(Syqaq)

Bizding býgingi Almatymyz - bayaghy Almaty. Ornynda. Ózi de, eki ózensymaghy da, Kóktóbesi de, Kókbazary da, sayabaqtary da, aghashtary da, gýlderi de, Medeui de, Shymbúlaghy da, Alatauy da. Alayda, aitpaqshy, bayaghysynan biraz ózgerisi bar. Mәselenki: anau jeri men mynau jerine toqal tamnyng múrjasynday sorayghan kókala, konyrala shyny ýiler samsatyp  salynyp jatyr. On qabattan otyz qabatqa deyin. Tipti otyz bes qabattysy da bar desedi. Aqsúr shynydan tútas audan salynyp, súryqsyz bolsa da «Núrly-Tau» dep ataldy. Bizde aty «Núr» dep bastalatyn birdeneler nópir. «Núr» degen әjeptәuir sózdi kózimiz shalyp qalghan jyrtyqqa jamay salatyn qiyq shýberekke ainaldyrdyq.

(Syqaq)

Bizding býgingi Almatymyz - bayaghy Almaty. Ornynda. Ózi de, eki ózensymaghy da, Kóktóbesi de, Kókbazary da, sayabaqtary da, aghashtary da, gýlderi de, Medeui de, Shymbúlaghy da, Alatauy da. Alayda, aitpaqshy, bayaghysynan biraz ózgerisi bar. Mәselenki: anau jeri men mynau jerine toqal tamnyng múrjasynday sorayghan kókala, konyrala shyny ýiler samsatyp  salynyp jatyr. On qabattan otyz qabatqa deyin. Tipti otyz bes qabattysy da bar desedi. Aqsúr shynydan tútas audan salynyp, súryqsyz bolsa da «Núrly-Tau» dep ataldy. Bizde aty «Núr» dep bastalatyn birdeneler nópir. «Núr» degen әjeptәuir sózdi kózimiz shalyp qalghan jyrtyqqa jamay salatyn qiyq shýberekke ainaldyrdyq.

Al sorayghandardan ertegidegi han sarayynday kottedj degendering qalysar emes. Almatynyng ishinde oryn tausylghan song syrtyn enjaylap, kenestik sosialistik jarysty qaytadan ashqanday-aq, sonau Shymbúlaq pen Medeuding o túsy men bú túsynyng ormany oiyp-oyyp otalyp, bәsekemen ornatylyp jatyr. Jolayghy qyryq-elu gektar ai-hoy aport alma baghyn sol «han saraylary» búiyrghan tәuelsizdigimizding alghashqy «besjyldyghynda-aq» jútyp alyp,  aport jaryqtyqtan yrymgha iyis te qalmady. Biraq «ornynda bar onalar», qalanyng eteginen Alataudyng tósine deyingi kenistikti: japon, amerikan, nemis, fransuz autokólikterining «júpar» iyisi joyqyndana basyp, sonyng «arqasynda» býginde Almatymyz auasynyng «móldirligi» jaghynan  respublikada birinshi oryndy alyp, «jenis tuyn» jelbiretip, kensirigimiz kenip  jýrmiz. Qalanyng bir býtin de onnan ýsh milliongha juyq halqy kýndiz-týni riza:  «toyota», «ford», «audiy», «reno»... degendermen birge tynystap, týrli-týsti týkirik tastap qaryq. Búl «jetistikke» bizge songhy jyldary quanshylyqtyng qu siraq shegirtkesinshe sheru tartyp kelip jatqan  qytaylar jan-jaqty qosa bastaghan ýles «Qyrghauyldyng qyryq toghyz tarauy» dep jazsang da tausylmas.

