(diniy-pəlsapalyq esse)

Bir ghúlama «tobyr degen adam pishindi, sóileytin erekshe hayuan» degen ashy pikir aitypty. Mýmkin, ol tobyrdyng isine qarap osynday qorytyndy shyghardy ma, kim bilsin... Rasynda, jer betindegi eng iri oqighanyng bəri tobyrdyng kýshimen iske asqanyn eske týsiruge bolady.

«Jarty əlemdi jaulap alghan» dep, əli jyrlap kele jatqan Shynyshan «ondyq», «jýzdik», «myndyq», «jýz myndyq» degen erekshe əskery toptardy birimen-birin qatang baqylatyp, alapat sel sekildi tek algha ghana arynday aghatyn tobyr arqyly kózdegen jerin týgel jaulap aldy. Odan keyin, Lenin «Býkil proletarlar biriginder!» deytin, úranmen elire esiretin tobyrlargha mandayyna qyzyq júldyz qadaghan, shoshaq tymaq kiygizip, qolyna berdenke ústatqan myndaghan Chapaylar basqarghan qyzyl otryadttar arqyly patsha-hanzada, bay-baghlan, qoja-moldalardy týgel qyrghyndap basshysyz qalghan eldi basyp alyp, «Kommunizm» degen imperiyany ornatty. Odan keyingi úsaq kósemder, «saylau» atyn jamylghan san týrli təsilmen eng jogharghy biylikti sharshamay-shaldyqpay tartyp alu ýshin tobyrlardy paydalanatyn odan da «kóregen» ədisti iske asyrady... Yaghni, tobyrlardy paydalanuda əlemdik ataqtylardan bastap, eng úsaq alayaqtargha deyingilerding jasaghan qanshama hikayalaryn aitugha bolady...

Tipti, vokzaldarda tang alakeuimde «shariyk-maliyk» jasap qaltamyzdy qaghyp ketetinderding ózi bizding tobyrlyghymyzdy biletin qular... Ony qoyyp, kópshilik kiyeli sanaytyn dinning ózin tobyrlardy aldau ýshingi shou-oyyngha ainaldyratyndar da az emes...

Mynau hikaya sonyng bir mysaly: Əldebir «din qyzmetkeri» pəlenbay əuliyening atyna arnap «medrese» salyp, sonda shəkirtterine «din» ýiretip, jan-jaqqa attandyrghaly kóp jyldar bolyp qalghan edi. Kóbi el ishine sinip habarsyz ketetin. Sanauly birnesheui ghana ózi sekildi «medrese» ashyp, «izgi isin» jalghastyratyn. Osyndaylargha qalyng júrt dən riza edi. Ata-babasyn qúrmettep, dinin ardaqtap otyrghandargha alghystaryn jaudyryp, alaqandaryna týsken az-kóp aqsha, púldaryn olardan ayamaytyn-dy.

Sonday bir alghyr shəkirt «medrese» bitirip óte alystaghy auylyna avtobuspen shyghyp, aqyrynda atty-jayauly jol jýrip, esek-qashyrgha mingesip mejeli jerine jete almay iyen dalagha týnep qalghan edi. Tang rauandaghanda oyansa, aruaqtyng asyl sýiegin jastanyp jatqanyn kórdi. Qolyn jayyp bata jasaydy. Kýnirentip Qúran baghyshtaydy. Sýiekting ýstine ýishik túrghyzdy. «Bəlenbay Týlen Týlegen ata əulie eken!» dep, tanyp əlgi iyen saharada osylaysha, shyraqshy bolyp qaldy.

Sóitse, shejireni shemishkedey shaghatyn bireuler tektey kele ol jana tabylghan aruaqty Ata osy manaydaghy el-júrttyng týgeninshi tekti atasynyng týleninshi «Úzyn qúlaq, úshqyr kóz» degen laqap aty bar əulie kisi bolyp shyqty, deydi.

Sol, sol eken kiyeli atasynan «bata alyp, basyna baq qondyryp, baqytqa kenelu» ýshin ala-shobyr atalas aghayyndar al, shúbyrsyn! Jarty jylgha jetpey, «Úzyn qúlaq, úshqyr kóz» əuliyege jarqyraghan kesene túrdy. Bir jyl degende bata súrap kelgenderge arnalghan «Ay» atty Motel-Qonaq ýy de salynyp bitti.

Sóitip, iyen dalagha qalashyq qalanyp, sýiegi quraghan aruaq əuliyege ainaldy. Dalagha úiyqtap qalghan qanghybas shyraqshy Pirge ainaldy. Ózi aqshanyng astynda qaldy...

Kýnderding kýninde Ústazy shəkirtine habarlasty:

«IYə, aruaqty qolayly jerden taptyng ba?»

«Ústaz, eshqanday qolayly jer emes edi, ózinen ózi qolayly jer bolyp ketti!»

«Qaytip!?»

