Júma, 22 Qarasha 2024
Anyq 8165 36 pikir 26 Mausym, 2019 saghat 14:20

Halyq saylaghan Toqaevti jalpy qazaq bolyp qoldau kerek

Preziydentti  úlyqtau rәsiminde Qasym-Jomart Toqaev úsynghan elimizdi tyghyryqtan shygharudyng 10 baghyty turaly jәne sayasiy-әleumettik salada jýrgizgen óz zertteulerimiz tónireginde  kókeyge týigen keybir ózekti mәseleler  jóninde oqyrmanmen oy bólisudi jón kórip otyrmyz.

IYә, elimizdegi qazirgi әleumettik-ekonomikalyq ahual asa kýrdeli.  Kópbalaly analardyng biyl birneshe ret Ýkimetke qol jayyp, kómek súrap, kóshege shyqty. Búl búryn bolmaghan әdet. Al saylau túsyndaghy 9-13 mausym kýnderi elimizding basty qalalarynda rúqsat etilmegen mitingige shyghyp, eshqashan bolmaghan  tórt myngha tarta adam narazylyq bildirdi. Kez kelgen sayasiy-әleumettik jaghdaydy tereng taldap ýirengen   Qasym-Jomart Toqaev búl eki saualdyng da týp-tórkini: «qarapayym  halyqtyng kedeyshilikke úshyrauynan» ekenin ashyp aitty. «Biylik estidi. Iske kirisemiz!» dep uәde berdi. Búl joghary biylikting alghash ret moyyndauy...

Júrttyng әbden zyghyrdanyn qaynatqan sybaylas jemqorlyqpen kýresti shúghyl kýn tәrtibine qoydy. Elimizding bolashaghy jastargha qoldau kórsetu, kóbirek qyzmetke tartu bastalyp ta ketti. "Mening tapsyrmam boyynsha, Preziydentting kadrlyq rezervi qúrylyp, oghan 300 jas maman engiziledi. Ákimderding mindeti-rezervke eng daryndy jәne kelesheginen ýmit kýttiretin jas basqarushylardy irikteu" dedi Preziydent  Qasym-Jomart Toqaev. Búl quanyshty, әriyne.  Biraq is múnymen bite me?

Ádette, memleket bir damu formasiyasynan ekinshisine óterdegi óliara kezende tuyndaytyn әlgindey kóp problemany týbegeyli sheshu ýshin Elbasy óz erkimen keyingi jana tolqyngha jol berui әlem aldynda biyik parasattylyqty payymdatty. Áytse de, jana Memleket basshysy aldynda túrghan mindet te osal emes ekeni kәmil.

Memleket basshysy: «Ashyq jәne әdil júmys isteymiz. Qoghamda qordalanghan kez kelgen mәselege qatysty úsynys engizinizder, qarastyramyz, birlesip sheshim qabyldaymyz» dedi. Ashyqtyq-basty ústanymy ekenin keyin de qaytalap aitty. Búl bir kezderi tyghyryqqa tirelgende  bar qiyndyqty halqyna ashyp aityp, qoghamdy qoldaugha shaqyrghan  Ontýstik Koreya biyligi tәjiriybesin de eske salady.

Al, dana halyqymyz:«auruyn jasyrghan óledi», «min týzelmey, syn týzelmeydi» demedi me. Shyndyghyna kelsek, halyq qazir ashynghan. Búrynghy «qalghyghan» qazaq az. Múny keshegi saylau túsynda da kórdik. Ashynuyna obektivti de, subektivti de sebep kóp. Sonyng ýsheuine ghana toqtalayyn.

Birinshi sebep. Tәuelsizdigimizding sonau tang sәrisinde Elbasynyn: «...Kuveytten de bay túratyn el bolamyz. Arab Ámirliginde dýniyege kelgen әrbir nәrestening esep shotana   $ 20 myng salsa, biz olardan jiyrma  ese kóp salamyz, óitkeni olardyng múnayy ghana bar, bizde Mendeleevting 92 elementining bәri bar» degen ong niyeti nege oryndalmady? Búl saual әleumettik jelilerdi kezgeli qashan?. Osynshama baylyqtyng ýstinde otyryp nege әlgindey  kedeyshilikke úrynamyz? Osyghan oy jiberip kórelikshi, kәne. Biylik pen halyqtyng arasyna  syna bop qaghylghan saualdyng biri osy.

