Aldaghy saylau turaly oy tartqanda mynaday eki faktordy eskergenimiz jón. Búl saylau birinshi ret Nazarbaevsyz ótkeli otyr. Al Toqaev bolsa, Preziydentting mindetterin uaqytsha atqaruda, ol әli Nazarbaevtay sheksiz yqpal, kýshke ie bolghan joq.

Jergilikti әkim-sheneunikter saylauda ashyqtan ashyq óreskeli zang búzushylyqqa bara qoymaydy. Onyng ýstine Q.Toqaevting ózi saylaudy әdil ótkizemin dep uәde berdi. Búl birinshi faktor.

Ekinshi faktor jәne óte manyzdysy aldaghy saylau búqaranyng belsendiligi kýrt artyp, halyqtyng qazirgi ókimetke degen ashu-yzasynyng shegine jetken shaghynda ótkeli otyr. Órkeniyetti elderde adamdar múnday jaghdayda kóshege shyghyp sheruler ótkizedi, mitingilerge qatysyp, biylikke tilek-talaptaryn jetkizedi. Bizde ondaygha jol berilmeydi, 3 adam bas qossa, qaydan shyqqanyn bilmeysin, 9 poliysey jetip keledi de, qonaqqa soyatyn qoy siyaqty kólikke ytqytyp alyp ketedi. Sonda halyq ózining yzagha toly narazylyghyn qalay bildiredi?! Qalay desek te, 9 mausymdaghy saylau osyghan az da bolsa mýmkindik berip otyr.

Saylaugha ýmitker retinde belgili sayasatker, oppozisiyadaghy Ámirjan Qosanov saylaugha qatysady eken degen jyly habar lezde tarady. Kóptegen adamdardyng ýmit oty oyandy. «Biylikke qarsy túra alatyn, halyqtyng mún-múqtajyn ashyq aita alatyn er azamat bar eken» dep kópshilik bir serpilip qaldy. Búl jerde júrtshylyqtyng tilegin seze bilgen «Últ taghdyry» qozghalysyna, onyng basshysy Dos Kóshim myrzagha kóp alghystan basqa ne aitugha bolady?! Qazirgi jaghdayda býkil oppozisiya birigip, ortaq bir ýmitkerdi qoldap, qyzu júmys atqaryp, biylikti tyghyryqqa tireu kerek emes pe?.

Joq, baykot  degen úran kóterip, halyq jaghyndaghy jalghyz ýmitker Á.Qosanov jayly ósek taratyp, úsaqtalyp ketken keybir jigitterdi mýlde týsinbeymin. Baykotqa biylik jaghy quanuy mýmkin.  Óitkeni baykot dep saylaugha kelmeushiler týgel derlik ýkimetke narazylar, yaghny kelgen jaghdayda olargha Q.Toqaevqa qarsy dauys beretinder emes pe? Sonda qalay?  Ukrainadan mysal. Saylaushylardyng kóp bóligi Zelenskiyge dauys bergende "búl keremet, bizdi baqytqa jetkizedi" dep jaqtamaghan shyghar, biylikke Poroshenkogha narazylyqtaryn bildiru ýshin artistke dauys berdi.

Men әleumettik jeliden Á.Qosanovtyng jaqynda Qaraghandyda saylaushylarmen ótkizgen kezdesuin kórip, erekshe әser aldym. Halyqqa Á.Qosanovtay ýmitker kerek-aq eken! Sony úqtym. Jinalghan shaghyn júrt Ámirjandy bar ynta-yqylaspen tyndap, әste qúrmet kórsetip otyrdy. Halyqqa shyndyq kerek, shyndyqty tura aitatyn azamat kerek, sheneunikterding ótirik әlәulaylary júrtty toydyryp boldy. Ámirjan da kósilip sóiledi, oy tiyegin aghytyp qanday auditoriya bolsa da mengerip alatynyn kórsetti. Petropavlskidegi kezdesuge qaraghanda ózin erkin ústady, key kezderde shabyttanyp ketti, sheshendigimen auditoriyany baurap aldy.

Osy kezdesudi kórgennen keyin maghan optimistik oilar kele bastady. Halyqtyng Á.Qosanovty qalauy kýn sayyn artyp barady. Osy ýmitkerding jaqtastary ýgit-nasihat júmystaryn belsendi jýrgizip, qauym bolyp saylaudyng dúrys ótuine barynsha baqylau jasap, bir maqsatta jigerli is-qimyldar atqarsa, ekinshi turdyng ótui әbden mýmkin. Al ekinshi turda kimning aty ozatynyn qazir aitu qiyn. Baq shaba ma, bap shaba ma degendey. Osy rette Ukrainadan taghy bir mysal keltirsek, Zelenskiy alghash sayasatqa aralasa bastaghanda kópshilik kýlgen bolatyn: mynau kloungha ne joq degendey. Aqyry ne boldy? Sayqymazaq Zelenskiydi bizding Qosanovpen mýldem  salystyrugha bolmaydy ghoy. Ámirjan bilikti de, bilimdi, tәjiriybeli sayasatker, ótkir publisist, bir adam biylep tóstegen elde 20 jyl boyy tapjylmay rejimge qarsy oppozisiya da bolu degenning ózi nege túrady? Osy merzimde qiyndyqtargha shydamay qanshama adamdar (Á.Baymenov, B.Ábilov, Gh.Jaqiyanov, t.b.) oppozisiyamen qosh aitysty. Men jәne sen siyaqty saylaushylar Á.Qosanovty azamattyq sayasy ústanymdarynyng túraqtylyghy, óz kózqarasyna  adaldylyghy ýshin qoldaydy dep oilaymyn.

Mening jasym 83-te, onyng 30-y Nazarbaevtyng «dәuirinde» ótti. Baqytty jyldar dep aita almaymyn. Tәuelsizdik dep qatty quanyp edim, ýmit aqtalmady. Tәuelsizdikting iyesi – qazaq halqynyng ruhy kóterilmedi, hal-kýii jaqsarmady. Derbestikting iygiligin az ghana top kórip jýr. Ókinishti... Meni qoyshy, osy merzimde el dep, jer dep, halqym dep eniregen qanshama azamattar (Shal Áyimbetov, Kәrishal-ata Asanov, S.Aqataev, B.Tayjan, S.Ásinov, t.b) o dýniyege armandaryn arqalap ketti.

Qúdireti kýshti Uaqyt bәrin oryn ornyna qoyady. Qazaq qoghamynda da ózgeris bastaldy. Seng sógildi, mәngi qúlamaydy dep salghan «ghimarattyn» qabyrghalarynda jaryqshaqtar payda boldy.

Sonyng bir kórinisi retinde ózim saylaugha qatysamyn. Kózi ashyq, kókiregi oyau azamattar men azamatshalarday talay «dәuirler» men «zamandardy» bastan keshirgen men siyaqty qariyadan ýlgi alyndar dep ýndeu tastaymyn.

Aghybay Múqatayúly, professor, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz