Tarih institutynyng "jalghan mәlimetke toly kitaby" jaryq kórdi
Elimizding tarihynda HH ghasyrdyng bas kezinde óris alghan Alash qozghalysynyng alar orny erekshe ekeni barsha qazaq júrtshylyghyna mәlim. Osy jaytty eskerse kerek, elimizdegi tarih ghylymynyng qara shanyraghy sanalatyn Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty 2018 jyly «Qazaq memlekettiligi jәne Alashorda» atty újymdyq monografiyany (Almaty, «Liyter-M» JShS baspasy. 720 bet) jaryqqa shyghardy.
Alash taqyrybyna K.Núrpeyisov, M.Qoygeldiyev jәne D.Amanjolovalardan keyin qalam tartylmaghaly shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boldy ghoy dep әlgi kitapty qolgha týsken boyda izdestirip tauyp oqyghan sauatty adamnyng kónili su sepkendey basylady. Óitkeni, múnda búrynghy taptauyryn bolghan mәsele qayta qozghalyp, eshqanday tyng dýnie úsynylmaghany birden kózge týsedi. Onyng ýstine kitapta faktilerdi búrmalaushylyq, óreskel qatelikter órip jýr.
Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Z.E. Qabyldinov jazghan kirispe bólimde atalmysh újymdyq monografiyanyng «Alash tarihnamasyn tolyqtyru» kózdelgeni atalyp kórsetilgen. Biraq onda maghynasyz, tiyanaqsyz, qate qúrastyrylghan mynanday sóilem kózge úryp túr: «Alash ziyalylarynyng ómiri men qoghamdyq-sayasy qyzmeti turaly TMD elderi arhiv qorlarynda saqtalghan qújattar men «Qazaq» gazeti baspa betinen kóre alady» (4 bet).
Z.E. Qabyldinov kirispe bólimde sóilemdi dúrys qúrastyryp, óz oiyn jetkize almaghanyna qaramastan 2018 jyly jaryq kórgen monografiyada N.Á. Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynan ýzindi keltirip, N.Á. Nazarbaevty Elbasy dep kórsetedi. Ol 2018 jyly N.Á. Nazarbaevtyng Elbasy ghana emes, Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti bolghanyn nazargha ilmeydi. Múnyng ózi 2018 jyly jaryq kórui tiyis bolghan kitaptyng biyl, merziminen keshigip 2019 jyldyng jazynda shyqqanyn bildiredi.
Alash qozghalysyna arnalghan búl kitaptyng mazmúny onyng monografiya emes maqalalar jinaghy ekenin anghartyp-aq túr. Kitap mazmúnynda birizdilik saqtalynbaghan. Bir avtordyng aitqanyn ekinshi avtor qaytalap, әiteuir kitapty auqymdy etip maqsat etip qoyylghany seziledi.
Kitaptyng birinshi tarauynyng alghashqy tarmaqshasy kórnekti alashtanushy M.Qoygeldiyev «Alash qozghalysy: teoriya men praktika» degen enbeginen bastalady. M.Q.Qoygeldiyev Alash qozghalysynyng bastau kózderin, damu ýrdisin dúrys, dәl aiqyndap bergenimen basqa avtorlar óreskel qatelikterge jol berip, QR ÚGhA-nyng akademiygi M. Qoygeldiyevke óz kólenkesin týsirgen. Mәselen, A.M. Auanasova men E.Q. Núrpeyisovting birlesip әzirlegen «Qazaq memlekettiligining qayta qalpyna keltirilui – «Alash» qozghalysynyng negizgi mindetteri» degen tarmaqshada «Jalpyqazaq sezd (qúryltay) ótti, onda «Alash» partiyasynyng qúryluy jariyalanghan bolatyn. Búl sezde «Alash» partiyasynyng kóptegen iydeyalary talqylandy» (40 bet) degen qatelik oryn alghan.
Qazaq sayasy partiyasyn qúru turaly iydeya 1917 jyly shildede ótken birinshi jalpyqazaq sezinde kóterilgeni belgili. Biraq búl sezde partiyanyng atyn «Alash» qong turaly úsynys ta jәne búl partiyanyng ústanymdary jayy talqylanbaghany jәne «Alash» partiyasyn qúru 1917 jyldyng kýzinde qolgha alynghany tarihshylar qauymyna jaqsy tanys. Osy jәitting ózin A.M.Auanasova men E.Q.Núrpeyisov búrmalap, «Alash» partiyasynyng qúryluy birinshi jalpyqazaq sezinde jariyalandy dep kórsetedi. Múnyng ózi avtorlardyng ózi Alash qozghalysynan jaqsy habardar emes ekenin bildirse kerek.