«Qyzyq boldy... Dalagha úiyqtap qalsam, bir esekting taqayynyng sýiegin jastanyp jatyp qalyppyn... Sodan, səti týsip, əlgi esekting taqayynyng sýiegin «Úzyn qúlaq, úshqyr kóz əuliye» dep, jol boyynan olay-bylay ótkenderge aityp jiberip edim, sol manaydyng eli ol bizding pəlen ghasyrdaghy týlen əulie atamyz eken, dep japyrlady da ketti!»

Ústazy:

«O, pəli! Səykestik degen osy! Jasaghan dúghamyz qabyl bolypty! Mening qazirgi otyrghan medresemdegi «aruaq» andaghy sening eseginning enesi ghoy!..» dep, tanyrqapty...

Sonda, «tobyr» degen baylyqqa keneluding de, biylikke jetuding de baspaldaghy ispetti eken.

Al, sol tobyrdy paydalanatyndardyng ózi kim degen súraqqa Haq dindegi adam sanasyn saralaghan ólshemderden jauap tabugha bolady:

«Səbiylik sana» býkil adamzattyng balighatqa tolmaghan balalary pək, kýnəsiz. Eger, olar búl dýniyede bala shaghynda ólse, məngi aqyret dýniyesinde asyl marjandarday ədemi, sýikimdi qalpy Jənnat balalary bolyp ómiri jalghasady. Túrmystyq sana, býkil adamnyng basynan ótkizetin eng tómengi sana, iship-jeu, oinap-kýlu, kóbei ýshin qareket etushiler. Olar ózining adamdyq maqsatyn bir kýndik tirlik, búl dýniyelik kýneltu dep biledi.

Kəsiptik sana, adamdargha Jaratushynyng bergen qabileti boyynsha, kóptegen adamdardyng ərtýrli kəsiby mamandyqqa jetui. Búlar da ómir sýruding mənisin jaqsy túrmys qúru, jayly jaghdaygha jetu degennen ary asa almaydy. Ruhany qúndylyqtardy sonyng qyzmetshisi dep, payymdaydy. Ghylymy sana yaghny logikalyq sana búl Jaratushydan erekshe qabilet berilgen adamdardyng jetetin dengeyi. Olar Jaratushynyng búl dýniyedegi qoyghan zandaryn ashady, məselen matematika, himiya, fizika, astronomiya, medisina, filosofiya, qoghamtanu, tariyh, kəsiby jazushylyq... sekildi kóptegen pən ghylymdaryn iygeredi. Búnday sanagha jetkender de adamzat qoghamynda ghylymy əri əleumettik tónkerister jasap, qarapayym túrmystan jogharghy tehnologiyagha jetkizudi, ruhany túrghyda jogharghy adamgershilikpen, gumanistik moralimen ómir sýrudi basty maqsat etip qoyady. Al, adamzat qoghamyndaghy eng jogharghy sana imandylyq sana. Búl sana iyeleri Úly Jaratushydan joldanghan aqiqatty qabyldap, soghan moyynsúnatyn adamdar. Jəne, olar ózining búl dýniyege keluining kezdeysoqtyq emes ekenin, búl ómir məngi aqyret dýniyesine dayyndyq ýshin berilgenin jete úqqandar. Imany sanagha jetkender búl dýniyedegi materialdyq jetistikten ruhany jetistikti joghary qoyady. Ótpeli ómir ýshin emes, məngi ghúmyr ýshin sanaly ómirin arnaydy. (Qazaqtyng ruhany kósemderining dana sózderinen múny anyq kóre alamyz) Búdan da jogharghy adamzat balasy jete alatyn sana dengeyi əuliyelik sana. Múnday adamdar Úly Jaratushymen ghana baylanysta, oghan býkil bolmysymen berilgen dostyqta bolady. Qazaq halqynyng Qúdaydan keyin əulie adamdardy pir tútuy osydan. Olar ózindegi adamy erekshelikterdi tolyq tanyghan, onyng paydasyn iske asyrghan birtuar adamdar. Onday adamdar ózin tudyrghan halyqtyng ruhany kósemi, últynyng kóshbasshysy retinde óshpes qyzmetter atqarady. Al, adamzattyng eng jogharghy sana iyesine payghambarlyq sana jatady. Alayda, múnday minsiz sanany adamgha Jaratushynyng ózi nəsip etedi, oghan bilimmen, enbekpen eshkim de jete almaydy.

Məselen, býkil adamzattyng aqyrghy payghambary Múhammedke s.a.u. payghambarlyq kelgen kezde ol kisi qyryq jasta edi alayda, jaza almaytyn, oqy da almaytyn sauat ashpaghan adam bolatyn. Isa aleyhis səlam tipti, səby kezinde danalyq sóz aityp, pəndik bilimi bolmasa da ghylym  ghajayyptaryn kórsete alatyn edi. Payghambarlyq sana iyeleri jeke halyqtar men býkil adamzatqa Jaratushydan arnayy jibergen arnayy ruhany ústaz bolghandyqtan olardyng qaldyrghan taghylymy men adamy ýlgileri, salyp ketken sara joly eki dýniyening baqytyna qatar jetkizetin kemeldik mektebi sanalady.

