Qazaq preziydenti

 Qasym- Jomart TOQAEVQA

Bismillahy Rahmany Rahiym

Qúrmetti El Preziydenti!

Búl hatty – Siz Allanyng qúptauymen kelgen, Qúran tilimen, din tilimen ruhtar jetkizgen Erekshe Hat retinde qabyl alynyz. Adam Qúranmen ghana Allamen tildesu shynyna shyghady. Ilimshi-dindarlar Qúran arqyly Allamen tildesedi. Búl sóz; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60) -dep Qúranda mórlengen. Dúgha – Rahmetting kilti. Alla Taghala; «Maghan keletin tura jol – din joly» («Hyjyr» sýresi,41) –dep taghy eskertken.

Aruaq – bar. Ruh ta – bar. Birinsiz biri qonbaydy. Aruaq kim? Keshegi ómirden ótkender. Aldynda,  artynda qalghan jazuy barlar. Aldyndaghy jazuy - taghdyry, artynda qalghany  - istegen qylyqtarynyng jalghasymy, ghasyrlap әli de ólmegen tiri tamyrynyng soghysy. Jaratqan IYem; «Men senderding arttarynnan kitap ashyp qoydym»- deydi «Yasiiyn»  dúghasynda. Aruaq – qoparylyp shyghar adamnyng tamyry. Óli men tirining – tamyry bir. Óli – nәrdi tiriden alady. «Qúrandy oqyma, aruaq joq» - deytin bolsan, kóteriletin aruaq jaman. Aruaq tynysh jatsyn deseng dininmen bol.

Qazaq halqy o bastan aruaqty, ruhty qondyra bilgen qasiyetti el. Evrey halqynyng miy qatty júmys istese - olargha  my qyzmetining erekshe daryghandyghy, arabtarda sauda júmysy óris alghan bolsa, búl elge osy qasiyet erekshe daryghany, basqa halyqtarda da osynday erekshelikter bolsa sol erekshelik erekshe daryghandyghy. Bizding qazaq halqyna ruhty qondyra alatyn erekshe qasiyet daryghan. Búl - aruaqqa tabynu emes.

Qazir bizding elde  ruh qondyrghan aruaqtar erekshe júmys jasap jatyr. Olardy qúrmet tútqan úrpaqtary jatqan jerlerinde  bastaryna ondy belgiler kóterdi. Múny jasaushylar ómirden dinimen ótken babalar zikirin jalghastyrushylar.  Búl – jol. Ruh – Alladan, ol – tiri jannyng eng qúndysy.  Allanyng aldynda jetkizetin júmystary, amanaty bar.

Qúday óz dinin pash ettiru ýshin, Ózining bar ekenin bildiru ýshin sol ruhtargha erekshe búiryq beredi. Olar –әuliyeler. Adam ruhty júmsay almayda, Alla jiberedi. Ruhtyng da Alladan belgilengen iyesi bar. Adam olardy dúgha jasap Alladan súray alady.

Maghan 21.05.2019 jyly Tórt jaqty qybylany kóterip bergen, Islam dinining iyesi Ibrahiym  payghambar men Mekkelik sahabalar, songhy payghambar Múhammedting tórt halipasy; hazireti Ábu Bәkir Syddyq, Omar, Ospan, Áli, Týrkistan ónirinen óz kezinde «400 kitaptyng iyeleri» atanghan IYәssauiy, Arystanbap, Qúl Ata, Kókten Ýisin patsha men onyng tórt dosy, qastarynda Qyzyl Ata,  Jasyl joldan Nu Ata, Aqbóken Ata, Aqqasyq Ata, Aqqargha Ata ruhtary mening ótinishimmen Ghayyp Hatyn dayyndap jetti.

Aty atalynghan ruhtar, «Sening memleketing Islam memleketi bolghanymen Ýkimet basynda dinge jetekshilik etip otyrghandar, ózderi dinge senbeytinder bolghandyqtan, patshagha aqyl berip otyrghandargha aitar sózing tolyq bolsyn, bizding atymyzdy kórsetpey-aq, osy hatty óz atynnan jaz»- dep, tipti mening de aitar sózimdi tújyrymdap  jetkizgen tómendegi Sóz tóresin, ruhtardyng ózderi jetkizgendey tórt taqyryppen, aty men zatyn óz atyma alyp, Ruhtardyng Húsyny haty retinde Sizge joldap otyrmyn.

