20 nauryzdan beri preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng әr basqan qadamy men auzynan shyqqan әr sózin júrt baghyp, baqylap, baghalap otyr.
Mine, preziydent saylauynyng ýgit-nәsihat kezenining songhy mәresine de kelip jettik. Endi sirgejiyar sózimizdi aityp, óz oiymyz ben qoldauymyzdyng aqyrghy nýktesin qoysaq degen bekimge keldik.

Kórip otyrsyzdar, Qasym-Jomart Kemelúly preziydent retinde el aumaghyn týgelge juyq aralap shyqty. Bir-eki mәrte shetelderge de at basyn búryp qaytty. Sonyng bәrinde de ol ózin kәdimgi ysylghan, qalyptasqan túlgha, ústamdy, bedeldi basshy retinde kórsete bildi.

Al, men Preziydentting týrli dengeydegi kezdesuler men jinalystarda sóilegen әr sózin altyngha balap, jadyma jazyp kelem.
Mysaly, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng 1991 jyly 31 jeltoqsanda «Qazaq radiosynyn» efiyrinen óz auzymen aitaqan «Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ata qonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan ata-mekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» degen sózin mening taghdyrlas qandastarym qasiyetti túmardan bir kem kórmey, jýregining týbine saqtap keledi.

Al, Qasym-Jomart Toqaevtyng myna sózi sol Elbasy sózining zandy jalghasy:
«Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, keleshekte de jalghasa beredi. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz».

Sonday aq, preziydentke kandidat Qasym-Jomart Kemelúlynyng "Biz jemqorlyqtyng týp-tamyry joyylghansha kýresemiz. Jemqorlyq memleket pen qoghamnyng irgesin sógip, últtyq qauipsizdikke ýlken qauip tóndiredi, memleketting damuyna tosqauyl qoyady. Memleket pen azamattardyng kýshin biriktiremiz. Tek qana jazalau sharalary jetkiliksiz. Jemqorlyqtyng kez kelgen týrine mýldem tózbeushilik tanytu manyzdy. Qoghamdyq baqylaudy kýsheytemiz. Basqarudyng barlyq dengeyinde qúqyqtyq-normativtik aktilerding jemqorlyqqa qarsy saraptamasyna ýkimettik emes úiymdardy tartamyz. Parlamenttin, qoghamdyq jәne ýkimettik emes úiymdardyn, búqaralyq aqparat qúraldarynyng belsendi qatysuymen memlekettik sheshimderdi qabyldau ýderisining ashyqtyghyn qamtamasyz etemiz" - degeni jay sóz emes, uәde dep qabyldaghan jón.

Uәde – Qúday sózi!
Endi oghan biz – azamattar, ýkimettik emes úiymdar, búqaralyq aqparat qúraldary tas-týiin dayyn boluymyz kerek!
Dayynbyz!!

Júrt Qasym-Jomart Toqaevty eski jýiening ókili, Elbasynyng yqpalynan shygha almaydy degen synaydaghy sózderdi de aityp jatyr. Qasym-Jomart Kemelúly oghan da jauap berdi dep oilaymyn.
«Ár adam - individium. Núrsúltan Ábishúlynyng qaytalanbas stiylin kóshirip alu oiymda joq» - dedi ekinshi preziydent!
Demek, Qasym-Jomart Toqaev ózi aitqanday, sabaqtastyqty saqtay otyryp, derbes, jana qadamdar jasaydy dep senem men...

Óz basym Qasym-Jomart Toqaevty qoldaymyn!
Sonday-aq, qandastarymdy da Qasym-Jomart Kemelúlyna dauys beruge shaqyram!!!

Auyt Múqiybek

Abai.kz