A.M.Auanasova men E.Q.Núrpeyisovting «Jetisu men Syrdariya oblystary kirgen Týrkistan avtonomiyasy» (40 bet) dep jazuynan avtorlardyng Jetisu oblysynyng Týrkistan avtonomiyasyn moyyndaytynyn tanytpaghanyn jәne Syrdariya oblysynyng Týrkistan avtonomiyasyna qosyluy jayyn 1918 jyly qantarda Týrkistan qalasynda ótken sezde endi ghana qarastyra bastaghanyn bilmeytini seziledi. Múnymen qosa atalghan ghalymdardyng «Resey Federasiyasynyng qúramynda «Alash» avtonomiyasyn avtonomdy memlekettik birlik esebinde emes, tәuelsiz memleketti jandandyrudyng alghashqy әreketi dep sanauymyz kerek. ... «Alash» avtonomiyasynyng Kenes biyligimen arasyndaghy shiyelenisken qarym-qatynas aqyry – Qyrghyz Sosialistik Avtonomiyalyq Respublikasyn qúrugha әkeldi» (47 bet) degen pikir bildiruining ózi qate ekenin aita ketu kerek. Búl jerde avtorlar ekinshi jalpyqazaq sezinde Alash avtonomiyasyn jariyalau keyinge qaldyrylghanyn, ony jariyalaugha Á. Bókeyhannyng ózi qarsy dauys bergenin eskermegen.
Kitapqa B.Gh.Ayaghannyn «Alash qayratkerlerining enbekterindegi memlekettilik iydeyasy» degen atpen engen tarmaqshasynda da qatelikter bayqalady. Onyng «Alashorda avtonomiyasyn qayta qúru úrany ejelgi Qazaq tәuelsiz memlekettiligin – etnostyng eng qabiletti jәne basty qorghanysyn qalpyna keltiru turaly armanyn bildiredi» (67 bet) degen pikirining ózinen elimizdegi Memleket tarihy instituty diyrektorynyng ózi «Alashorda» degen avtonomiyanyng emes, ýkimetting atauy ekenin bilmeydi deuge negiz bolady. Ýkimetting atauyn avtonomiyagha telu – óreskel qatelikke jolberushilikting aiqyn kórinisi.
Memleket tarihy institutynyng diyrektory B.Gh.Ayaghan faktilerdi búrmalaugha, joq nәrseni bar etip kórsetuge de qúlshynys tanytqan. Búghan kitapta birinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi qazaq ziyalylarynyng qyzmeti bayandala kelip, «Kósbashylardyng biri Mústafa Shoqay (Chokaev) «Qazaqtardyng ótinishi», «Aldaghy saylaugha», «Duma hәm Qazaq», «Oqyrmannyng eskertpeleri (Áskery moyynsynu Jarghysyna qatysty)» maqalalarynda reformanyng qajettigi turaly ashyq týrde jazdy» (76 bet) degen pikir bildirui dәlel. M. Shoqay birinshi dýniyejýzilik soghys bastalghannan keyingi kezende jogharyda atalghanday maqalalar jazghan emes. «Duma jәne qazaq» dep atalatyn maqalanyng avtory – A. Baytúrsynov.
B.Gh. Ayaghan atalmysh enbeginde «Qoryta kelgende, «Alash Orda (1917 j.) baghdarlamasy men 1995 jyldyng 30 tamyzynda referendumda qabyldanyp, 1995 jyldyng 5 qyrkýieginde kýshine engen Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng arasyndaghy salystyrmaly taldau әreketteri jasaldy» (91 bet) deydi. Biraq ol óz enbegining birde-bir jerinen Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn Alashorda baghdarlamasymen salystyra taldaghany bayqalmaydy.
Osy kitapty shygharu ýshin memleketting arnayy grantyn (maqsattyq-baghdarlamalyq qarjylandyru – 2018 jylgha memleketten bólingen qarjy kólemi 40 milliongha juyq tenge) alghan M.M. Qozybaeva da ózining J.R. Baydildaevamen birlesip dayyndaghan «Alash qayratkerleri enbekterindegi jer mәselesi» atty tarmaqta ózining biliksizdigin, Alash qozghalysynan mýldem beyhabar ekenin tanytqan. Ol Alash qayratkerlerining jer mәselesin jazu ýshin «Qazaq», «Saryarqa», «Birlik tuy», «Jas azamat» gazetteri jәne «Ayqap» pen «Abay» jurnaly betterindegi materialdardy oqu kerektigin eskermegen. Onyng ýstine M.M.Qozybaeva men J.R.Baydildaeva dayarlaghan mәtinde «Alashorda avtonomiyasyn qalyptastyrghannan keyin ol búl jerlerdi Alashtyng qazaq avtonomiyasy aumaghy retinde jariyalady» jәne «Alashorda últtyq avtonomiyasynyng tóraghasy Álihan Bókeyhan qazaq handyqtarynyng Resey bodandyghyna erikti týrde engen tústaghy ózara sharttargha arqa sýiedi» (468 bet) degen ghylymgha jat pikirler oryn alghan.