Osynday «úly dýbirge» kuәger men bolsam, ýkimetting shómishine qaraghan kóp zeynetkerding birimin. Ýkimetting bizdi jalghyzynday «jaqsy»  kóretinin kóppen birge men de bilemin. Millioner men milliarderining sanyn ósiruge emeshegi ýziluli Ýkeng qaytsin endi, ózine jetpey jatsa da, bizding zeynetaqymyzgha jylara birer myng tenge qosady, biraq Ýkenning qadir-qasiyetinen habarsyz dýken de, bazar da  dýniye-mýlikterin dereu púldap, ol qosymshamyzdy qolma-qol qylghyp qoyady. Sodan keyin, mysaly, biz de - bәibishemiz ekeuimiz - balalarymyzdy júmystaryna, nemerelerimizdi mektepterine shygharyp salyp, shayymyzdy soraptap otyramyz.  Jaghamyz - jaylauda, etek-balaghymyz - qystauda. Tәuligine neshe saghat úiqtaymyz, neshe saghat oyau bolamyz - erkimiz. Qayda, qashan, nege baramyz, qashan jәne qalay qaytamyz - onda kórshilerimizding de, aula sypyrushynyng da shataghy joq. Pәteraqymyzgha ay sayyn alpys-jetpis tenge qosatyn Jekemenshik ýiler kooperatiyvindegiler bizdi tipti tanymaydy da. Tek әlgi anau telefon stansasyndaghylar: «Telekomnyng ailyqaqysyn tóledinder me, joq pa?!» dep aidyng sonyna taman  tonqyldap mazamyzdy alady.

Sonymen, aghylshyndarsha «o, key!» dep jýr edim, mine, eki apta boldy, qúlaghym týrilip, kónilim qúbylyp, tynyshtyghym búzyldy. Telefon stansasynyng tebitui jayyna qaldy. «Tanerteng saghat toghyz nól-nólde kelip, keshki saghat alty nól-nólde ketesin!» degen bayaghy búiryqty taghy estiytindey elegizip,  es-aqylym esirkeu tiley bastady. Preziydentting biylghy tamyz aiynda parlament senatynyng saylauyn ótkizu jayyndaghy jarlyghy jarq etken kýnnen beri.  Oypyrym-au, ol kisi  senatqa ózi bilip taghayyndaytyn deputattar tizimine meni oiymda dәnene joqta tirkey salyp, qolymnan jetektep aparyp engizip jiberse, qaytemin?! Olay boluy mýmkin be?!. Áriyne! Bizde bәri de mýmkin. Bozbalanyng júmysy kempirge, shaldyng júmysy boyjetkenge tapsyryla beredi.  Agronomnyng ornyna qúrylysshy, dәrigerding ornyna saudager jiberile salady.  «Baraholka» degen atymen әigili pәlenbay bazarymyzda qolarbamen jýk tasyp: «Dorogu, dorogu! Jol, jol!» dep býlkektep jelip jýrgen múghalimder  týgilenbay!

Ómir shirkin osynday ózgeriske lyqa tolyp barady ghoy. Songhy uaqytta, mәselenki, bizde atategin atoylap izdep as beretin, jinalys jasaytyn  biznesshi jigitter birinen biri oza shyghyp jýr. «Shanyshqyly, qaydasyn?!» delingen  jiyn  shaqyrylyp, atjarys, jayau bәige, kýres bolyp, sony býkil Orta Aziya men Qazaqstandy mekendeushi atalastarynyng sanyn anyqtau mәselesine tireldi. Kuә boldym. Shaqyryldym ghoy. «Biz - mataylar múndamyz!» degen mәjiliske, sirә, «dәrejemiz basqalardan biyik bolsyn!» deuden shyghar, ata-babasy úighyr premier-ministrimiz shaqyrylyp, ol ataqty qobyzshy matay Molyqbaydyng úrpaghy dep ýkilendi. Kuә boldym. Shaqyryldym ghoy. Odan song «Tórelerdi týgendeyik!» degen úranmen úly qúryltaygha bergisiz basqosu bolyp, tóreler túqymy atqa qonbayynsha qazaqtyng oyanbaytyny, úiymaytyny  turaly  tújyrymdar aityldy. Oghan da kuә boldym. Shaqyrylghan son. Al mening sondaghy bir bayqaghanym: tóre túqymdastardyng kóbi orys tiline jayasynan su tógilmes jorghaday eken. Sol «artyqshylyqtan» bolar, qoy bastar serkedey altau-jeteuine janymdaghy qúrdasymdy - iysi qazaq biletin aqyndy aty-jónin atap tanystyryp edim, eshbirining kózinen «bilem» degen belgi bilinbedi.

