Kóziqaraqty oqyrmannyng esinde bolar, «Almaty Aqshamyna» osydan eki ay búryn «Zilzala ortasynan kelgen qazaqtar» atty maqala jariyalanghan bolatyn. Japoniyanyng Tohoku uniyversiytetinde dәris beretin últy qazaq professor Núrbosyn Janpeyisov aghamyzben bolghan súhbatta aitylghan әngimeler oqyrman qauymgha әser etip, redaksiya telefonyna tynym bolmaghan.

Alysta jýrgen asyldyng (ghylymgha berilgen, últyn sýietin azamatty «asyl» demeske әdding joq) aitqan әngimesining taghy bir úshtyghy esime týsip otyr.

Aghamyzben kezdeser aldynda «Komsomoliskaya pravda» basylymynan japondardyng songhy shiyrek ghasyrda zilzala turaly týsirgen filimderining sany artqany turaly oqyghan edim. Osydan qazaqtyng әlgi «peyiline qaray beredi ghoy» degen sózi oigha orala bergen...

Núrbosyn ghalym óz әngimesinde Qytay rejisseri týsirgen zilzala turaly filimning túsaukeser kórsetilimi Japoniyada 15-nauryzgha josparlanyp, jarnamasy jýrgizilgenin, alayda, 11-nauryzda japon araldarynda oryn alghan joyqyn zilzaladan song atalghan filimning kórsetilmey qalghanyn aitqan edi.

Endi, jaratylys iyesining jibergen zaualynan keyin, filim shynayylyghynyng da qúny joghalyp ketetini belgili emes pe?..

Mine, sol Japoniya júrtyna kórsetilmey qalghan filim elimizding kinoteatrlarynda sәuir aiynda jýrdi. Juyrda ózimiz de ghalamtor jelisinen kórip shyqtyq.

Kóziqaraqty oqyrmannyng esinde bolar, «Almaty Aqshamyna» osydan eki ay búryn «Zilzala ortasynan kelgen qazaqtar» atty maqala jariyalanghan bolatyn. Japoniyanyng Tohoku uniyversiytetinde dәris beretin últy qazaq professor Núrbosyn Janpeyisov aghamyzben bolghan súhbatta aitylghan әngimeler oqyrman qauymgha әser etip, redaksiya telefonyna tynym bolmaghan.

Alysta jýrgen asyldyng (ghylymgha berilgen, últyn sýietin azamatty «asyl» demeske әdding joq) aitqan әngimesining taghy bir úshtyghy esime týsip otyr.

Aghamyzben kezdeser aldynda «Komsomoliskaya pravda» basylymynan japondardyng songhy shiyrek ghasyrda zilzala turaly týsirgen filimderining sany artqany turaly oqyghan edim. Osydan qazaqtyng әlgi «peyiline qaray beredi ghoy» degen sózi oigha orala bergen...

Núrbosyn ghalym óz әngimesinde Qytay rejisseri týsirgen zilzala turaly filimning túsaukeser kórsetilimi Japoniyada 15-nauryzgha josparlanyp, jarnamasy jýrgizilgenin, alayda, 11-nauryzda japon araldarynda oryn alghan joyqyn zilzaladan song atalghan filimning kórsetilmey qalghanyn aitqan edi.

Endi, jaratylys iyesining jibergen zaualynan keyin, filim shynayylyghynyng da qúny joghalyp ketetini belgili emes pe?..

Mine, sol Japoniya júrtyna kórsetilmey qalghan filim elimizding kinoteatrlarynda sәuir aiynda jýrdi. Juyrda ózimiz de ghalamtor jelisinen kórip shyqtyq.

Qytaydyng Tanshan shaharynda 1976 jyly oryn alghan alapat jer silkinisi tútas qalany qiratqany bar. Rejisser Fen Syaogan «Zilzala» filimine osy orny tolmas ókinishti oqighany arqau etip alghan.

