Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4424 0 pikir 27 Mausym, 2011 saghat 06:28

Seyitqazy MATAEV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng tóraghasy: Biylik BAQ-pen sanasuy kerek, әitpese tayaqtyng bir úshy ózine tiyedi

- Seyitqazy Beysenghazyúly, Siz el Tәuelsizdigining alghashqy jyldary Memleket basshysynyng baspasóz hatshysy qyzmetin atqardynyz. Soghan deyin de, odan keyin de bedeldi BAQ-ta qyzmet etip, jurnalistikanyng jyrtysyn jyrtyp, salanyng damuyna atsalysyp kelesiz. Endeshe, býgingi qazaq jurnalistikasynyng dengeyin qalay baghalar ediniz?

- Seyitqazy Beysenghazyúly, Siz el Tәuelsizdigining alghashqy jyldary Memleket basshysynyng baspasóz hatshysy qyzmetin atqardynyz. Soghan deyin de, odan keyin de bedeldi BAQ-ta qyzmet etip, jurnalistikanyng jyrtysyn jyrtyp, salanyng damuyna atsalysyp kelesiz. Endeshe, býgingi qazaq jurnalistikasynyng dengeyin qalay baghalar ediniz?

- «Qoghamy qanday bolsa, baspasózi de sonday» degen sóz bar. Qazaqstandaghy jurnalistikanyng damuyn birauyz sózben osylay aitugha bolady. Áriyne, jetpis jyl boyy bir ghana iydeologiyanyng kýiin kýittegen, senzura qyspaghynda bolyp kelgen BAQ ýlken ózgeriske úshy­rady. Býgingi zaman da, zang da basqa. Sol zamannyng aghymyna qaray aqparat qúraldary da kóp týledi. Ashyghyn aitayyn, men Preziydentting baspasóz hatshysy qyzmetinde jýrgen kezimde búqaralyq aqparat qúraldarynyng jekeshelenuine mýldem qarsy kózqarasta edim. Alayda uaqyttyng ózi BAQ tәuelsizdigining qo­gham damuynda asa manyzdy ról atqa­ra­tynyn kórsetip berdi. Qazir jeke­men­shik gazetterding qoghamdyq pikir qalyp­tastyrudaghy júmysyn joghary bagha­laymyn. Qazaqstanda BAQ-tyng ýshten biri - jekemenshik. Betalysy, qogham damu­yn­daghy dengeyi jaman emes, jaqsy. De­gen­men qazaq gazetterining taralymyna qatysty qiynshylyqtar bar sekildi. Búl - birinshi­den. Ekinshiden, qazaq baspasózinde salalyq gazet-jurnal jetkiliksiz. Mәse­len, qazaq tilinde taza ekonomikany qo­paryp jazatyn, qarjy mәselesin júrtqa jiligin shaghyp týsindiretin baspasóz joq dese de bolady. Áriyne, basylymdar óz­deri­ning aidary, qosymshasy arqyly búl taqyryptardy barynsha qamtugha tyrysady. Alayda qazaqsha údayy ekonomika-qarjy mәselesin kóteretin, týrli boljamdar jasap, sarabdal synshylarmen, sarapshylarmen súhbattasa alatyn biri joq. Búl túrghyda ghylymy jurnaldan bólek, júrtqa týsinikti baspasóz bolsa iygi edi. Sol sekildi búdan sәl búryn shou biznesting qazaqsha basylymy tapshy bolatyn, onyng súranysy tolyp, bәsekelestigi de payda bola bastaghan synay bayqalady. Sol túrghydan qarasaq, bәlkim, aldaghy uaqytta da ekonomikany nysanagha alatyn qazaq gazetteri de ashylar, ony da júrt jata-jastana oqyr. Endeshe, búghan eng birinshiden uaqyt, ekinshiden, halyqtyng súranysy kerek. Qarjysy men qojayyny óz aldyna. Búl - jurnalistika damuyndaghy jalpy sipat. Ekinshi mәsele jurnalistik belsendilikke de tәueldi. Búryn BAQ mәsele kóterse, biylik dereu jauap qatatyn. Al qazir she? Jurnalister qauymy qoldan kelgenshe qoghamnyng soyylyn soghyp jatyr, biraq biylik soghan mәn bermeytindey.

