KSRO-nyng ortalyghy Mәskeuden shyghatyn «Pravda», «Izvestiya» gazetterining korrespondent, operatorlarynyng atam marqúm ústaghan qasqyr-bóltirikterimen birge týsirgen suretteri bar. Qansha sýirelesen, qynq etpeydi-au, qynq etpeydi! Ne degen kózsiz erlik! Álde, arghy qanymda bar ma eken, kókjal-qasqyrgha ainalghym kelip ketti! Áy, biraq, qaydam!.. 1979 jyldan beri 40 jyl ótipti! Atam esime týsip, qúlazyp otyrmyn

(Qara sózben jazylghan ólen. Aytmatovqa elikteu...)

...Kók bóri býgingi týnde úzaq úlydy! Say-sýiekti syrqyratqan joqtauday sozylghan dauys kópke deyin basylmady! Neni ansady eken?! Sayyn dalanyng tarylghanyn ba, әlde sol dalagha basqalar kelip, jergiliktilerdi ysyrghanyna ma, әlde úrpaqtarynyng azyp-tozghanyna, azghyndaghanyna kýiindi me?! Yzalyq, nala, sheksiz mәngilik erkindikti ansau... bәri qosylyp qobyzdyng kýnirengen sarynynday shyghady! Biraq, ýrey-qorqu joq...

...Úly Dalanyng iyesi qazaqtyng marghasqa, mang tóbeti Kók Bórining úrpaghy edi, onyng tek qana «gýr» etken dybysynan basqalar shoshityn! Ol әlemdegi qasqyrdan qoryqpaytyn jalghyz it túqymy! IYә, aitpaghynyz Sibir laykasy aygha da týsedi deysiz ghoy, onda tyndanyz! Layka aygha baruy ýshin olardyng sany kóp bolyp, ýiirimen jabylady jәne artynda aitaqtap adam túruy kerek! Al tóbet she, ol jalghyz ózi bola túra, Qazaq iyesi tapsyrghan ýiin-malyn qorghap, adaldyghyn saqtap, top qasqyrmen, ózin óltiretinin bile túra jalghyz alysatyn! Mine, mәselening bәri de sonda!

Tóbet Qazaghymen birge dalanyng qojasy bolatyn, ol eshqashanda iyesin qapqan emes, sәbiyler ýstine minip oinasa da «qynq» etip kórmegen meyirimdi, tipten Qazaq oghan tamaq berudi úmytyp ketse de, ózi ang aulap, kýnin kóretin! Soghan qaramastan, ot-basyna, tapsyrylghan jan-malgha, iyesining artqan senimimen qaraytyn, tastamaytyn, satpaytyn! Endi she, endi bәri búzyldy, qay-qaydaghy búralqylar, kәndekter qaptady. Tóbetting de kýni de, kýii kete bastady! Eng ókinishtisi qan búzyldy!

Qan demekshi... Qazaq tóbetine, onyng týri, túqym-súrypy birynghay shaghylysu-inbriding әserinen әlsirey bastaghanda Kók Bórining qanyn qúiyp túratyn. Búl qazaqtyng tabighat tilin týsingeninen edi, óitkeni, onyng tóbeti men jylqysy óz qanymen aralaspaytyn, óz úrpaghyna shappaytyn asyl, tekti! Sondyqtan, Qazaq tóbetting qanshyghy úlyqqanda ony Dalagha aparyp baylap ketetin! Eger, qasqyrdyng qúrtqasy kezikse, amal joq, ony óltirip ketedi! Ol tabighat zany, Úly Dalanyng qaghidasy. Al, arlany kezikse, «Úrghashyny óltirmeytin» zandylyqqa sәikes, tiyispeydi, qayta... qosylady da! Mine sodan tughan budan-geteroziys, kezeginde tóbetke qosylyp, ary qaray keler úrpaqtyng jaqsy ósip, damuyna, Kók Bórining qany úmytylmauyna sebepker bolady! Qazaq jylqysyna da qúlan-tarpannyng qanyn osynday әdistermen qúiyp otyrghan, biraq, bizding qazirgi qúlan dep jýrgenimiz, jabayy esek, al naghyz qúlan – jabayy jylqy, mýlde basqa januarlar!