Al, búghan deyingi sanalardyng dengeyining bəri de adamnyng óz talabymen, qajyrly ruhany enbegimen jete alatyn biyigi. Qarapayym adamnan kemel adamgha deyingi jete alatyn ruhany aralyq, ruhany dengey. Osy jeke adamgha qatysty sana dengeylerin qoghammen baylanystyrghanda Imandylyq sanagha jetpegenderdi týgel «tobyrlyq sanadaghylargha» jatqyzady.

Mysaly, Núq payghambardyng sonshama kóp qauymy bola túra, onyng shaqyruymen Imangha jetkenderi nebary seksendey adam boldy, deydi. Jəne, Isa payghambar ózining payghambarynyng dəleli retinde qansha ghajayyptar kórsetse de (ólgendi tiriltu, aspannan dayyn tamaq týsiru, dauasyz degen aurudy jazu...) artynan ergenderining sany on eki adamnan aspaghan.

Ibrahim aleyhissalamdy elining patshasy Nəmrud biyik tóbeden otqa laqtyrtady. Sonda, Jaratushynyng erekshe jərdemimen ot-alaudyng ortasynda aman qalghan payghambardy sonshama qauym kózimen kórip túrsa da, oghan emes, patshasyna baghynady.

Alayda, osynsha tobyrdyng ortasynan túrmystyq sanadaghy, kəsiptik sanadaghy keybir adamdar Imandylyqqa jetui mýmkin. Múnday adamdardyng imangha jetuinde ózindegi izgi niyet, taza kónilding əseri kóp yaghny osy ýshin Jaratushynyng erekshe razylyghyna ie bolyp haq jol nəsip bolghan adamdar deuge de bolady.

Al, ghylymy sanagha jetken adamdardan Imangha qol jetkizgen úly adamdar turaly derekter búryn da, qazir de kóptep kezdesedi. Ghylym arqyly Jaratushyny tanyp moyyndaumen kelgen múnday imandylyqty naqty iman dep te ataydy. Solay bola túra, ghylymy sanasy qansha biyikke jetse de ol arqyly Jaratushysyn mýlde tanymaghan, ghylymnyng ghajayyp syryn ashqandyghyn ózining jeke danalyghynyng nətiyjesi dep kóretin ghalymdar jer betinde jetip artylady. Yaghni, búl óz aqylyn ózi qúday sanap təkapparlanudyng kórinisi. Sóite túra, ózindegi osynday ghajap aqyl-oydyng tetigi bolghan midy, kórudi, estudi, sóileudi berushi kim dep oilanugha qadam baspaghandyqtan osynday ózimshildik minez onyng imangha jetuine bóget boldy. Olay bolsa, imandylyq sanagha jetpegen sana iyelerin de ishinen eki topqa bóluge bolady: Biri bilimsiz tobyr, ekinshisi bilimdi tobyr. Nemese, joghary dərejeli aqsýiekter men tómengi dərejeli

qara halyq syrtqy jaghdayynda ýlken aiyrmashylyq bolsa da, ruhany jaghynan ekeui de tobyr degen sóz. Məselen, Perghauyn men onyng qaumy, Nəmrudtyng ózi men qauymy, Stalin men qyzyl əsker, proletarlary, t.b.

Qúran qissalarynda búlardyng bərin, adamdyq jaratylu maqsatyna talpynbaghany ýshin yaghny imangha jetpegeni ýshin «hayuannan da tómen» deydi. Adam pishindi tobyrgha sanaydy. Tobyr degeni, adamshylyghynan hayuandyghy basym degeni. Ondaylar iship-jeudi maqsat etedi, kýludi, oinaudy, toylaudy jany sýiedi, tereng oilaugha kelgende qúlqy joq, biraq bos sóileuge, mənsiz qareketke óte qúmar, búl jaghynan ózara jarysqa týsedi. Tobyrdyng dýniyetanymy dýniye-baylyqty, jogharghy mənsapty, danghaza marapatty, syilyq-siyapatty, mənsiz dyr-dumandy jaqsy kóredi. Adamshylyq moraligha kelgende, jeke basynyng jalghan namysy ýshin adam óltirudi búiym qúrly kórmeytin, baylyq jolynda qyrghyn soghystargha baratyn, mansap jolynda ózinen basqanyng bərin pida etuden tayynbaytyn... yaghny adamshylyqtan júrday, janashyrlyqtan ada adam pishindi qúbyjyqtar deuge sayady. Búghan dýniyeni jaulaushy qandy joryqtardy bastaghan adamzat tarihyndaghy jauyz qolbasylar jəne qazirgi zamanghy imperiyalyq basshylar mysal bolady.

Abay Mauqara

Abai.kz