- Búl sonda qazaqtildi baspasózding biylik aldyndaghy pәrmensizdigin kór­se­tip túrghan joq pa?

- Joq, men múny jalpylama aityp otyrmyn. Qazaqtildi ghana emes, orystildi gazetterde de sonday mәsele bar. Jurnalist júrttyng sózin aitady, odan nәtiyje shamaly. Negizi, búlay kete beruge bolmaydy. Biylik BAQ-pen sanasuy kerek, әitpese tayaqtyng bir úshy ózine tiyedi. Zang boyynsha memlekettik organdargha súrau salynghanda, oghan ýsh kýn ishinde jauap berilui shart. Oghan pysqyrghan biri de joq. Biz de ýirenip alghanbyz.

- Degenmen qoghamdy ghana emes, biy­likti de týzeytin, jolgha salatyn BAQ emes pe? Qauqarsyzbyz. Nege?

- Baspasóz «qauqarsyzbyn» dep moyymauy kerek. Kótergen mәseleni týbine jet­kizu, nәtiyjesin shygharu - jurnalisting min­deti. Sonda ghana pәrmendilik bolady. Kenes Odaghynda biylikting әreketin baqy­lau­shy institut bolatyn. Qazir ol joq. Sonyng róli de, jýgi de BAQ tyng moynynda. «Biylik bizdi tyndamady» dep «tongha ók­pelep» teris qaraytyn baspasózding erteni búlynghyr. Onday BAQ júrtty órge sýirey de almaydy. Sondyqtan da baspasóz biylikke únasa da, únamasa da búqaranyng mәselesin kótere bergeni lәzim. Myqty ústanym da qajet. Óitkeni biylik әrqily baghytty kókseui mýmkin jәne ol mәngilik emes, auys­paly. Býgin basqa, erteng kózqarasy odan da bólek azamattar keledi. Al jurnalist óz memleketining jýgin kótergen naghyz әri mәngilik patrioty. Onsyz bolmaydy. «Kótergen jýgi - altyn, jegeni - jantaq» degen de osy dep bilemin. Men kezinde bir oppozisiyadaghy sayasatkermen әngimemde aityp edim: «Qazaqstanda biylikke әser etetin oppozisiya ayaghynan әli de tik túrghan joq, al biylikting tabighy opponenti - qazaq baspasózi» dep. Yaghny biylikting kem-ketigin týzep otyrghan - BAQ. Solay boluy da kerek. Sonymen qatar BAQ-qa qazaqstandyqtardyng senimi bar. Búl - eng basty mәsele. Osydan bir jylday búryn júrtshylyq arasynda saualnama ótkizip, halyqtyng biylik instituttaryna senim dengeyin saralaghan edik. Sonda búqaranyng basym bóligi eng aldymen Elbasy N.Nazarbaevqa senetinin kórsetse, ekinshi orynda BAQ-qa zor senim artypty. Sodan keyingi oryndarda Ýkimet, deputattar, әkimder dep jiktelgen. Búl saualnama nәtiyjesine anyq senemin, óitkeni júrt әdildik izdese, baspasózge jýginedi. Sottyng ózine senimi tómen, halyqtyn. Osynyng bәrin jinaqtap aitsaq, Qazaqstandaghy jur­na­liys­tikanyng damu qarqyny joghary. Óz dengeyinde. Tipti Qazaqstandaghy sóz bos­tandyghyn Ózbekstanmen, Tәjikstan­men, Qyr­ghyzstanmen salystyryp qarap, bizding baspasózding sauatty, erkin ekenine maqtanamyn.

- Nege baspasóz dengeyin kórshiles, bizden tómenirek eldermen salystyruymyz kerek? Nege europalyq ól­shem­men qaramasqa?

