng tizbesin bekitudi tez arada sheshsin» delingen tapsyrma bar. Mine, osy boyynsha atalmysh Tizbening jobasyn әlgi Qaztest jýiesin jasaqtaghan Últtyq testileu ortalyghy әzirlep qoyypty. Ony janadan oilastyryp, uaqyt sozudyng keregi joq, joba ýsh jyl boyy izdenip, múqiyat jasalghan. Barlyq mamandyqtar men lauazymdar zerdelenip, mindetteri saralanghan. Halyqty әleumettik jәne enbekpen qamtu ministrliginde әr lauazymnyn, әr mamandyqtyng ólshemi men manyzy, mindeti belgilengen «Júmys týrlerining klassifikatory» (Klassifikator zanyatiy) degen tizbe bar eken. Mine, әlgi tizim jobasy osy ghylymiy-resmy qújatqa sýienip, jasalghan. Eshkimge artyq mindet jýktelgen joq, әrkim óz qyzmetinen tuyndaytyn memlekettik tildi bilu mindeti shygharylghan. Búnymen shektelmey, tizim jobasy sala-salamen, bilim, densaulyq, mәdeniyet, qorghanys, biznes t.b. salalar boyynsha qarastyrylghan. Shetel azamattarynyng aldyna da sәikes mindet qoyyluy kerektigin oilastyrghan. Mysaly, týrik aghayyndar kelip biznes jasaydy, qazaq qyzdaryn tilmash etip alady jәne ol tilmash tek qana týrik-orys tilderinde ghana qatynasady. Búghan nege jol berilui kerek? Sol sekildi batystaghy múnay kompaniyalarynyng qoghammen qatynas bólimderining basshylary memlekettik tildi bilmeydi! Nege olay? Nege ol qyzmette eki-ýsh til biletin qazaqtildi maman otyrmaydy? Osy osaldyqtardy jóndeuge bolady, sol tetik әzirlenip, endi resmy qújat ayasynda bekitu ghana qalyp otyr. Mine, bar mәsele osy beku kezinde birneshe jylgha irkilip qaluy mýmkin. Sebebi, 2006 jyly jasaqtala bastalghan Qaztest jýiesi 2008 jyldan beri әzir bolsa da,  әli iske kirise almay otyr emes pe?

Al, әgәrki, ghayyptan tayyp, әlgi memlekettik tilge mindetteushi tizbe bekitile qalsa, oghan qatysty júmysty kimning qalay atqarary aiqyn! Qaztest jýiesi iske kirisuge әzir! 50000 test tapsyrmalar qory dayyn, avtomattandyrylghan jýie bar. Qaztesting resmy sayty júmys istep túr. Sonyng kómegimen kez kelgen adam onlayn jýiesinde óz betimen testileuden ótuine bolady.Testileu turaly barlyq mәlimet pen derek ýsh tilde birdey salynghan. Endi saytqa tipti, qazaq tilining tóte jazu bólimin qosu oilastyryluda. Sonda qytaylyq bauyrlar da kirise beredi. Latyn qarpine kóshsek, oghan da saytty kóshire salmaq.

Qaztest basqarmasy  til oqytu júmysyn odan әri jyljytuda. Til ýirenuden sony baghalaugha deyingi barlyq ýderis qamtyluyn birtútas jýiemen qolgha almaq. Qazir barlyq jerde týrli poshym men formatta til ýiretu ortalyqtary bar. Olardy jabugha bolmaydy, til ýiretuge monopoliya jýrmeydi. Biraq múnyng barlyghynyng basy bir nәtiyjede týiispese, eshtenege qol jetpeydi. Osyghan oray, shetelding ozyq tәjiriybesi eskerilip, alty dengeyding әrqaysysyna shaqtalghan sózdik qoryn mengeru talaby qolgha alynuda. Mysaly, qarapayym dengeyde til mengeru ýshin әueli 800 sózdi iygeru kerek. Osyny jattau arqyly ýirenushi ózining leksikalyq qoryn jasaqtaydy. Bazalyq dengeyde - 1300 sóz, jalpy joghary dengeyge jetkenshe ýirenushi 5000 sózden túratyn leksikalyq qor jinauy kerek. Mine, osy leksikalyq qor jasaqtau mәselesin zerdelep, til ýirenudegi taghy bir joba úsynylmaqshy. Búl da ýsh tilde qoldanysqa dayyn. Odan әri búl sózdik qordy qoldanyp, sóileuge ainaldyru, yaghni, grammatika mәselesi aldan shyghady. Ony qaztestshiler әlemdik dengeydegi ozyq tәjiriybeden qazaq tilinin  grammatikasyn mengerudi dengeyletip jasamaq.

Búl jýie qay elderde bar? Mәsele búl jýieni qay maqsatqa qoldanuda kórinedi. Shamasy, biz búl jýieni jaqsylyqtan qolgha alyp otyrghan joqpyz. Mysaly, óz tilderi ózderinde otyrghan ózbek, týrikpen bauyrlargha kerek emes. Áytse de, búl jýie negizinen әlemdik tildik ortadaghy basty oiynshy elderde bar.TMD da Resey orys tilining TRTY jýiesin sheteldik azamattargha arnap otyr, sebebi, búrynghy sosialistik lagerde bolghan elder orys bilimine qúshtar boluda, solardyng jastaryn MGU búrynghyday ala bermeydi, olardy әueli orys tilin myqtap ýiretip, «qoragha kirgizip baryp», joghary bilimderin berude. Búnyng astarynda ýlken jahandyq sayasat jatyr. Búl elding tildik qaqpasy bolyp tabylady. Týrikterde de osynday jýie bar. Al, amerikalyq TOEFL jýiesining astarynda әlemdik miydi AQSh-qa jinau sayasaty jatyr. Al, bizding Qaztest jýiesi Qazaqstandy qazaq eline ainaldyrugha septik etse de, ýlken dýnie bolar edi.

«Abay-aqparat»