Tarihy drama bir jarym minutqa jeter-jetpes sozylghan joghary baldyq jer dýmpuinen qirap qalghan qala men ondaghy túrghyndardyng qasiretin kәsiby sheberlikpen shynayy beyneley bilgen. Jәne tútas qala arqyly emes, bar bolghany bir otbasynyng zilzaladan keyingi taghdyry arqyly sheber órilgen búl kartina kórgen adamgha biraz oy salady. Qiraghan ýiindi astyndaghy beton basyp qalghan úl men qyzynyng ómirin arashalap qalu ýshin janúshyrghan ananyng azasy, qútqarushylardyng anagha úl men qyzynyng birin tandauy kerektigi, әitpese, ekeuinen de airylatyndyghy turaly aitqany ayanyshpen qosa, adam ruhynyng әlsizdigimen birge beriktigin de kórsetetin súmdyq detalidar. «Basqa salsa baspaqshyl» deydi qazaq múndayda. Alayda, er balany qalaghan ananyng tandauymen ajal shengeline qiylghan qarshaday qyzdyng qúdaydyng qúdiretimen tiri qalyp, qútqaru qyzmetinde jýrgen qytay әskeriylerining otbasynda ósetindigi, onyng ghúmyr boyy zilzala zardabyn jadynda ústap, jan qinalysyn keshui, dәl osynday azapty arqasymen kótergen bauyrymen jәne anasymen 32 jyldan keyin kelesi bir zilzala uaqighasynda qauyshuy - ýlken taghdyr. Taghdyr keshu.

Álbette, kinony kóru kerek.

Osydan keyin oy keledi. Ilkide Qytayda bolyp jatqan zilzalalardy teledidardan kórip otyryp, adam sany qúmyrsqa iyleuinen kóp halyq qoy, qúdaydyng tabighy tepe-tendikti retteui ýshin jibergen zaualy shyghar dep otyra beretin edik.

Alayda, «Bireuding kisisi ólse, qaraly - ol,  qaza kórgen jýregi jaraly - ol» dep Abay atam aitqanday, shyn mәninde rejisser Fen Syaogannyng «Zilzala» kartinasy әr adamnyng ishki qayghysy men taqsyreti últ tragediyasymen astasyp jatatyndyghyn kórsetti.

Qazir, qúdaygha shýkir, «Qazaqfilim» últtyq kinostudiyasy bar, jekelegen kinostudiyalar men shygharmashylyq birlestikter bar, qazaq kinosynyng qatary kýn sanap bolmasa da, jyl sanap artyp kele jatyr. Alayda, taqyryp ayasy artqan joq.

Búl - rejisser men ssenariyshiler qauymynyng tayazdyghy ma, әlde, búqaralyq ýdeden tabylamyz degen sheshimi me, әiteuir, mәn-manyzy tereng kórkem dýniyeni kóz qanyqtyryp, kónil júbatyp kóre qoymaghanymyz shyndyq.

Bizge de últtyq drama kerek. Kinoda әriyne. Al, oghan taqyryp qana emes, aighaq, naqty ómirden alynatyn sujetter jeterlik dep oilaymyn. Mәselenki, biyl 1931-1932 jylghy asharshylyq zobalanyna attay 80 jyl tolyp otyr. Búl - drama emes pe?! Últtyq tragediyany kartinagha ainaldyratyn, búqaralyq dengeyde kórsetetin uaqyt әldeqashan jetti.

Ashtyq nәubetinde jan saqtau ýshin týrli amaldargha barghan adamdardyng taghdyry - últymyzdyng taghdyry. Ótken bir jyldary jazushy Smaghúl Elubay orys jazushylarynyng birining enbekterinde qazaq últynyng sany HH ghasyr basyndaghy patshalyq Resey kezinde 10 millionnan asyp jyghylatyny turaly derekti úshyratqanyn aityp edi. Yaghni, stalindik qughyn-sýrgin jyldarynan keyin qazaq últynyng sany 4-5 esege deyin kemigeni - halyqaralyq dәrejedegi qylmys, últty joy qylmysy. Osy qylmysty býrkemeleu ýshin kenestik biylikting barlyq aqparatty jongy mýmkin ghoy. Mine, osynday últ tarihynyng kezenderi últtyq kinodan kórinis tabuy qajet. Oghan arqau bolarlyq otbasylar men adamdar taghdyry jeterlik. Ýlken әuletten tigerge túyaq qalmaghan jәitter kóp.

Qazir últtyq kinomyzda últaralyq kelisim sayasatyn nyghaytu barysynda elimizge deportasiyalanghan ózge úlystardyng kelu tarihy sәtti beynelenip jatyr. Búl da kerek shyghar. Degenmen, búl ózgening tarihy. Qazaq ýshin búl filimderding paydasy - ózge úlysqa kimning qaydan kelgenin eskertu ghana.

Al, qazaqty oilantatyn, býgingi baylyq pen qyzyqqa daraqylanghan qazaqty oilantatyn әlgindey últ qasiretin somdaytyn filimder dep oilaymyn.

Onyng ýstine, songhy 20 jylda tәuelsizdikting tól buyny ósip shyqty. Olardyng arasynda talantty, últjandy daryndy jastar bar. Osy shygharmashylyq әleuetti de osynday ýlken masshtabtaghy júmystargha paydalanu qajet.

«Almaty Aqshamy», №72, 18-mausym, 2011 jyl