- Jaqyn kórshi eldermen salystyrugha, sanasugha tiyispiz. Onyng ýstine men múnda tipti teriskeydegi Reseydi de, shyghystaghy Qytaydy da aityp otyrghan joqpyn. Jaraydy, Europamen salystyryp qarayyq, biraq sol Europanyng ózinde absolutti tәuelsiz baspasóz joq. Árkimning qúryl­tayshysy, qojayyny bar. Endeshe, qazaq­standyq BAQ-tan Europanyng dengeyinde aiyrmashylyq shamaly. Degenmen alda­ghy uaqytta qazaqstandyq BAQ elding sózin sóilep kórine berse, reytingi odan sayyn jogharylay týsedi dep oilaymyn.

- Sóz bostandyghy she?

- Qazaqstanda, ashyghyn aitu kerek, sóz bostandyghy bar. Ata Zanymyzda solay jazylghan, is jýzinde de solay. Áytkeni­men әrbir redaksiyada, әrbir jurnaliste ishki senzura da bar. Redaksiyalyq sayasat, qúryltayshynyng mýddesi de barshylyq. Ony kez kelgen redaksiya da biledi. Aytatyn arna aityp, jazatyn gazet jazyp jatyr. Tek zang shenberinde. «Zang maghan únamaydy, sondyqtan men ony oryndamaymyn» deuge bolmaydy ghoy.

- Qazirgi otandyq jurnalistika qazaq­tildi jәne orystildi dep ekige aiyrylyp otyr. Biz qalasaq ta, qala­masaq ta osylay bólip qaraugha mәj­­býrmiz. Qaysysy qogham ýshin sal­maqty?

- Búl - tarihy qalyptasqan jaghday. Degenmen toptastyryp aitatyn bolsaq ekeuining orny, betke alghan baghyty eki bólek. Orystildi baspasóz sensasiya qualap jazghandy únatady. Bir jaghynan, taralymyn arttyru, júrtty tartu soghan iytermeleytin tәrizdi. Qazaqtildi basylymnyng arasynda da sensasiyagha moyyn búra bastaghandary barshylyq. Orystyng gazetteri oqyrmannyng ótimdiligin qamtu ýshin kóbinese kriminalgha, erotikagha boy aldyrady. Al qazaq gazetterining mentaliytetinde ol joq. Mysaly, adam aitqysyz aiuandyq oryn aldy delik, qazaq gazeti múny jazugha jýreksinedi. Al orystildisi kerisinshe, aighaylatyp aldygha sony salady. Áriyne, ashyq qogham bolghan song solay boluy shart ta tәrizdi. Degenmen últtyq baspasózding ózindik ereksheligi, ústanymy bar. Qazaqtyng tarihyn, tilin, dili men dinin qorghashtaytyn orystildi emes, qazaq­tildi basylym. Biz soghan mәn beruimiz kerek. Óitkeni orystildi basylym búghan kóp jolay bermeydi. Keybiri tipti qazaq baspasózi bir-birin ilip әkete kótergen mәselege ishtey de, key jaghdayda syrttay da qarsylyq tanytady. Yaghny memleketke, últqa, Tәuelsizdigimizge qanday da bir qater tónip, qauip bilinse, búghan eng birinshi kezekte qazaq baspasózining qorghan bolaryna kýmәnim joq. Sonday-aq qoghamda qanday da bir kýrmeui qiyn mәsele kóterilse, qazaq basylymdary ghana bastan-ayaq boly­syp, sonyna deyin yntymaqtasyp bara alady. Orystildi BAQ qazaqtyng isi kóte­rilgen uaqytta tasada qalatyny jasyryn emes. Mәselen, Kenesarynyng basyn elge әkelu turaly qazaq baspasózining qalam siltemegeni joqtyng qasy. Al orys­tildi basylym júmghan auzyn ashpady. Tipti mening biluimshe, bir eki basylym­nyng búghan qarsylyghy da tanyldy. Áyt­se de qoghamdaghy salmaghy jaghyna kele­tin bolsaq, qazaq tili men orys tilinde jaza­tyn basylymdardyng ústanymy bola­shaqta bir arnagha toghysady. Ony toghys­tyratyn arna - últ mýddesi. Olay bola­tyn sebebi, qazirding ózinde orystildi bedeldi basylymdargha qazaqtyng azamat­tary basshylyqqa kele bastady. Búl qazaqstandyq jurnalistikanyng órken­deui ýshin ýlken kýsh. Sonymen qatar qazir orystildi BAQ salasynda qazaq tiline jetik jurnaliske súranys joghary. Bolashaq baghdardy baghamday biletin, kózi ashyq basqa últ ókilderi ózderine tilshi dayarlau jaghyn qamdansa, oryssha jaza alatynymen qosa, qazaq tilin biluine de kónil bóletin bolyp jýr. Onday jurnalist ótimdi. Óitkeni biylikting baghdary anyq. Búryn Kenes Odaghynda orys gazetin armyan nemese gruzin basqarsa, tanghalatynbyz. Ol kezde orys gazetin basqaratyn últy qazaq redaktorlary az ghana boldy. Al qazir Qúdaygha shýkir, onday túlghalar barshylyq. Ári olardyng kópshiligi últ janashyry.

