Senbi, 23 Qarasha 2024
Saylau 4503 15 pikir 20 Mamyr, 2019 saghat 16:21

Qogham saylaugha belsendi aralasuda

Preziydent saylauynyng ereksheligi men sapalyq ózgesheligi jóninde birer sóz...

Saylau nauqany kóptegen jyldardan keyin pluralizm jәne pikirler san-aluandylyghy jaghdayynda ótip jatyr. Saylau prosessine qoghamdyq oi-sananyng barlyq palitrasy qatysuda. Yaghni, elimizdegi býkil sayasy kózqarastar saylau prosesining birtútas organizmi bolyp túr. Búl búryn bolmaghan qúbylys jәne jana qoghamdyq jaghday.

Elimizding sayasy menedjmentining jana әdis-tәsilderining nәtiyjesinde balama kózqaras qalyptasqan, sayasy sayysty jәne elimizding býgingisi men bolashaghy jónindegi ashyq әngime pikir almasuy ýshin barlyq jaghday jasalyp otyr.

Áleumettik jeliler saylau prosessi, әr-týrli sayasy platformalar jóninde azamattardyng óz pozisiyasyn ashyq jetkizu alanyna ainalyp otyr. Azamattar elimizdegi sayasy prosesster jóninde pikir sayys jasay otyryp, óz talap-tilegin jetkizu ónerin janadan iygerip jatyr

Sayasy prosesti saraptama jasau, belgili bir qoghamdyq mәselege әr-aluan pikir, basqasha kózqaras qoghamdyq bolmystyng jana trendi bolyp otyr.

Saylau barysynda «kelispeytinderdin» dauysy da aiqyn shyghuda. Biraq, olardyng dauysyn basyp jatqan eshqanday kýsh joq. Olar әleumettik jeli, әr-týrli beyresmy alandar arqyly ózining oiyn ashyq jetkizuge mýmkindik alyp otyr.

Adamdar saylau nauqanynyng mәn-mazmúnyna jauapty jәne parasatty kózqaraspen qarap, elimizding damu baghytyn ózgertu ýshin әr-bir dauystyng manyzdy ekendigin, yaghni, erteng memleketting bet-әlpeti qanday bolady, sayasy jýieni qay baghytqa ózgertu qajet degen súraqtargha osy saylau nauqanynyng tikeley әser etetindigin týsine bastaghanday.

Azamattardyng basym kópshiligi dauys beru arqyly memleketti basqaru Konstitusiyalyq qúqyn paydalanu maqsatynda, saylau prosessine belsendi qatysuda.

Saylau nauqany qoghamdyq kózqarastyng mәiegine ainalyp, azamattar ashanada, bazarda, taksiyde osy mәseleni jan-jaqty talqylay bastady. Dәl osynday qyzu talqylanghan últtyq dәrejedegi saylau kópten beri bolmaghan.

Ol kezderi qoghamda barlyq mәsele aldyn-ala sheshilip qoyghan, halyqtyng dauysy manyzdy emes degen pikir basym bolghan edi.

Osy trendtterding barshasy qoghamnyng optimizmin tughyzyp otyr, bizding demokratiya jolymen kele jatqanymyzdy, sayasy jýiening tabighy evolusiya jolymen damyp kele jatqandyghyn kórsetse kerek.

Erlan Sairov,
sayasattanushy

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440