Myrzangha jauap: "Ayaz by әlindi bil"...
Myrzan Kenjebaydyng «Abay joly» úly shygharma emes» degeni ýlken bir taldaudyng qorytyndysy bolar dep oilasam, 341 sózden túratyn, әrkimning aitqanyn (óz oiy joqtyng tirligi) jinaghan esalannyng sandyraghy eken. Búdan keyin Myrzandy әdebiyetke qatysy bar adam dep aitudyng ózi orynsyz jәne osynday qyzmetkeri bar «Mәdeniyet» jornalynyng songhy 30 jylda tirajynyng jýz esege týsip ketkenine tang qalugha bolmaydy.
Jalpy, onyng jeke basynda mening eshqanday isim joq, biraq oghan M.Áuezovti týsinu ýshin aldymen onyng 20 jasynda jazghan «Filosofiya negizderi» ocherkin, «Býrkitshi», «Kókserek» әngime-povesteri men dramalyq tuyndylary, «Qarash-qarash...» t.b. oquy kerek bolar. Sebebi, 3-shi synyptaghy úlym Ghalymbek «Býrkitshini» oqyghannan keyin kóp sózderdi týsinbeytinin aitty. Onda, qayta oqyp, týsinbegen sózderding astyn syz dedim. Ol 200-den astam sózding astyn syzdy. Eger Myrzan, 9 jasar bala siyaqty «Abay jolyn» týsinbedim dep, shynyn aitsa, biz ony týsiner edik?!
«Abay jolynyn» songhy tomyndaghy qazaqtyng sharualary men orystyng mújyqtary birigip baylarmen tóbelesetin jerlerin Respublika Kompartiyasynyng bólim basshysy Ády Shәripovtyn, «romanda halyqtar dostyghy men internasionalizm joq...» degesin qosqanyn barlyghy biledi. Biraq, odan úly shygharma qúnyn joymaydy.
Kelesi, búl roman-epopeya kóshpendiler órkeniyetin әlemge tanytqan úly shygharma retinde óz ornyn alyp, sol Stalin men Hrushevterding kezinde ondaghan tilderge audarylyp, memlekettik jәne Lenindik syilyq aldy. Búl syilyqtardy alarda Qazaqstan basshylyghynyng da aralasqany belgili.
Batys klassikterining bireui (L.Aragon bolar) «eger siz «Abay jolyn» oqymasanyz, onda eshtene bilmeysiz...» degen edi. Gerolid Beliger osy shygharma turaly, Shekspirding shygharmalarynyng sóz baylyghy 16600, Áuezovtyng «Abay jolynda» - 18800, Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshiliginde» - 22400 sózden túrady» deydi.
1940-1950 jyldary Leonov, Sobolev, Simonov, Fadeev, Chakovskiy t.b., QSRO jazushylar Odaghyndaghy 20-dan astam eng myqty jazushylar men synshylar osy roman jazyluy barysynda, oghan әrtýrli qyrynan atsalysty. Mysaly, Aleksey Tolstoy qarsy boldy... Basynda, «Abay jolyn» jazugha birge atsalysqan Sobolev sonynan suyp qaldy... (osy úly shygharmanyng jazyluy kezindegi shyrghalang turaly «Liyteraturnaya Rossiya» gazetining Bas redaktory Vyacheslav Ogryzkonyng «Aqiqat» jornalynyng 2018j.№10-11-lerindegi «Áuezev әuezesi» degen maqaladan tolyq oqugha bolady).
Mәsele tek Myrzanda ghana emes, ol qalay bolghanda da Getenin, «erjegeyli alyptyng iyghyna shyghyp túrsa da, onday bola almaydy» degenin týsinetin bolar.
Ótken jyly Múqang (Shahanov) auruhanada jatyr dep estigesin halin bileyin dep qonyrau shalsam, ol aman-saulyqtan keyin, «manyzdy mәlimdeme jasayyn dep jatyrmyn. Onyng ishinde Áuezov t.b. bar» degendi aitty. Men, «basqalardy bilmeymin, biraq M. Áuezovti qozghamay-aq qoyynyz» dedim. Eki-ýsh kýnnen keyin Múqang qonyrau shalyp mәlimdeme turaly óz oiynda qalghanyn aitty... Sol mәlimdemening sony Jazushylar Odaghynyng tarihyndaghy eng masqara plenumgha úlasty.
Jalpy, búl birneshe jyldan beri kóterilip kele jatqan mәsele. Oghan, Múrat Áuezov aghamyz da «Jas alashta» tolyqqandy jauap bergen. Biraq, Múhtar aghamyz (Shahanov), «1980 jyldary Jogharghy Keneste deputat bolghanda ÚQK basshysyna barlyq arhivterdi ashu kerek degende, ol onda Áuezovten bastap barlyghynyng abyroyy airanday tógiledi» degendi negizge alyp jýr.