- Degenmen qazaqtildi baspasózding biylikke әser etui qanday, dengeyi she?

- Ashyghyn aitsaq, qazaq basylymdary syngha shorqaq. Búghan bir jaghynan, qazaqy mentaliytet te kedergi. Óitkeni qazaq - qargha tamyrly. Bir әkimdi synau kerek bolsa, meyli synalsyn delik, onyng myng jaqtasy tabylyp shyghady. Búghan mysal jetkilikti. Syngha kedergi ekinshi mәsele - memlekettik tapsyrys. Osynday tapsyrys arqyly jyrtyghyn jamap otyrghan baspasóz ózining qarjylyq qojayynyna syn aita ma? Ortalyq memlekettik organdy, sheneunikterdi synay almaytyny sondyqtan.

- Sol memlekettik tapsyrysty orystildi gazetter de alyp jatyr ghoy jәne bizding biluimizshe, qazaqtildi BAQ-qa qaraghanda olargha budjetten sýbeli ýles tiyedi. Endeshe, nege olar memlekettin, últtyng mәselesin kóter­meydi? Nege Qazaqstandaghy memlekettik, últtyq mәseleni qazaq tildi gazetter kóterip, orystildiler qazynadan qarajat alghanymen, auzyn ashpauy kerek?

- Shyndyghynda, búl jerde týsinis­peushilik kóp. Mәselen, memlekettik tap­syrysqa júmsalatyn qarajat óte zor. Ony orystildisi de, qazaqtildisi de alady. Áytkenimen, halyqtyng qarajaty qalay bólinip, bólingeni qalay oryndalyp jatyr, sol manyzdy bizge. Sonymen qatar tapsyrys alghan orystildi BAQ siz aitqan últtyq mәseleni, memlekettik mәseleni atýsti jaza saluy da mýmkin. Al onday kónilsiz, esep beru ýshin jazylghan dýniyeden keler nәtiyje bar ma? Osy túrghydan salystyrghanda, әlgindey budjettik qighashtyqtargha qaramay-aq qazaq baspasózi ózine artylghan jýkti dúrys kóterip keledi. Men sol ýshin qazaq baspasózin jaqsy kóremin, sýiemin.

- Ol qanday jýk?

