Nege ekeni belgisiz, Mәjilistegi ýkimet saghatynda deputat Aygýl Solovieva Mәdeniyet ministri M.Qúl-Múhammedten әlipbiydi latyngha auystyrugha qalay qaraytynyn súrady. Al ministr myrza kirillisadan latyn әlipbiyine auysudy qoldaytynyn, әitsede onyng sayasy jaghynan kýrdeli ekenin erekshe atap ótti. M.Qúl-Múhammed latynshagha kóshudi tehnikalyq jaghynan paydaly ekenin, mәselen úyaly telefon men kompiuterde latynsha әlipbiymen qoldanu asa tiyimdi dey kele, «mәsele barynsha baysaldy, al men songhy instansiya emespin», - dep pikir bildirdi.

Nege ekeni belgisiz, Mәjilistegi ýkimet saghatynda deputat Aygýl Solovieva Mәdeniyet ministri M.Qúl-Múhammedten әlipbiydi latyngha auystyrugha qalay qaraytynyn súrady. Al ministr myrza kirillisadan latyn әlipbiyine auysudy qoldaytynyn, әitsede onyng sayasy jaghynan kýrdeli ekenin erekshe atap ótti. M.Qúl-Múhammed latynshagha kóshudi tehnikalyq jaghynan paydaly ekenin, mәselen úyaly telefon men kompiuterde latynsha әlipbiymen qoldanu asa tiyimdi dey kele, «mәsele barynsha baysaldy, al men songhy instansiya emespin», - dep pikir bildirdi.

M.Qúl-Múhammedting latyn әlipbiyine baylanysty pikiri ótken aptada internet-forumdarda qyzu talqylandy. Búghan deyin «erte me kesh pe Qazaqstan latyn әlipbiyine kóshedi» degen ministrding mәlimdemesi elimizdegi orys úiymdaryn úlarday shulatqan bolatyn. Onyng ishinde «Lad» slavyan qozghalysy men «Songz kazakov stepnogo kraya» atty úiymdar arnayy mәlimdeme qabyldap, «latyn әlipbiyine kóshu - Qazaqstannyng Reseyden alystaugha baghyttalghan sayasy qadamy bolyp tabylady. Qazaqstannyng býgini men bolashaghy tek Reseyge tәueldi. Sondyqtan múnday qadamdar asa qaterli», - dep dauryqqan edi.
Ózgeler ýshin «asa qaterli», al ózimiz ýshin qajet bolyp sanalatyn latyn әlipbiyine kóshu jayyn azattyq alghaly kóterip kelemiz. Ókinishke qaray osy uaqyt aralyghynda qúlash-qúlash maqala jazudan arygha asa almadyq. Qazaq elining «býgini men bolashaghyn Reseyge tәueldi» etpes jolynda «sózden iske kóshu» (Staliyn) әlde qashan kelgeni belgili. Ras, latyn әlipbiyine kóshu bir kýnning sharuasy emes. Áytsede oghan deyingi sharualar nege atqarylmay otyr? Tipti búl mәsele «júrtty jalyqtyra bastady» dep jazady osy salada tyng úsynystarmen kózge týsip jýrgen jurnalist Serik Erghali. «Últtyq joba» degen taqyrypta «Abay» aqparattyq portalynda jaryq kórgen maqalasynda: «Álipby mәselesining sheshimi әbden keshigip, júrtty jalyqtyra bastady. Búqara negizinen biylikting sheshimin kýtip otyr. Bizding oiymyzsha, sheshim shyqqangha deyingi isteler basty sharua istelgen joq: qogham últtyq joba sheshimining súlbasyn da bajaylamay otyr» dep jazady.