...Kók Bóri úlyghysy keldi! Alandap, aidy izdedi, biraq qaranghylyq, týnek aspandaghy shamshyraqty túmshalap jasyryp túr! Biraq, bylay údayy boluy mýmkin emes, kýn de shyghady, ay da tuady! Kók Bóri aigha qarap úlidy...

***

Bóri men IYt

1

Týrkiler bir atasyn - Kók Bóri der,
Úmytpay Qazaghym da, sony biler.
Ansaghan azattyqty batyr elge,
Erkindikting belgisi, bergen jiger...

2

Bir әngime aitayyn, emes úzaq,
Zer salyp, tyndasanyz, biraz shydap.
Kóp an-qús, adamzatqa, tәueldi bop,
Qasqyr ghana jýripti, alys, jyraq.

3

Adamgha talay andar baghynypty,
Móntendep, qyzmetimen jaghynypty.
Aqyly kóp, әdisi mol bolghan son,
Moyynsúnyp, qarghy bau taghynypty.

4

Bóri ghana, bermegen, erkindigin,
Ash bolsa da, bildirmey ishki ýnin.
Azattyqtan airylmay jýre berdi,
Nәpaqasyn terip jep, kórmey tynym.

5

Búnysy únamaydy, adamgha endi,
Qyzghanysh, qastyq oigha qala berdi.
Qojasynyng sezingen qas-qabaghyn,
Maldary da jau bolyp, shygha keldi.

6

Bitispes jatqa ainaldy, sonymenen,
Búndayda eshkim qalmas jónimenen.
Kórgende birin-biri qudalaydy,
Kek alyp, mezgilinde, kezi kelgen.

7

Aqyry, adam bylay aila tapty,
Birneshe bóltirikti úrlap apty.
Olardy aqyryndap, tamaq berip,
Ózine jaqyn etip, kýtip, baqty.

8

Azattyq osylaysha qúridy eken,
Birtindep, ishi jaugha jylidy eken.
Tek qana asyl sezim, oyana ma,
Key-keyde, bóltirikter úlidy eken!

9

Uaqyt osylaysha jyljy bergen,
Qapasta jatqan kýnder syrghy bergen.
Ústandy qasqyrlardan kýshik alyp,
Kisi óltirip, ózderin, isin bilgen.

10

Osylay eki-ýsh úrpaq auysypty,
Ishki oi-týisikterin tauysypty.
Adam bolsa, barynsha sylap-sipap,
It etip, dostarynsha, qauyshypty.

11

Kisi shyqty, osylay, qoja bolyp,
Bayydy, qoralary malgha tolyp.
Kónili týspey qalsa, ashulanyp,
Alatyndy shyghardy, úryp-soghyp.

12

Qasqyrdyng erlik ketti kózderinen,
Eriksiz tabighaty ózgerilgen.
Ózin úrghan qoldardy jalap, sýiip,
Ayryldy, erkin jýrgen kezderinen.

13

Uaqyt ótip, jyldardan jyl, asady,
It oiy adaldyqqa úlasady.
Kórinuge adamgha jaqsy bolyp,
Bir-birimen qyrlysyp, talasady.

14

Birge erip, angha shyqsa, kisimenen,
Izdeydi, izge týsip, iysimenen.
Úmytyp óz tuysy, qasqyrlardy,
Ústap berer, dәleldep, isimenen.

15

Ekeuining arasy jer men kóktey,
Bir-birin tuys demes, kerek etpey.
Tayaq tiyse it biraq, qanqyldaydy,
Bóri óler, tiri soysa, bir qynq etpey.

16

Sondyqtan da Kók Bóri pir emes pe,
Sony bilgen qazaghym iri emes pe?!
Qayyspas, qaysarlyqtyn, moyymaudyn,
Belgisi bop, әli de jýr emes pe!

17

Osylaysha ózimshe, mysal jazdym,
Janalyq joq.
Aytpaymyn, tozdym, azdym.
Ejelgi ór elimning úghymy ghoy,
Demeymin ózim taptym, ghylym qazdym.

Azken Altay Jetysuskiy

Abai.kz