- Qazaq baspasózi qay kezende de auyl mәselesin kótere bildi, әli de kóterip keledi. Óitkeni múndaghy jurnalister qauy­mynyng barlyghy derlik auyldan shyq­qan, eldi biledi, óz auylyn shama kelse kóter­gisi keledi. Men soghan rizamyn. Son­dyqtan da biylik úmytyp kete beretin auyldaghy aghayynnyng múnyn múndap, joghyn joqtay­tyn bir ghana institut bar bizde. Eger qazaq baspasózi bolmasa, auyl júrtynyng kýni ne bolaryn oilaudyng ózi keyde maghan qiyndau soghady. Sosyn til mәselesine keleyik. Mening ózim Reseyde tuyp-ósken azamatpyn. Tughan tilime qatysty kemshiligim boldy, biraq ýirendim. «Abay jolyn» qazaqsha oqydym. Óitkeni maghan eng birinshi tughan tilimdi bilmeu úyatty jaghday bolsa, ekinshiden súranys pen talap sonday boldy. Endeshe, biylikke de son­day talap qoya bilu kerek. Qashan qazaq tili mәrtebesi óz dengeyine jetedi? Biylikke qazaqsha oilap, qazaqsha sóileytin adamdar kelgen kezde ghana. Al býgingi ministrler, memlekettik organ basshylary «Kazpravda» men «Respublika» sekildi ga­zet­terdi oqyp, «qogham óstip jatyr» dep she­shim shygharady. Al olar janaghy auyl turaly ne jazyp jatyr? Biylikting qúlaghyn ús­taghan sheneunikterding bәri birdey qazaq gazet­terin oqysa, sol qazaq gazetteri kóte­rip jatqan mәselelerge orayqazaq baspa­sózinde óz ústanymdaryn bildirip, jauap qatyp otyrsa etti. Ókinishti-aq. Keybir sheneu­nik qoranyn, jylqynyng iyisinen jiyir­kenedi. Óitkeni ol Almatyda tuyp, Mәs­keude oqyp, Astanagha kelip kreslogha otyr­dy.

- Jaqynd Gýljan Erghaliyeva apa­yy­myzdyng «shyndyq turaly» bey­ne-roliygi dýrildetti. Qogham taghy eki­ge aiyryldy. Endi kelip jәne bir jur­nalist «shynymen, búl óziniz be?» dep súrasa «mening tәnimnen basqany ne­ge bay­qa­madyn?» dep keyidi. Sonda deymin-au, biz kino týsirsek te, shyn­dyq turaly shyryldasaq ta nege auyl­da­ghy aghayynmen sanaspaymyz? Kino týsir­sek, europalyqtar ýshin dedik, «shyn­dyghymyz» da tek solardyng kóz­qara­symen boluy kerek pe? Gýljan Er­gha­liye­vanyng roliygin kórsetip, asty­na «bas kespek bolsa da, til kespek joq» dep jazsaq, qarapayym auyl qaza­ghy «dimkәssin» ba demey me? Maghan keyde osy jayt týsiniksizdeu. Sizge she?

- Búl - bizding eng ýlken kemshiligimiz. Siz aityp otyrghan eki mәselede de biz tómennen joghary qaray jýruding ornyna, kerisinshe, jogharydan tómenge qadam jasap jatyrmyz. Yaghny problemany auyldan bastap kóteruding ornyna, bәrin birden joghary biylikten talap etkimiz keledi. Shynymen, meni de keyde osy mәsele qatty oilantady. Al siz keltirgen mysalmen jýginsek, qazaq qoghamynda qosarlanghan standart qalyptasqan. Bir jaghynan, auyldyng mentaliytetin oilau kerek bolsa, ekinshi bir top demokratiyany jogharydan talap etudi súraydy. Búl dúrys emes. Elin oilaghan saqa sayasatker qay tústan bastap qoldaugha sýienui kerek­tigin osy әngimeden-aq ózi payymdar. Al BAQ-tyng búl taqyrypty qauzauy, qozghau saluy mindetti erejedey boluy kerek. Gýljan Erghaliyevanyng roliygine kelsek, múnda halyqqa únau, únamau basty mәsele emes. Basty mәsele - piar. Onymen bir kezdeskenimde: «Roliygim únady ma?» - dep menen de súrady.

- Ne dep jauap berdiniz?

- «IYә. Ásirese ish kiyiminiz әdemi eken» dep әzildedim.

- Jaqsy. Qazaqstannyng aqparat­tyq qauipsizdigine qatysty mәsele bar­shylyq. Ony óziniz de sezetin shy­gharsyz. Ne aitar ediniz?