Ekinshi sebep. Qazaq qashannan anasyna әuliyedey bas iygen, jetimin jylatpaghan, jesirin qanghyrtpaghan el edik qoy. Analarymyzdyng jәrdem súrap sheruge shyghuy búryn qazaqta bolmaghan әdet. Olardy múnday qayyrshylyq kýige týsirgen ne? Ol - júmyssyzdyq, jalaqynyng azdyghy. Búl Preziydenttikke ýmitkerlerding saylaualdy kezdesulerinde kóterilgen mәsele. Samsatyp sifrlar keltirmey-aq qoyayyq. Birer mysal. Mynau Almatygha qaranyz! Ótken 80-jyldary túrghyny milliongha jetpegen Almatyda júmys istegen onnan astam alpauyt zauyt pen fabrika,  san  myng qyz-kelinshek enbek etken  Maqta-mata kombinaty, jalpy sany 20-dan astam iri-iri  óndiris oryndary kelmeske ketken. Júrttyng bәri birdey budjettik qyzmetker emes, sonda býginde 2 mln.-gha juyq Almaty túrghyndary nemen kýn kórip otyr?

Nemese, kezinde jarty millionnyng manynda ghana túrghyny bolghan Aqmoladaghy kenestik  aumaghy at shaptyrym «Selinselimash», «Kazselimash» tәrizdi alyptar bastaghan ongha tarta óndiris oryndary býginde bayyrghy túrghyndardyng týsine ghana kiredi.. Olardyng ornyn basar qanday  ilkimdi kәsiporyn  sala aldyq? Elimizding ózge qalalaryndaghy ahual da osy.

Eger  elimizde orta kәsipkerlik, shaghyn óndiris oryndary әli de damy qoymaghanyn eske alsaq, jalaqynyng nege mardymsyz ekenin, qanshama әielder men qyzdarymyz, diplomdy jastar júmyssyz jýrgenin oilap kórinizshi... Oghan dәlel - jylyna myndaghan jas jalaqy kuyp Ontýstik Koreyagha, t.b.elderge attanatyny. Songhy birer jylda ghana 38 myng adam elden kóship ketken.  Al, otbasynyng jii ajyrasuy, óz-ózine qol salu, diny jat aghymgha ilesu, týrli azghyndyq qylmystardyng deni eng aldymen, túrmysy narsharlyqtan tuyndaydy eken...

Memlekent basshysy 12 mausym kýngi әkimdermen kezdesuinde: «Ákimderding qyzmeti jana júmys oryndaryn ashugha baghyttaluy kerek ekenin» qadap  aitty. Búl әkimder júmysynyng basty kórsetkishi bolugha tiyis» degen mindet jýktedi. Demek, atalghan problema  basty nazarda. Endi auyr da bolsa auyl jayyna sәl toqtalsaq...

IYә, auyl deymiz. Auyl bizding genofondymyz, qazaqy qasiyetterimizding - talbesigi. Qanshama әn, ólen-jyr arnadyq. Al sol auylda qalghan júmys týri mynau: mektep múghalimderi, әkimdiktegi 3-4 qyzmetker, medpunktegi 1-2 medbiyke... Al, eki-ýsh qana sozylatyn oraq, shóp shabudan basqa uaqytta auyldyng býkil jastary júmyssyz otyrady. Ár kolhozda bolghan MTS-tar  joq, tehnika nashar. Júmys jýrmeydi. Mәdeniyet ýileri satylyp ketken. Diplommen  auylgha bar deuding ózi úyat! Auylda mal bagha almaghandar, jan baghu ýshin qalagha aghyluda. Búl órkeniyetti elderdegidey mәdeniyetti urbanizasiya emes, «jabayy urbanizasiyagha» ainalyp ketti.

Ýkimetten pәter, jәrdem súrap jappay  әkimdikterge, mitingige shyghyp jýrgenderding de  basym kópshiligi  sol auyldan kóship kelgender. Búl jyl basynda elimizdi ayaghynan tik túrghyzghan bas qalamyzda  órtenip ketken bes bala oqighasynan keyin bastaldy. Elbasy ótken jyly 130 auyl mektebi jabylghanyn aitty. Ol mektepter auylda adam qalmaghan song jabylghan.

Ýshinshi sebep.: «Elimizding bay  tabighy resurstary orynsyz jemqorlyqpen talan-tarajgha týsip, iri ken oryndary qytay investorlarynyng qolyna ótude» degen sóz otqa may qúiyp otyrghany  jәne biylikting halyqpen sanaspauynan órbigen ózge de ózekti faktorlar bar... Osy jayttar dauyl aldyndaghy tenizdey  kýige tirep, búdan jýz jyl búryn qayran Alash arystary  kótergen «Oyan, qazaq!»  úrany qayta oraltyp, jer-jerde tolqynday tenseltip túr.