       1.TANYTU;

...Sening halyqtyng ishinen patshana, keler patshana, ótken patshana, odan da arghy qorghan bolatyn jandargha, patshagha aqyl berip otyrghandargha, aitatyn sózing tolyq bolsyn.

Búl Hattyng saghan beretin qanday qasiyeti bar.  Eldegi әr ónirdin,  Batys pen Shyghystyng qasiyetin ústap túrghan ruhtar ne dep aitady.

Sening oiyndaghy mәseleni jetkizude býgingi әuliyeler, halyqtyng ruhynda jýrgender ne aitady. Kiyeli Allanyng jolynda, Allanyng amanatyn ústaghan sahabalar, dindi alyp kelgender she? Sening oiyna biz tújyrym berip baryp, kelisip týsiremiz. Aytar oiyndy ózing taghayyndaysyn. Osy sózdi sen qúdireti kýshti Qúdaydan súrap jatyrsyn.

Yә biz osy hatty Sening arqana tandyq, ózinning boyynda da dinsizderge degen jiyerkenish payda bolyp jatqan son.  Dinsizder ne jasaydy? Dinsizder adamnyng ósip ónuine, olardyng ruhany tazalanuyna, Allagha sózin jetkizuine, tamyryn tarqatugha qarsy qimyl is jasaydy. Olar sening óz halqynnyng ishinen, óz qanynnan shyghyp jatqandar, ózi otyrghan aghashtaryn ózderi kesip jatqandar. Olar din tamyry shirise ózi de shiriytinin bilmeytinder. Alla taghala  olardy ókimet basyna jibergen kezde, ol eng birinshi «qaryn toltyrugha bardym»- degen qatelikterimen Alla amanat etken dýniyeni syraptap kele jatqandar.  Odan qalsa sol dinsizdigi ýshin ahiyrettik jaza alyp jatqandar. Alla taghala әr adamdy halyqtyng biyligine dindi ústanugha quat beru ýshin ghana jiberedi. Al diny memlekette, Islam memleketinde, ayaghyng aqyldy jýrui ýshin, eng aldymen sening basshyng dindi myqty ústauy kerek. Qaranghylau bolyp, ózi dinge bet búra almay jatqan elde, jogharyda otyrghandar dindi jaqtyrmay túrsa, ol ózinen tómengini qaytyp tyndatady.

Osy kezde mynanday dýnie bolady. Qúdaydyng bergen uәdesi  bar, dinin ózi saqtaytyndyghy turaly. Alla olardyng qúrghan dýniyesin qiratady. Syndyrady. Sebebi Jaratqan iyem ol jerde amanatynyng oryndalmay jatqanyn kórip túrady. Eldi basqarugha barghan adam dindi taza ústanyp, sony kórsetude birinshi adam boluy kerek ekendigin bilip baruy kerek.Tәrbiyelik jaghynan, dindi sýiyi jaghynan. Ákesi, sheshesi, әieli, bala shaghasy, tuystaryn silauy jaghynan. Jerin, elin qadyrleui jaghynan. Ózge elding dini men jolyn joghary dengeyde bilui jaghynan. Ózining dinining odan biyik túrghanyn kórsete bilui ýshin. Osylay bolsa Alla ony óndiredi, oghan qazynasyn ashady. Al endi sol qazyna bayyghan sayyn, ol baylyq ózine úqsas sonday adamdardy tәrbiyeleuge júmsaluy kerek. Dindi pash etip, din jolyn ashyp solardy ósirui kerek.  Kim dindi úmytsa, ol óz tamyryn kesip týsti degen sóz.