- Ras, Qazaqstan Resey aqparattyq kenistigining yqpalynan shygha almay otyr. Qazaqstan ghana emes, keshegi Kenes Odaghy­nyng býkil aumaghy orys qúralynyng yqpa­lynda. Keybir ónirlerde múnyng dengeyi tómendeu bolsa, qaysybir ónirde kýshti. Qazaqstannyng osy túsyndaghy sayasatty qay­ta qarastyrghan jón. Reseymen qansha dos bolsaq ta, soghan marqayyp aqparattyq qauipsizdikting tizginin bos ústaugha bolmaydy. Kýni keshe Qyrghyzda tónkeris ornady. Búghan Resey baspasózining yqpaly zor bolghanyn kópshilik biledi. Áytpese, qazirgi Lukashenkonyng basyndaghy jaghdaydy alyp qaranyz. Osydan eki-ýsh jyl búryn qanday bolyp edi? Sol kezde orys basylymy Lukashenko turaly qanday pikirde edi, al qazir qanday? Arasy jer men kóktey. Búl - oilanatyn mәsele. Endeshe, ne istemek kerek? Áriyne, biz reseylik gazet-jurnal ataulynyng bәrin elden quyp shyghara almaymyz. Shekarany da tars bekite almasymyz taghy anyq. Onday bolsa, olargha tek tótep beruimiz kerek. Búl ýshin qazaqtildi bolsyn, orystildi bolsyn, Qazaqstannyng aqparattyq qauipsizdigine júmys isteytin baspasózding quatyn art­tyrugha memleketting ózi mýddeli boluy shart. Búghan qarajat jetedi. Sol qarajatty qúng arqyly qazaqstandyq gazetterding aqparattyq kenistiktegi qorghanys qabiletin ashuymyz kerek. Búl - mәselening bir jaghy. Ekinshiden, eki elding arasynda kelisim-shart boluy kerek. Qazaq pen orystyng qarym-qatynasy býgin jaman emes. Osyny paydalanyp, qazaq baspasózining Reseydegi qazaqtargha da jetuin qadaghalasaq iygi. Taghy aita ketetin mәsele, kezinde bizdi Resey BAQ-tarynan kóp ýirenuge ýndeytin. Búl kezeng kommunizmmen birge qarasy batuy tiyis edi. Biraq solay bolmay otyr. Tipti kýni keshe «Arna-media» reseylik mamandardy arnayy shaqyryp, memlekettik BAQ arasynda biliktilikti arttyrugha kóp qarjy shyghyndaghanyn da bilemin. Týkke túrghysyz mәsele. Biz kez kelgen mәsele boyynsha orystan ýirenetinimizdi onsyz da 70 jyl boyy ýirenip keldik, alda kerek bolsa, oghan esh qinalmasymyz da anyq. Onyng ornyna jurnalisterdi Týrkiyadan tәjiriybe almasyp túrugha joldaghan jaqsy edi. Resey men Týrkiyany salystyryp kórseniz, týrkilerding baspa­sózi qay jaghynan da kósh ilgeri. Siz sóz basynda menzegen europalyq ólshemge olar berik. Týrkilermen týbimiz de bir. Endeshe, bayaghy orysqa jaltaqtaytyn әdetti qoyyp, bizding ministrliktegi sheneunikter jas jurnalisterdi Týrkiyadan oqytqany lәzim. Sonda ghana Qazaqstan baspasózi ýshin qorghanystyng bir ýlken joly týr­kilik yntymaqtastyqpen úshtasatyn edi. Týrkiyanyng aqparattyq damuy óte qar­qyndy, sóz bostandyghy joghary. Onyng ýstine jeke basym Týrkiyagha eki mәsele boyynsha bas iyemin. Birinshi, Tәuelsizdikti eng alghashqy moyyndaghan memleket. Ekinshi, tyghyryqqa tirelgen bilim jýiesin jana arnamen qoldady. Qazaq-týrik liyse­yi­nen kóptegen bilimdi azamattar shyqty. Qazaqstanda eng ozyq orta bilim beretin orda - osylar. Sondyqtan aqparat­tyq qauip­sizdik túrghysynan alghanda, qazaq­standyq BAQ-tyng qorghanys qabi­letin últtyq negizge qaray kýsheytudi oilas­tyrghan jón.