Mine, dәl osynday tyghyryqqa tirelgen  tústa el taghdyryn, Memleket tizginin kimge senip amanat etken jón? Saylau nauqany bastalsymen-aq osy súraq halyq kókeyinde túrdy. Bir-birin qaralap, Abay aitqanday «bas-basyna by bolghan...» júrt ózdi-ózi qyrqysyp jatqan anau  «oppozisiya ókilderine»  senui kerek pe edi?

«Qazaq oppozisiyasy» degenimiz kimder?

Ózin oppozisiyanyng jeke dara «kósemi» sanaytyn Múhtar Ábilyazov shet jaylap jýrgen Ermek Narymbay men Ámirjan Qosanovtarmen ústasty. Bәrimiz syilaytyn Rysbek Sәrsenbay aghamyz  ónbes is - baykot degendi bastap, «ólgende kórgen» jalghyz Qúryltaydyng qadirin ketirip aldy. Al Qazaqstan azamattyq qoghamy belsendileri (Asharshylyq,86-jylghy jәne 2011j. Janaózen qantógisi, atadan qalghan jer baylyghy, shetel investisiyasyna qúl bolmau tәrizdi) әr qazaqtyn  jýrek múnyn qozghaghan eng manyzdy  úsynys-qújatty Á.Qosanovqa saylau kýnine bir jeti qalghanda ghana  tapsyrghanyn qalay týsinemiz?

Eng soraqysy, Ámirjan Qosanovty «qazaqtyng Zelenskiyi» jasaymyz degen jastar jaghy qatty úryndy... Senimderine orasan selkeu týsti. Bәri «altau ala bolghannyn» qanday bolatynyn óz kózderimen kórdi.

 Bir qayran qalarlyghy, M.Ábilyazovtyng óz mansaby ýshin, óz jemqorlyq aranyn toltyru ýshin neden bolsyn tayynbaytyny turaly Q-J.Toqaev «Belasu» kitabynda (Almaty, 2003 j.,195-197 b.) 2003 jyly-aq atap kórsetken eken. Aytsa aitqanday, M. Ábilyazov bastaghan top shetelderde  әrqaysysy óz VouTube arnalaryn ashyp alyp, әsirese, sayasattan alys jastardy mitingige shaqyryp obalyna qaluy, tipti, rúqsat etilmegen mitingilerge baghyt-baghdar berip otyruy - olardyng qaskóilik әreketterining qauipti ekenin tolyq anghartty.

 Miting mәsele sheshe me, әlem tәjiriybesi ne deydi?

Shyndyghyna kelsek, birden on myn, jýz myng adamdy alangha shyghara alatyn sayasy partiyalary bar órkeniyetti elderde bolsa mәseleni basqa qyrynan qaraugha bolar edi. Al oppozisiyasynyng qauqary әlsiz Qazaqstan jaghdayynda sheru degen az ghana topty qaqtyghysqa, arandatushylyqqa aidap salumen birdey. Múnday sherulerding arty sózsiz qantógiske әkelmey me? Sebebi, Qazaqstan alpauyt  Ukraina da,  shaghyn Qyrghyzstan da emes. Qazaqstan ózindik kýrdeli geosayasy ereksheligi bar el. Álemde jer  kólemi 9-shy oryndaghy, Mendeleevting elmentteri týgel bar «altyn sandyq» - Qazaqstan, ghasyrlar boyy andysqan - anday, aqyrghan, -aydaharday ysqyrghan alpauyt derjavalardyn  ekspansiyasyna úshyrap, bir sәtte tistegenining auzynda, ústaghanynyng qolynda ketpesimizge kim kepil?.. Jýzden asa últ meken etetin Qazaqstan jaghdayynda qantógis qay kezdegiden de, qay eldegiden de  qauipti ekeni kimge bolsa da týsinikti.

Mine, osynday sayasy jaghdayymyz tym kýrdeli kezende elding tandauy әlemdik sayasatta óz orny bar diplomat Qasym-Jomart Toqaevqa aughany negizsiz emes. Bir kezde «ýsh ottyng ortasynda»  arpalysqan úly  Abylay da qysylghanda diplomatiyagha jýginbep pe edi?! Biz de sóittik.

