Senbi, 23 Qarasha 2024
3008 0 pikir 5 Shilde, 2019 saghat 10:54

«Jastar – el tiregi» shygharmashylyq bayqauynyng birinshi kezenining jenimpazdary anyqtaldy  

2019 jylghy 4 shildede Elbasy kitaphanasynyng muzeyinde «Jastar – el tiregi» kórmesi ashyldy.

«Jastar – el tiregi» kórmesi Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Elbasy kitaphanasynyng elordalyq suretshiler odaghymen birlese aghymdaghy jyldyng 12 aqpanynda jariyalaghan jas suretshiler arasyndaghy shygharmashylyq bayqaudyng qorytyndysy. Kórmening negizgi mindeti - «Úly dalanyng jeti qyry» maqalasynda kórsetilgen Elbasymyzdyng jasampaz iydeyalaryn praktikalyq iske asyru. Tórt ay ishinde kәsiby jәne әuesqoy jas suretshiler «Úly dalanyng úly esimderi» taqyryby boyynsha óz shygharmalaryn somdady. Olar Qazaqstan tarihyndaghy attary anyzgha ainalghan túlghalardyng beyneleri men agha buynnyng jetistikterin mazmúndy shygharmalary arqyly ashugha úmtyldy.

Kórmening ashylu jәne bayqaudyng I – kezenining jenimpazdaryna qúrmet kórsetu rәsiminde Elbasy kitaphanasynyng diyrektory Ámirhan Rahymjanov jenimpazdardy qúttyqtady:

– Elbasy kitaphanasy memlekettik mereke qarsanynda jyl sayyn jastar shygharmashylyghyn qoldap, týrli kórmeler men bayqaular úiymdastyrudy dәstýrge ainaldyrdy. Elbasymyz jariyalaghan Jastar jylyna arnalghan «Jastar - el tiregi» shygharmashylyq bayqauynyng birinshi kezeni de óz mәresine jetti. Sayysqa elimizding týkpir-týkpirinen biraz suretshiler at salysty. Jastardyng yqylasy óte joghary bolghanyna biz quanyshtymyz. Kórmege qatysqan ýmitkerlerdin  avtorlyq júmystaryna qarasaq, bәrimizge belgili  aty әlemge tanylghan qandastarymyz Erbolat Tólepbay, Amandos Aqanaev, Qazybek Ájibekov Sembighaly Smaghúlov syndy maytalman suretshilerding kólenkesinde qalyp qoymay, ózindik qoltanbasymen, eshkimge úqsamaytyn airyqsha mәnerimen erekshelenip túrghanyn bayqaugha bolady. Kónili men sezimin týrli  boyaumen sheber jetkize bilgen daryndy jastargha qylqalamdarynyng múqalmauyn tileymin.

Bayqau barysynda qúramy Qazaqstannyng kórkemóner men mәdeniyet salasyna enbegi singen qayratkerlerden túratyn qazylar alqasy 50-den astam ótinishti qarady. Bayqaugha Abylay han, Shoqan Uәlihanov, Búqar jyrau, Dina Núrpeyisova, Bauyrjan Momyshúly syndy tarihy túlghalar beynelerimen qatar zamanauy tanymal esimder: Roza Baghlanova, Gennadiy Golovkiyn, Dimash Qúdaybergen beynelengen shygharmalar da úsynyldy.

Marapattau rәsimin elorda suretshiler odaghynyng tóraghasy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, QR Kórkemsuret akademiyasynyng akademiygi, suretshi-keskindemeshi Janúzaq Mýsәpir jýrgizdi.

«Keskindeme» nominasiyasy boyynsha Almas Oraqbaev (I oryn) pen Dinara Ótelbaeva (II oryn) jenimpaz atandy. «Grafika» nominasiyasy boyynsha jenimpazdar: Beybit Ásemqúl (I oryn) jәne Jәnibek Orazaly (II oryn). Bayqaudyng basqa qatysushylaryna sertifikattar men yntalandyru syilyqtary tapsyryldy.

- Men bayqaugha Dimash Qúdaybergen beynelengen tuyndymdy úsyndym. Jalpy suretshi óz zamanyndaghy azamattardy beyneleui kerek. Qazirgi tandaghy úly túlghalardyng biri әnshi Dimash Qúdaybergen dep bilemin. Ol tek Qazaqstanda ghana emes әlemde óz orny bar túlgha. Mening júmysymnyng atauy «Aq jauyn» dep atalady. «Aq jauyn» dep ataluynyng sebebin aitar bolsam, «Aq» degen sóz bir jaghynan Dimashtyng tazalyghyn bildirse, ekinshi jaghynan halyqtyng Dimashqa degen aq peyilin bildiredi. Dimashtyng әnderi adamnyng jýregining týbinde jatqan tylsym sezimderdi oyatady, jeke men ýshin Dimashtyng әnin tyndaghanda balalyq shaqtaghy aq jauyn jaughandaghy sezim keledi», - dedi óz oiymen bólisken bayqau jenimpazy Beybit Ásemqúl.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377