Úly jazushynyng azamattyq ústanymyna baylanysty mәsele qaytadan kóterilip otyrghandyqtan, oghan jauap beruge tura keledi. Múhtar Áuezov:
* 1920 jyldary Alash partiyasynyng eng jas mýshelerining biri boldy jәne ómirining sonyna deyin sol ústanymnan ainyghan joq. Ol ýshin 1930j. eki jarym jyl týrmege otyryp, ózi «qatelestim...» dep hat jazghannan keyin bosap shyqty;
*1933 jyly «Han Kene» dramalyq spektalin jazdy (bizding teatrlar әli kýnge qoyghan joq);
*1937j. repressiyanyng kezinde Mәskeuge ketip qútyldy (Tashkent-Leningradta aspirantura);
*1938j. Ahmet Baytúrsynov ýshinshi ret týrmege otyryp kelgennen keyin Áuezovke, «biz bәrimiz kettik, qazaq әdebiyetin saghan tapsyrdyq» dep senip, amanat etti;
*1940 jylgha deyin onyng atyn ataugha ýnsiz tiym salyndy;
*1940 jyly «Abay» piesasy Áuezov pen Sobolevanyng atynan «Liyteraturnaya gazetada» jaryq kórip, sol jyly ony A.Toqpanov sahnalady;
*Soghys bastalghanda Áuezov Qazaqstangha oraldy;
*1946-47jj Ahmatova men Zoshenkony qudalaudan keyin, Almaty atqaminerleri Áuezovting artyna týsti. 1947j. Qazaqstan KP OK qarar qabyldap, onda, «M.Áuezovtyng burzuaziyalyq-últshyldyq iydeologiyany nasihattaghan antiykenestik әdeby qyzmetine tikeley maqsatty týrde sipattama berilmedi» dep atap ótildi;
*Búl negizsiz jalalarynan qútylu ýshin Áuezov IY.Stalinge hat jazdy;
*1948j. «Pravda» gazetinde kólemdi maqala jazyp «Manas» eposyn joyylyp ketuden qútqardy;
*1948-1950jj. onyng aldynda tarihshy Bekmahanovtyng týbine jetken H.Aydarova t.b. Qazaqstan Kompartiyasynyng qoldauymen M.Áuezovti «Kenesaryny jaqtaushy» dep aiyptady;
*1952j. Qanysh Sәtbaev t.b. bir top ziyalylarmen birge Semey atom poligonynyng ashyluyna narazylyq bildirgeni ýshin qughyndalyp, Mәskeuge qashyp qútyldy;
*1957j. Qazaqstan biyligining yqpalymen Jazushylar Odaghynda M.Áuezovke qarsy úiymdastyrylghan shara. Onda Sәbit Múqanov, Mәlik Gabdullin (Kenes Odaghynyng batyry) t.b. sóiledi (Z.Qabdolov, «Mening Áuezovym» estelik-roman).
Adamzat tarihynyng eng qiyn da qayghyly, adamgha qarsy repressiyalyq sayasat ústanghan qoghamda ómir sýrgen Úly jazushynyng ólimine baylanysty әli jauaby tabylmaghan súraqtar kóp?! Shәkirti Qayym Múhametjanov, onyng bir sebebi «Shymkent qorghasyn zauytyndaghy kezdesuden keyin boldy» degendi aitady. Jogharghy Kenesting deputaty retinde zauytqa kezdesuge barghan Múhtar Omarhanúly jinalystaghy basshylardyng ishinen bir qazaqty kórmegesin, basshylyqqa eskertu jasaydy. Sodan keyin kóp úzamay Mәskeude pyshaqqa týsedi. Oghan deyin 1926 jyldan beri Frunze, Dzerjinskiyden bastap myndaghan túlghany «O dýniyege» osylay ketirgen bolatyn. Sonymen birge 50-shi jyldardaghy K.Bәiseytova men 1972j. Sh.Aymanovtyng Mәskeudegi qúpiya ólimderi ashylghan joq (ashylmaytyn da bolar).
Taghy bir boljam, ol Nobeli syilyghyn alghan Mihail Sholohov (1957 j.), Boris Pasternaktarmen (1963j.) qatar, sol syilyqty alatyndardyng ishinde Múhtar Áuezovtyng túruy?! Orystar, óz jazushylarynyng sol syilyqty aluyna qarsy bolmaghanymen, qazaqtar bar bolmysymen jәne resmy Mәskeu basqa últtyng búl syilyqty aluyna qarsy ekeni belgili.
Qalay bolghanda da, ómiri sergeldenmen ótken Múhtar Áuezov el men últynyng bolashaghy ýshin songhy demine deyin kýresip ótken úly túlgha.
Al, «Abay joly» - ol týrki halyqtarynyng әlem órkeniyeti aldyndaghy mandaty, әlem klassikasyndaghy úly tuyndy.
Árkimning óz zamany, óz maqsat-múraty, óz joly, óz taghdyry men baqyty, ózining shyqqan shyny bolady... Sondyqtan, aruaqpen alyspay, «Ayaz by әlin, Qúmyrsqa (bi) jolyn bilgeni» dúrys bolady.
«Biz Áuezovting shәkirtimiz nemese men «abaytanushymen» dep býkil elge jar salatyndardyng osyndayda kórtyshqangha ainaluy, ol bishara bolghan qazaq әdebiyeti men әdeby synynyng tragediyasy.
Janúzaq Ákim
Abai.kz