*Patsha patshalyqqa uaqytsha ghana barady ghoy. Ol nege sol uaqytsha barghandyghyn úmytady. Allanyng oghan bergen uaqytsha dýniyesi – uәdesi. Alla taghala oghan ýiip salyp otyr. Sol patsha senen artyq pa, payghambarlardan artyq pa? Qúranda qanshama payghambar ash jalanash jýrse de Allagha qanaghat tútyp, sahabalar bir qúrmamen de jan baqty. Sening ata babang asharshylyqta, qansha ash jýrse de namazyn oqyp óldi. Býgingi patshalar nege bayyghan sayyn Qúdaydy úmytady? Búny; «Alla taghalanyng patshagha bergen synaghy»- deytin bolsan, basqagha búl ótip jatqan uaqyt. Uaqytsha kelgen jan, tiytey de bolsa dinge qiyamet jasamauy kerek. Ol ózin óltirgenmen ten.

*Sen dinning araqasynda dinsizder órship jatqanyn bilmeding be. «Bastan búzylsa biz qayda baramyz?»- deysing be? Sen emessing dinning basy, Qúday túrghanda. Sart etip keler bir habar, bәrindi qosyp bir býkteytin kýn jaqyn emes pe? Qúrandaghy osy  sózding túnghiyghynda ne túr? Erteli kesh patshalyqqa din basy dindar adam kelui kerek degen súranys.

*Allanyng dininen kәpir de qorqady. Din ózine qarsy shyqqandy kótere almaydy. Kәpir bas kóteruge qarsy shyghatyn qarudan qorqady. Ol qaru – din, Islam dini.

*Sen jerden salghan, kókten kelgen qasiyetti ruhtardy túrghyzdyng býgingi sadaqamen. Olardyng da razylyghy, arqalap kelgen kitaby bar. Ár qaysysynyng berer joly bar.  Áy, býginge deyin, bes jyl boyy ruhtardan alghan ilimin, osyny tújyrymdaugha qasiyeting jetpey me óz sózinmen sóilesen?

*Bizding jetkizgenimiz, az da bolsa aqyl bolsyn saghan. Saghan sóitip uәde berdik, ózing týgeldep al.  

*Ey, patsham, Qúdaydyng sózinen  qúralghan adam, qúdaysyz bolsa kóretini sol kýnnen bastap dozaqqa ainalady. Halqyna qara.  Myna memleketine din o bastan kelgen son, ortadaghy qate kimnen boldy?

*Ey, patsham, bizding memleketting adamy qasiyetti, dәuletti. Osy eling tamyryn saqtap qalamyn deseng bizding qatemizdi týze. Dinge erekshe  bet  búrghan, oryn alghan qateni týzete alatyn bilimdi adamdy ber. Ony beruge sening qauqar-quatyng jetedi.  Alla taghala saghan sóitip bet búrdy.

*Alla taghala bizge dindi jibergen kezde, songhy payghambar Múhammed tórt sahabasyna bylay amanat etti. «...Sender eng birinshi osyny qabyl alyndar. Biylikti birinning artynan biring keshigip alsandar da dindi qatty sýiinder. Qúdaysyz ayaq baspandar. Biylik Qúdaydyki bolghan son, sender de sol Qúdaydyng atynan, Qúday atyna layyq biylik jasandar.  Qúday ózi patsha bolghan son, biylikting qadyry sonyng aitqanymen ghana bolady. Sonyng biyligin qaytalaghan jannyng biyligi biylik bolady. Onyng bergen joly bar, saraptap kórsetken sharighaty bar, barlyq adam  balasyna aitqan dengeyi bar, beretin soghan say uәdesi bar. Sol sebepti solay ghana patshalyq qúr.  Búrynghy ghasyrdaghy dindi ústanghan patshalar men dinsiz patshalardyng jetistikterin alyp, jetilmey qalghandaryn jetkizinder. Búl Alla atynan elding patshasyna jazylyp jatqan  Hat. Úqpadym deme, eki dýniyede Alla Taghalam, keletin patshagha da, ketken patshagha da osy sózdi aitqan. Qúday óz biyligin ózin tyndaytyngha bergen. Kýlli músylman elinde ómir sýrgender, Allanyng dinin ústanulary kerek.