Qazir Toqaev jóninde әr týrli qayshylyqty pikirler aitylyp jýr. Qasym-Jomart Kemelúlymen qyzmettes, әri  diplomatiyalyq irgeli enbegi «Preodoleniye» («Belasu») kitabyn qazaq tiline tәrjimalaghan adam retinde mening aitarym mynau: Kitap - avtordyng jan dýniyesining ainasy demey me? Eger Qasym-Jomart Toqaevtyng qayratkerligin bilginiz kelse «Belasu» kitabyn, eger amanatqa adaldyghyn bilging kelse onyng «Áke turaly sóz» kitabyn oqu kerek. Ákesi Kemel: «Eng aldymen memleketine adal bol, ekinshi- kisining ala jibin attama» degendi amanat etken eken. Ózine  ýnemi syn kózben qarau, úly Abay aitqan «senbe jangha ózindi túrghan maqtap!..» ústanymy biz biletin Qasym-Jomart. Toqaevqa da tәn qasiyet.

Jana últ mýddesi dedik. Ghúmyr boyy qazaqsha oqyghan Á.Qosanov kezinde qazaq tiline qarsy shyqty degenge  men óz basym sene qoymaymyn. Biraq ghúmyr boyy oryssha oqyghan, qytaysha, aghylshynsha aghyp túrghan Toqaev, tek Qazaqstan diplomatiyasynyng negizin ghana emes, 2002 jyly Syrtqy ister ministri bolyp kelgende  búryn eshqashan qazaq tilinde is jýrgizbegen, osy tilde birde-bir kitap shygharmaghan mekemede memlekettik tilding de berik túghyryn qalyptastyrghanyn kózben kórdik... Isimizding órge basqany sonshalyq keyin mening ózim osynda qyzmet istey jýrip, diplomattardyng kómegimen  eki jәne ýsh tilde tórt sózdik, eki audarma kitap shygharuyma tura kelgen...

Elbasy N. Nazarbaevpen birge elimizding syrtqy sayasatyn nyghaytu missiyasymen jýrip, ekonomikasy túralap, sybaylas jemqorlyq jaylaghan shaghyn araldaghy Singapurdy Lu Kuan Yu preziydent qalay «taza el» atandyryp, órkeniyet órine shygharghanyn, al QHR ekonomikasy qalay algha sharyqtaghanyn, sonday-aq tórtkýl dýniyening nebir  súnghyla sayasatkerler, memleket qayratkerlerimen pikir almasa jýrip, kóp eldin  damu  joldaryn zerdelep,  kitaptar jazghan Qasym-Jomart Toqaev, sol әlemdik ozyq damu  modelideri men tәjiriybelerin elimizdi órkendetuge nege qoldanbaydy-deytinder de bar. Búl da oryndy pikir.  Sebebi, dәl qazirgi tanda barynsha  batyl sayasy ózgeris, shúghyl ekonomikalyq reforma jasay alatyn Preziydent kerek degen talap barsha  saylaualdy pikilerding ortaq qorytynysyna ainalyp otyr.

Al, sol aitqan  ózgeris, reformanyz bastalyp ta ketken joq pa?

Toqaev memleket basshysy bolghan nebәri ýsh aiday uaqyt ishinde ghana birqatar batyl sheshimder jasap, әsirese, keleli jiyngha basshylaryn jinap, әbden betimen ketip, keshegi Shәkәrimdi atqan Qarasartovtargha ainalyp bara jatqan keybir polisiya qyzmetkelerine, budjetting әr tiynyn ýnemdep, paydasy joq baghdarlamany qysqartu jóninde qatang eskeru jasauy kópting kónilinen shyqty.

Qarapayym halyqtyng mún-múqtajyn úmytqan әkimderge: «Bastysy- halyqpen dialog ornatu. Biylik halyqty tyndap, olardyng talap-tilekterine zeyin qoyy kerek. Sheneunikter kabiynetterinde otyrmauy kerek. Túrghyndarmen júmys isteui kerek. Ákimder memleketting sayasatyn azamattargha týsindirui tiyis", degen naqty talap qoyyp otyr Toqaev.

IYә, biz tarihy kezende túrmyz. Preziydent saylauymen birge, «myng ólip, myng tirilgen»  babalarymyz ansaghan Tәuelsizdigimizding taghy bir  jana dәuiri bastau alyp ta  ketti! Bolashaq býginnen, ózgeris ózimizden bastalady. Olay bolsa, Kók tuymyz astyna toptasyp, óz ýlesimizdi qosayyq, halyq bolyp saylaghan Preziydentimizge endi halyq bolyp qoldau kórseteyik, aghayyn!

Bolat Jәmkenov, diplomat-qalamger

Abai.kz

 

36 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271