«ORYS ÁLIPBII ÝSTEMDIK ALADY...»
Arab әripinen orys jazuyna kóshu Kenes kezeninde ghana kóterilgen joq. Naqtyraq aitsaq, 1876 jyly qazaqtardyng arabsha әlipbiyin joyyp, orys jazuyna kóshirui turaly patshanyng jarlyghy shyghady. Atalmysh isting jýieli iske asuyna Ybyray Altynsarin belsene әreket etkeni belgili. Búl jayynda aghartushynyng ózi: «1876 jyly graf Tolstoy Orynbor qalasyna kelip әueli qazaq arasyna oryssha hat tanytu jayly jәne búl iske orys әlipbiyin qoldanudyng jolyn mәsele etip kóterdi. Búl bastama Orynbor ólkesining búrynghy general-gubernatory Krijanovskiy, Oryn-bor oqu okrugining popechiyteli Lav¬rovskiy, Qazan qalasyndaghy oqytu-shylar seminariyasynyng diyrektory Iliminskiy jәne Torghay, Oral oblystary tarapynan qoldau tapty», - dep jazady. Al graf Tolstoy 1878 jyly Batys-Sibir ge¬ne¬ral-gubernatoryna jazghan hatynda: «Qyrghyzdargha (qa¬zaqtargha) ýkimettik oryndardy bas¬qarudy qyrghyz (qazaq) tilinde jariyalaugha tura kelgen kezde, biz qanday jaghdayda da orys әlipbiyin qoldanamyz. Joghary mәrtebelim, 4 mamyrdaghy №26 úsynysynyz negizinde qyrghyz (qazaq) internattarynda qazaq tilin oqytu mazmúny da dәl osy әlipbiymen jýrgizilsin. Dalalyq jerde de orys әlipbii arab әlipbiyinen ýstemdik alatyn uaqyt ta tuady әli... » 0 dep sәuegeylik tanytady.
«Orys әlipbiyining ýstemdik alatyn uaqytyn» kesheuildetuge últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly mýmkindik bermedi. Olay deytinimiz 1914 jyly «Qazaq» gazetine ol: «...qazaqty orysqa audaramyz degen pikir bәrin býldirip otyr. Shkoldar qazaq tilin joghaltyp, orys tiline týsiremiz deydi. Sol ýshin balalar orys әrpimen oqysyn deydi... Hýkmetke keregi memlekettegi júrttyng bәri de bir tilde, bir dinde, bir jazuda bolu, al halyqqa keregi - óz dini, tili, jazuynyng saqtaluy», - dep qarsy túrdy. Bolishevikter alashordashylardyng kózin birjolata joyghannan keyin, óz oilaryn emin erkin jýzege asyrdy. Búghan deyin qújattaghy josparlardy Kenes Ýkimeti jan-jaqty iske asyrylghany belgili.
16 JYLDA EKI RET ÁLIPBY AUYSTY Latyn dauy songhy 10-15 jyl boyy ýzdiksiz kóterilip keledi. Áytse de nelikten óz shemimin tappay otyr? Kezinde nebәri 16 jyldyng ishinde eki ret әlipby auystyrylmady ma? Mәselen Stalinning búiryghymen 1926 jyly is-qaghazdar jappay latyn әlipbiyine kóshedi. Qazaqtargha latyn әlipbiyin jappay qoldanu turaly Oraz Isaev qol qoyghan ýndeude: «...Jariyalanyp otyrghan 20 kýnning ishinde býkil kense isi jana әripke kóshiriletin bolsyn. Jana әripti bilmeytin qyzmetkerler jana әripting jasyryn jauy sanalyp, sotqa tartylsyn», - dep qauly etedi. Al 1937 jyly latyn jazuynan qaytadan orys jazuyna, yaghny kirillisagha kóshu bastamasy kóterildi. Sholaq belsendilerding bastamasymen ol ne bәri ýsh jyldan keyin iske asyp, 1940 jyly kýshine enedi.
Serik Erghaly әlipby mәselesin eki satyda sheshuge bolady degen pikirde. Mәselen ol: «Birinshi, kәzirgi әlipbiydi reformalau arqyly shynayy qazaq әlipbiyining uaqytsha «kirilshe» núsqasyn qoghamgha siniru; ekinshi kezekte, sinisken әlipbiydi aghylshyndyq qarip negizine kóshiru. Uaqyt jaghynan, alghashqy saty 3-5 jyldy qamtysa, songhy saty bes jyldan artpaydy» deydi. Sekenning pikirinshe ainalasy 7-8 jyldyng kóleminde latyngha kóshuge mýmkindik mol kórinedi.
Ol ýshin avtor dybystanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory Álimhan Jýnisbekting 28 әriptik dybystyq jýiesin qoldap, soghan toqtaluymyz qajet dep esepteydi. Á.Jýnisbekting әlipbii «barynsha ghylymy dәiektelgen jәne tilimizge meylinshe tәn dybystyq jýieni qamtyghan joba» dey kele, «Alayda, óz tarapymyzdan Álekenning әlipbiyge latyndyq qaripti qoldanuyn qoldaghymyz kelmeydi. Sebep: atalmysh jobanyng bizdi taghy da tehnikalyq túiyqqa tireytin jaghy - kompiuter teruishinde ýstingi dәieksheli qaryptar joq, arnayy әzirleudi qajet etedi» degen eken.
«Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini» jylda kóteriletin mәselening sheshilui tiyis sharualary shash etekten. Kenes ýkimeti túsynda 15-16 jyldyng ishinde eki ret әlipby auystyrylghanyn jogharyda tilge tiyek ettik. Endeshe nege biz latyn әlipbiyine kóshudi kesheuildetip jýrmiz?

Serik JOLDASBAY

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/528