Atyrauda medisina qyzmetkerlerining jalaqysy ósedi
Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan Halqyna arnaghan “Preziydentting bes әleumettik bastamasy” atty Ýndeui el әleuetining negizgi baghytyna ainaldy. Halyqtyng әleumettik mәselesin sheshuge baghyttalghan atalmysh joba qogham tarapynan ýlken qoldaugha ie boldy. Ýndeuding ekinshi baghyty – “jalaqysy tómen júmysshylardyng enbekaqysyn kóbeytu ýshin olardyng salyq jýktemesin azaytu” dep atalghany belgili.
Búl Ýndeu jariyalanghan son, ónirlerde de týrli bastamalar qolgha alynyp, halyqtyng әleumettik mәselesi búrynghydan da kóbirek manyzgha ie boldy. Osyny negizge ala otyryp, biyl Atyrau oblysynda 255 myng jalaqysy tómen budjet salasy qyzmetkerlerining ailyghy kóteriletin bolady.
Mәselen, ónirdegi orta medisina qyzmetkeri osy uaqytqa deyin 76 395 tenge ailyq alsa, aldaghy uaqytta búl qarjy 99 313 tengege ósedi. Al, kishi medisina qyzmetkerining jalaqysy býginge deyin 48 861 tengeni qúrasa, endi ol aqsha 64 520 tengege úlghaymaq. Búl ýshin respublikalyq budjetten qosymsha qarjy qarastyryluy qajet.
Sonday-aq, tegin medisinalyq kómekting kepildi kólemine basymdyqtar berilmek. Olargha: Ana men bala densaulyghyn saqtau, jedel kómek kórsetu jәne qarqyndy terapiya, medisinalyq-sanitariyalyq alghashqy kómek, әleumettik manyzy bar aurular, (yaghni, onkologiya, tuberkulez, psihikalyq densaulyq) jatady.
Sonymen qatar, jalpy praktikada jýrgen dәrigerler men terapevt, pediatrlardyng jalaqysy 116 782 tengeden 151 816 tengege óspek. Al, akusher-giynekologtar men pediatr, neontologtardyng ailyghy 106 164 tengeden 138 013 tengege úlghaymaq.
Sonday-aq, jedel kómek kórsetu qyzmetkerleri men anesteziolog- reanimotologtardyng ailyghy 108 885 tengeden 141 512 tengege kóbeyedi. Onkologtar men ftiziatrlargha, gematologtar, psihologtardyng ailyghy 100 945 tengeden 131 229 tengege ósedi.
Basqa da medisina qyzmetkerlerine 86 929 tengeden 113 008 tengege deyin arttyru josparlanyp otyrghan kórinedi.
Ayta keteyik, atalghan tólemderding barlyghy aldaghy 1-shildeden bastap iske asyrylatyn bolady.
Osylaysha, Elbasynyng bes әleumettike jobasynyng negizinde múnayly ólkening aq halatty abzal jandarynyng enbegi baghalanyp, olardy әleumettik jaghynan qoldau artpaq. Búl óz kezeginede ónir túryndarynyng sapaly medisinalyq kómek aluyna da ong әser beredi dep senemiz. Sonymen atar, osynday budjet salasyndaghy әr qyzmetkerdi qoldau júmystary aldaghy uaqytta da qarqyn ala berui tiyis. Elbasy tapsyrmasynyng negizi de osy ekenin ónir basshylyghy esten shygharmas deymiz.
Abai.kz