Búdan bólek, aqparattyq qauipsizdik túrghysyndaghy qazirgi jahandyq qaterding bir kózi - internet. Keshegi Soltýstik Afrika arabtarynyng birinen-birine úlasqan dýrbelenine birden-bir kýsh bergen de sol - internet. Alayda internetti «qúlyptaugha» bolmaydy. Últtyq qauipsizdik túrghysynan shekteu, saralau, sýzu jýrgizilse, sol jetedi. Ayta keterlik internetting jaghymsyz joly - jasyrynbaqtyq, býrkenshektik. Sol arqyly qaralau. Mәselen, belgili bir túlgha turaly jalghan aqparat ketti delik. Búghan senetinder birden tabyla ketedi. Tipti senbeytinderding ózi kýdikte jýrip, osynyng ras-ótirigin tekseruge, bilmekke qúmartady. Qauipsizdik pen túraqtylyqqa jik salam deushiler de býrkene alady. Oghan sóz joq. Osyny abaylaghan lәzim. Internetting jaqsy jaghy odan da zor. Mәselen, qazaq basylymdarynyng sayt­tary ashylyp jatyr, búl aqparatqa qol­jetimdilikti arttyrady. Búrynghygha qaraghanda, qazaq tilinde aqpar taratyp, qoghamdyq pikirge yqpal jasaytyn internet-gazetter de qalyptasty. Búl meni quantady. Sonday internettegi baylanys arqyly sheteldegi qandaspen aramyzda bir kópir ornady dep bilemin.

- Býgingi kýni elding ónirlik oqu oryndarynda jurnalister dayarlanyp jatyr. Odan shyghatyn kadr sapasyna kóniliniz tola ma?

- Jurnalist kerek, biraq sapasyz jurnalist kerek emes. Qazirgi oqu oryn­daryndaghy problemanyng zory - tәjiriybeden alshaqtyghynda jatyr. Fakulitettegi tәlimgerlerdi alyp qarasanyz, olardyng basym bóligi bizben qatarlasyp oqyp, joghary oqu ornyn bitirgen, sosyn kandidattyqty qorghap, odan keyin kóterilip doktor atanghandar. Solay bola túra, tәjiriybe jýzinde gazetting betin kór­megenderi qanshama. Jalang teoriyagha sýienip jurnalisti «qarulandyramyn» deu beker. Sonymen birge qazir oblystyng bәrinde de uniyversiytet, sol uniyversiytetting ishinde yurfak ta, jurfak ta bar. Endeshe, qaptaghan jurfakting studentteri birinshi kezekte diplom ýshin ghana oqyp jatyr. Búny shektep, respublika boyynsha ýsh-aq jurfakty qaldyru kerek: Almatydaghy QazMÚU-de, Qaraghandy uniyversiytetinde jәne Euraziya últtyq uniyversiytetinde. Boldy. Sosyn júmysqa jurnalisterdi tek diplommen ghana alugha bolmaydy. Jazghysy kelip, izdene alghan jurnalisti talaby men talanty eki jaqtap alyp shyghady. Búghan diplomnyng qajeti shamaly.

 

Datym bar...

Kenes Odaghy kezinde jurnalisterge erekshe jaghday jasalatyn. Jurnalister odaghynyng mýshesi bolghan azamatqa qosymsha toghyz sharshy metrlik baspana alany beriletin. Al Tәuelsiz Qazaqstannyng jurnaliysi baspanasyn da, basqasyn da oilap, basyn qatyrumen jýr. Múny men birneshe mәrte kóterip kelemin. Osy túrghydan aitarym, Qazaqstan jurnalisterining óz mәrtebesi (statusy) boluy kerek. Deputattarda mәrtebe bar, sottyng da mәrtebesi bar, Ýkimet mýshelerinde de, memlekettik qyzmetshide de mәrtebe zang jýzinde bekitilgen. Al nege bizde joq? Jurnalist qoghamnyn, memleketting eng ýlken jýgin kóterip jýrgenimen, onyng mәrtebesi de, qoghamdaghy sanaty da joq. Deputattarmen kezdeskende osynday zannyng qabyldanuy tiyistigin ashyq aittym. Ázirshe nәtiyje joq. Biz onday zang jobasyn da әzirlegenbiz. Aldaghy uaqytta da osy baghytta júmys isteuge mindettimiz dep sanaymyn.

Avtor: Qanat Qazy

http://alashainasy.kz/person/24898/

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371