Ghylymy negizsiz pikir bildiru T.A.Rysqúlov degen avtor әzirlegen «Alash jәne Bashqúrt últtyq qozghalysy» atty tarmaqshagha tәn. Onyng «A.-Z. Uәlidi, Á. Bókeyhan, M. Shoqay, M. Tynyshbaev, J. Dosmúhamúly, V. Tanashev ... býkilәlemdik músylman qozghalysyna qatysty» (353 bet) degen pikirin shekten shyghushylyq dep baghalaugha bolady. Ol joq nәrseni bar etip kórsetuge tyrysyp, ghylymy negizsiz pikir bildirgen.
Kitapta keybir avtorlar ózi bilmeytin taqyryptargha qalam tartqan. Búghan T.Ápendiyev degen jas ghalymnyng Ázimhan Kenesarindi jazu barysynda óreskel qatelikke jol beruin dәlel retinde aitugha bolady. Ol Á.Kenesarindi Áulieatadaghy Qazaq komiytetine tóragha boldy dep ótirik mәlimet keltiredi. Tarih boyynsha PhD doktor ataghy bar T. Ápendiyev Áulieatada Qazaq komiyteti bolmaghanynan, onda Qyrghyz (Qazaq-qyrghyz) kenesi degen úiym bolghanynan beyhabar. Ol 1917 jyly tamyzda Tashkent qalasynda ótken Týrkistan ólkesi qazaq-qyrghyzdarynyng jiynynyng (sezinin) sheshimimen qoghamdyq negizdegi Qazaq-qyrghyz kenesteri degen úiymdar qúrylghanyn jәne Áulieata uezinde búl úiymdy Á.Kenesarin basqarghanyna nazar audarmaghan.
T.Ápendiyev birinshi orys revolusiyasy túsynda Á.Kenesarinning patsha ýkimetine petisiya jazugha atsalysqanyn esh siltemesiz bayandaydy. Bizding otandyq tarih ghylymynda búl mәsele tek G.A.Biysenovanyng «Birinshiorys revolusiyasy túsyndaghy azattyq qozghalys» (M. Qoygeldiyevting shәkirti) atty dissertasiyasynda ghana bayandalghanyn T.Ápendiyev eskermegen jәne oghan silteme jasamaghan.
Bazarbay Mәmetovtyng qyzmetine arnalghan tarmaqshada T. Ápendiyevting «Birinshi Jalpyqazaq sezining qorytyndysy boyynsha qazaq sayasy partiyasy qúrylyp, ol «Alash» dep atandy degen pikir bildiruinen, onyng Alash qozghalysy taqyrybyn dúrys mengermegenin aighaqtaydy.
J.Tanatarova «Alashorda jәne Resey demokratiyasy» degen taqyryppen әzirlegen mәtinde Alashorda tarihy emes, Alashorda qúrylghangha deyingi jaghday bayandalyp, taqyrypta mýldem auytqyp ketushilik oryn alghan. Sosyn kitaptaghy «Memlekettik dәstýrdi janghyrtudaghy qazaq sezderining róli», «Qazaq komiytetterining qúryluy jәne qyzmeti», «Alash ziyalylary Býkilreseylik qúryltay saylauynan keyingi kezende» jәne «Alash qozghalysy jәne týrki-músylman qayratkerleri kenestik biylik jaghdayynda egemendik ýshin jýrgizgen sayasy kýres» degen taqyrypshalarda bir mәsele qaytalana bergen. Bylaysha aitqanda, bir avtordyng aitqanyn ekinshi avtor qaytalaudan ary asa almaghan. Osy sebepti qazaq sezderi, Qazaq komiytetteri jәne zemstvo mәselesi kitaptyng óneboyynda qaytalanghan. Sonyng esebinen kitap betining sany arttyrylghan. Kitaptan qazaq sezderi jayly aitylmaghan taqyrypshany joq dese de bolady.
Qoryta aitqanda, Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty kózboyaushylyqpen ainalysyp, júrtshylyqqa dýdәmәl, syn kótermeytin kitap úsynghan. Múnday kitap ruhany janghyrudy tu etip kótergen elimizding óskeleng úrpaghyn Alash qozghalysy jónindegi tanymyn arttyrudyng ornyna, ony keri qaray iytermelep, adastyrushylyqqa bastaydy.
A.Qambarov, tarihshy
Abai.kz