Búl kýn Maghjannyn, úly Maghjannyng Tughan Kýni! Osy kýnderdegi Arys qalasynda oryn alghan auyr jaghdaylargha baylanysty, kóp aitylmay qalghan bolar! «Aghylshyngha Shekspir qanday bolsa, orysqa Pushkin qanday bolsa, qazaqqa Maghjan da tura solay!» degen zertteushining sózine bas iyemin! Búdan jaqsy aita almaspyz!

Men sol kezdegi ómir talaby boyynsha 7-synyptan bastap, oryssha ýirenu ýshin, óz betimshe oryssha oqyp ketken edim. Alayda, qúday ondap sekseninshi jyldardyng ayaghynda qolyma Maghjannyng ólender jinaghy týsti! Ózime qazaq poeziyasynyng jana qyryn, belesin ashtym! Búrynghy oqyghan kóptegen aqyndarymyzdyng ólenderining kóp jaghdayda jasandy ekenin týsindim. Maghjan arman men qiyaldyng sheksiz týsinigining beynesi ekenin sezindim. Onyng sanqyrly oilarynyng úshqyrlyghyna tang qaldym! Mine, sodan bastap, ózim de Maghjangha elikteymin jәne onymdy maqtan etemin. Tómendegi birer ólenderim Maghjannyng sezim lirikalaryna eliktep jazghandarym edi...

Kim súlu...

Bilesing be, búl jalghanda kim súlu?

Kimge arnalar, ansau menen yntyghu.

Mýmkin ony ómir boyy izdersin,

Serik bolar, tausylmaytyn, túnshyghu.

Mәngi qalghan qúlaghynda ýn súlu.

Mýmkin, mýmkin jýrektegi kýn súlu.

Nәzik sezim aldamasyn bilemin,

Búiyrdy ma, ishten tynyp, kýrsinu.

Jan-tәninmen sýigen janyng shyn súlu!

Súlu qyzgha jarasady qymsynu.

Kýlkisimen sezimderdi terbetken,

Ár kimning bar, kónilinde bir súlu!

**********************

Ýndeme

Ýndeme janym ýndeme

Sezimdi ashqan týn deme.

Basqanyng bәrin qaytesin,

Basqa oidy mýlde syr deme.

Balqytyp boydy ystyq dem

Sanana qonyp, tylsym em.

Úmyttyq bizden basqany,

Ózindi sýiip, qúshtym men...

Shydatpay esti ap gýrildep,

Bar dene tulap dirildep.

Qúmarlyq, týisik tausylmas,

Sóz jetpes oghan tiling kep.

Ansaghan lәzzat seziler,

Qúshtarlyq kýtken keziger.

Ysynyp toyat alghanyn,

Jan-tәning týgel seziner.

Jyly qan aqty jybyrlap,

Shygharday janyng typyrlap.

Ýndeme, janym, ýndeme,

Ýzilip aitshy, sybyrlap.

Quanysh boygha jiylyp

Toqtamas sezim tiylyp.

Aytpay-aq qoy, týsinem,

Qaray ber janym, qiylyp...

***************************

Kezdesu

Tanysqan kezden senimen,

Oylaytyn jan eng týnimen.

Aldymda túrsyng qymsynyp,

Kezdestik pe shynymen...

Qúshtarlyq týrtip oyatty,

Ansadyq izdep toyatty.

Bar әlemdi úmytyp,

Laqtyrdyq birge úyatty.

Auzyma tiydi erinin,

Sezimge mýlde berildim.

Aq tósindi qúshqanda,

Eriksiz sen de kerildin...

Ertegi dersing qalghanyn

Jýrekting ottay janghanyn.

Esime týsse sol bir sәt,

Úmytam, ómir jalghanyn.

*****************************

Kónil armany

Súlu qyz búratylyp, erkelese,

Qanday jan sýiinbeydi, múny kórse.

Qiyalyng armanmenen tabysqanday,

Jan-tәnimen yntyghyp, yrqyn berse.

Janymsyn, ketpe endi, ayaldashy,

Ózimdi, tek ózimdi ayalashy.

Tezirek týni boyy esimdi alyp,

Qúshtarlyq sezimindi ayamashy...

Ol sәtter kónilindi shalqytady,

Ashylghan ystyq yntyq tolqytady.

Jabysqan súlu qyzdyng erinderi,

Jan әlemin eritip, balqytady.

Aruyng tәtti lәzzat syilap jýrse,

Qoshtasqyng kelmeytini qinap jýrse.

Týnimen bolghan isti esine alyp,

Mayysyp, aq kórpeni jinap jýrse...

Azken Altay

Jetysuskiy

Abai.kz