*Ónir dep aitty әuliyeler. Onyng da syry bar. Din memleketin dinsizding ústauy mýmkin emes. Sebebi búl jer, osy halyq, meyirimdiligimen, qolynyng kendigimen, qay bir halyqtardyng basynda qiyndyq tuyp jatqanda ózi jeytin nanyn bólgen, jerin bólgen, jylulyghyn bólgen el. Búl el birinshi dindi tarqatqan, «Din osy jerge  rasynda da týbirimen tarqaydy»- degen amanatpen kelgen el. Qashanda dinge jaqyn meyirimdi halyq, dindar memleket bolyp ómir sýredi.

*Búl halyqtyng jerinde kezinde amantpen jetken qanshama sahabalar jatyr. Osy halyqtyng adamdary en  birinshi «Bismillay Rahmany Rahiym»- dep aitsa, osy halyqtyng adamdary eng birinshi bolyp payghambarymyzgha bardy. Osy halyqtyng adamdary kókten, ghayyptan, Alla taghaladan alghash ayan aldy. Osy halqtyng ishinen shyqqan asyl abyzdargha, Jaratqan iyem, eskertu aityp, aqyl berdi.

*Osynday asyl halyqty qanday patsha basqaruy kerek? Shynayy eline jany ashityn, dinine teren, ózi de keng aqyldy, Qúrangha qol jayghan ýlken әuliyening úrpaghynday, Allanyng әr sózin tamshylatyp ysyrap etpeytin, sharighatyn moyyndatyp, dindi biyik ústaytyn, óz eli tuynyng janyna qatar qoyyp, odan biyik Islam tuyn kóteretin adam túruy kerek. Ol  Alla taghala aitqan sózdi qaytalaytyn patsha boluy kerek.

*Búl jerge Alla Taghala tikeden tik ilim týsirgen jer. Alla Taghlam, arab tilinde qasiyetti Qúranyn bergen son, «eng birinshi teri jamylyp jýrgenderge aparyndar, dindi solar soghyssyz qabyl alady»- degen. Ol el - «Allanyng sózin shyn meyirimmen, senimmen qabyl alatyn el» - atanghan. Búnday jerge jaman patshany Qúday sidyrpaydy. Bәribir osy halyqqa qúdireti kýshti Qúday óz kómegin beredi. Ol halyqtyng dúghasy qabyl bolady. Olardyng kóz jasy beker ketpeydi.

*Býgingi kýnge bolashaghy kesilip jatsa, senimi dinge de, patshagha da tayghaqtap jatsa, adamdardyng boyynan qasiyet ketedi. Sol bir ghana adam, sol bir ghana adamdy qoshtap jýrgen aqymaqtar, ózderin ózderi quyryp dozaqqa dayyndap jatyr.

*Olargha dozaqty aitpa, olar ony úqpaydy. Olar óz qasiyetterinen aiyrylyp jatqandaryn ózderi sezbeydi. Olar ózderi tәrbiyelep jatqan qasiyetsiz úl, qyz, erteng solardy adam qyla ma, qylmay ma, sony da bilmey otyrghandar. Birden bir qasiretti óz qoldarynan jasap jatqandaryna kózderi jetpey túrghandar.

*Erteng olar; «úlymdy qalay tәrbiyeleymin, aqsha da kómektespey jatyr, qyzymdy qaytyp tәrbiyeleymin, masqara boldym, ólgenim artyq»-  dep zarlap ketindikterin bilmey jatqandar. Olar nege dinnen alystap ketip bara jatyr, sony aitqyn. Olargha tek dinnen ghana kómek bolady. Qyzyn qiyagha, úlyn úyagha, jylatpaytyn jerge qondyrugha tek qana din kerek, aqsha emes.

*Patsha úghar ma eken osy sózdi, patsha ghana emes, patshanyng ainalasyndaghy eldi basqarugha qatysushylar, kýlli bizding elding jighan qazyna  azyghyna ie bolyp otyrghandar she?

*Elding qazynasyn Alla kimge amanat etedi. Sengenine ghana. Anau Núhtyng da kemesi tyshqan tesip qúlaghanda, ony jylan denesimen japty. Sol  sebepti de  Alladan batasyn aldy.  Qazynanyng syryn  endi úqtyng ba. Sol qazyna din bolyp tarqady.

