Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 8538 45 pikir 13 Mamyr, 2019 saghat 14:13

«Qazaq-stan» sózi - qazaqtyng uaqytsha túraghy degen maghyna beredi

Tәuelsiz Qazaq memleketin qúrdyq dep, quanyp «bórkimizdi aspangha attyq». Alayda, «Qazaq eli» emes, Qazaqstan atanyp, «stan» degen sózding bayybyna bara almadyq. Búl el esimdi belgileude Bizge Reseyshil orys tildi biylikting yqpaly ýstemdik jasady.

«Stan» - orys tilinde «uaqytsha túraq» degen maghyna beredi. Mysaly, «ohotnichiy stan (andy bir jerden mәngi aulamaysyn)», senokosnyy stan (shópti bir jerden mәngi shappaysyn), vrajeskiy stan (jau aldynda mәngi túrmaydy)», stansiya (poezd 10-20 miyn. qana toqtap ótedi)», stanisa (orman shetindegi eki, ýsh ýi) t.t. bolyp kete beredi.

Búl sóz parsy tilinde ózine tiyesili el shetindegi shalghay aimaq degendi bildiredi.

Demek, Qazaqqa jalghanghan «stan» sózi Qazaqtardyng uaqytsha túraghy degen maghyna berip túr. Orys tildi biylik bizdi qayda apara jatyrsyzdar?

Ana tilimizde «stan» sózi jeke-dara qoldanylmaydy. Búl jerde «stan» sóz arasynda qoldanylyp, elimizding bas qalasyna ASTANA atauy berilui óte sәtti qadam boldy. Sebebi, «stannyn» aldy men artyndaghy әrqashanda tek qana bastapqy Ata degendi bildiretin «A» tanbasy Astana qalasy tek qana qazaqtyng emes, býkil әlem elderining Astanasy degen maghyna berip túr.

Keleshekte el atauynan «standy» alyp tastap, «Qazaq eli» dep ataghanymyz jón bolady. Kezinde Elbasynyng ózinen múnday úsynys bolghan. Biraq, Qazaqstan Preziydenti ainalasyndaghy orys tildilerding yqpalymen ayaghyn qúnttamady.

«Qazaqstannyng zamangha layyq jana astanasyn salu iydeyasy Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevqa tiyesili. 1999 jyly Astana YuNESKO sheshimimen «әlem qalasy» ataghyn aldy. Qazaqstannyng bas qalasy 2000 jyldan bastap Astanalar men iri qalalardyng halyqaralyq assambleyasynyng mýshesi. Astana – Aziyanyng eng soltýstiginde ornalasqan elorda. Qazirgi uaqytta Astananyng aumaghy 722 sharshy shaqyrymnan asady, túrghyndar sany – 1 000 000-nan asty.

Astanamyzgha Almatydan tilimizde, qazaqy últtyq mәdeniyetimiz ben últtyq bilim ordasy da auysugha tiyis edi. Olay bolmady. Soltýstiktegi orysy kóp aimaghymyzdy qazaqylandyramyz dep  ýmittenip quandyq.  Alayda, búl ýmitimizde aqtalmady. Biylik ol ólkeni qazaqylandyrmaq  týgili, olardyng ózderi búrynghydan da beter orystanyp, solardyng yqpalynda ketti. Memlekettik qyzmetke orys tilin bilmeytinder alynbaytyn jaghdaygha jetken. Astana qalasynda kele jatyp, kóshedegi 80-90% ózge tilde jazylghan kórsetkish taqtalar men jarnamalargha qarap, ózimizdi Qazaqtyng últtyq memleketinde ómir sýrip jatqanymyzdy sezine almaytyn halge jettik, qalada últtyq naqysh joqtyng qasy, kóshedegi júrttyng kóbi orys tilinde sóilesedi, barlyghy derlik qazaqsha súrasang oryssha jauap beredi, avtobustar da jastardyng qariyalardy syilamay, oryn úsynbay, qúlaghyna naushniygin tyghyp, teris qarap otyra beretin jaghdaylary jii kezdesedi,   yaghny 30 jylda Astanamyzdy qazaqy mәdeniyet ordasyna ainaldyra almady.

Qarap otyrsaq, Astana últtyq mәdeniyetimizding damuyna emes, kerisinshe «tejeuish» ról atqaryp túrghany bayqaluda. 30 jylda Qazaqtyng әigili alyp túlghalary: Edil men Shynghysty, Alpamys pen Qobylandyny, Kerey men Jәnibekti, Abay men Shәkәrimdi, Qoja Ahmet Iasauy men Áulie Beket - Pir Atany,  Ábubәkir Kerderi men Mәshhýr Jýsipterdi tanymaytyn, qazaqtyng últtyq mәdeniyetining damuyna qyzmet etpeytin, qazaqtan góri sheteldik qúndylyqtardy ústanugha әues «zamanaui» úrpaq tәrbiyelep shyghardy.

Jaqynda KTK telearnasynda joghary bilimdi sayysqa qatysushy azamattyng «Abay joly» romanynyng avtory kim degen súraqqa Jambyl Jabaev dep jauap bergenine kuә boldyq.

Astanadan qazaq dalasyna Qazaqtyng últtyq iydeologiyasyn úlyqtaytyn, últtyq namysy men  jigerin janityn jәne ózge aimaqtargha ýlgi bolatynday syrtqy beynesinen basqa eshtene sezilmey túrghany ashy da  bolsa býgingi kýnning shyndyghy osy.

Esesine, elding tól esimin qaytarugha tabylmaghan qarajatty Astananyng atyn ózgertuge bir kýnde tabylghany bizdi tang qaldyrdy. Qazaq eli "stannan" qútyludyng ornyna Astananyng atyn ózgertti. Ókinishti.

Múhambetkәrim Qojyrbayúly

Abai.kz

45 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371