Jә, endigi qatysarym  «Kishi jýzding kishi qúryltayy»  siyaqty. Qayda, qashan, qalay bolatyny haqynda kelissóz jýrgizilip jatqanyn estidim.  Ol jaqtaghy qúdam Júmanghaly meni shaqyrylatyn meymandardyng tizimine jazdyryp qoyghanyn habarlady da. Biraq...

Biraq senat deputattarynyng tizimine ilinip kete barsam...  oybu-u-u... onda osynshama qyzyqtan qúralaqan qalamyn-au, ә?!.  Múndaghy qúdam Qyzyrbek senattyng endi tarqaytyn tobynda tórt jyl bolyp, salmaghy jetpis jeti kilodan seksen segiz kilogha jetken. Sóitken sonyng aituyna qaraghanda, deputattyng kýni kýn emes eken. Jinalystary saghat onda ashylyp, saghat on segizde jabylady. Kýnde, ne týske deyin, ne týsten keyin, tómen jaqtan - mәjilisten jetkizilgen birneshe zang jobasy saghattap oqylady. Orys tiline o bastan shorqaq jәne ong qúlaghy isten shyghyp qalghaly jiyrma jyl bolghan Qyzekeng orys tilinde jazylghan zang jobasyn orys tilinde talqylaugha qalay qatysa alsyn, ózindey deputattarsha ne qalghyp, ne tәuelsiz gәzetterdi jasyryp oqyp otyrady. Ara-arasynda manayyndaghylargha qosyla ne du qolshapalaqtasady, ne bir kisidey qol kóterisedi. Kýnde kýndi solay ótkizedi. Oipyrym-au, ondaygha men, shirkin-au, tórt jyl qayda, tórt kýn de shyday almaymyn ghoy?!.

Ne istesem, qaytsem eken?..

Álde erteng auylyma ketip qalyp, saylaudyng buy basylghansha sonda tyrp etpey jatsam ba?.. Biraq preziydent myrza tizimine bir iliktirgen kisini Qazaqstannyng qay týkpirinen bolsyn tapqyzyp alady.

Álde Qyrghyzstangha tayyp túrsam ba eken? Biraq onda júrt taghy tolqy bastady desedi, ózimizding tizimnen qashyp baryp ózgening tizimine oqystan tap bolsam she?! Qúday saqtasyn!

Álde Ózbekstangha ótip ketsem be?.. Biraq general Rahimovtyng ózbek emes, qazaq ekenin bilgen song marqúmnyng aruaghynan attap, onyng Tәshkendegi eskertkishin traktormen tónkerip tastaghan óz aghalarymyz eng bolmasa efreytor ataghy joq  mendey zeynetkerdi esiginen qaratpas.

Álde...  toqtay qal, «qysylghan qarsaq qúlaghymen in qazar» degen, basyma bir tyng oy tyrs etip tama qaldy! O, jaratqan jaqsy iyem, osynda ghylym doktory dәriger qúdaghiym Balqiya bar emes pe?! Sol jýz jasaghyrymyzgha baryp, balqyta sóilep-sóilep, odan: «Jurnalshy, jazushy Ghabbas Qabyshúlynyng densaulyghy bir orynda bir saghat jyljymay otyrugha jaramaydy» dep jazyp, qol qoyyp, mór basyp bergen qújat alsam, sonda meni Almatydan Astanadaghy parlamentke polisiyamen aldyra qoymas, a?!.

Kim bilsin...

Álde: «tiridey tirkedim - tiridey kóresin!» dep jýre me?..

«Abay-aqparat»