*Qazir senderding qazynalaryna da  kelip jatqan dýniyeni tesip jatyr. Oghan su kirip jatsa, onda erteng myna el dinsiz joq bolady degen sóz. Dini ketse búl el el emes. Elding tamyry ketse, dini, qasiyeti ketse, Alla beker otyrmaydy. Osy elge Jaratqan iyem uәdesin bergen.

*Osy jerge kezinde kelgen sahabalargha da Qúday ayanmen uәdesin bergen; «Sender barasyndar, dindi sol jerde tarqatasyndar, sol jerde mәngi qalasyndar. Sol jerdegi adamdar, dindarlar, senderge qúran baghyshtaydy. Biraq ólmeysinder, tiri qalasyndar» - degen.

*Alla taghala әr jerding iyesin, onda túratyn últty  bólgen. Bir últqa sol ýlesten  azghantayyn berip qoysa, endi bireuine óte ýlken óz qazynanyng kóbin berip qoydy.

*Búl el, qazaq eli, ilim tilinde búl senimdi jaratylys. Senimdi halyq degen sóz. Qazaq – senimdi jaratylys, senimdi halyq - degen sóz. Qazaqtyng artynda senim bar. Senim meyirimmen ghana keledi. Qazaqtyng minezinde óshpendilik joq, tarlyq joq. Sebebi búl halyq - qazyna Allanyki ekendigin, Tәnirdiki ekendigin biledi.

*Mening oiym, búl ýsh qasiyetti sózden qúralghan halyq. Bilek, biylik, biyik.  Bilek, biylik, biyik bizding ilim tilmen qazaq. Bylay oqysa da, bylay oqysa da  qasiyetti qazaq atyn, qasiyetin joghaltpaytyn halyq. Qazaq sózi Alla taghala aldynda ýsh qasiyetti biriktirip aitylghan sóz. Búl kәdimgi qazaq halqyna joghary jaqtan qoyylghan, eskertu de, payda da, quanysh ta. Búl atty Qúdaydyng ózi qoyghan. Qúdaydyng móri.

*Halyqqa qazaq atyn Allanyng ózi qoyghan.  Osy atty aqtau kerek. Osy últpen tuylghan jan, qazaq bolyp tuylghan adam, tura sol Alla aitqan ýsh qasiyetting biyiginde, sol qazynada degen sóz. Qazaq ataluy sonynan kelgen joq. Qazaq bolyp anau alghashqy adam bolyp, adamdar últ bolyp tarqalghan kezdegi qoyylghan at. Keyin sol at taypalardan qúralyp baryp qazaq ataldy. Múny da hatyna engizuge tyrys.

*Ónir degen ne? Ruhtar nege ónir dedi. Eng birinshi sahabalar qay jaqqa keldi. Qay jerge olar kóp jerlendi. Qay jerde diny óte kóp qan tógis soghys boldy. Qay jerde diny kitaptar jazyldy? Ilimde Ónir osylay tereng týsiniriledi. Sebebi búl jer eng birinshi Jәbireyil ghaleyhy ua sallamnyng qanat qauyrsyny qúlaghan jeri. Alladan bata tilegen jeri. «Aq týimeni» qoyghan jer. Qaghbany alyp baryp syzghan jer. Sony Ónir deydi.

*Al búl sening Óniring she? Payghambarymyzdyng dýniyege kelgeni turaly alghashqy habardy alghan jeri. Osy Ónir eng birinshi payghambarymyzgha babalarymyzdyng shyqqan jeri. Onyng tuylghanyn da bildi, payghambar bolghan kýninen bastap, sol kisige jetu ýshin, shyqqan babalar eng aldymen osy  jaqtan shyqty. Sebebi alghashqy ayan osy jerden qabyl alyndy. Kitap ashylghan jer. Alla jibergen ýsh kitaptyng da demi týsken jer osy jer. Sol sebepti búl jerdi Ónir deydi.

*Biz dindi qabyl alghan jermiz. Allanyng sózin, kitabyn. Týrkistan –payghambardyng tuylghanyn qabyl alghan jer. Ár ónirding ózindik keremetteri bar. Sen jiberer osy hatyng birinshi bóligi búl - Tanytu.

*Búl sening jazuyng – Tanytuyn. Sen patshana ózine ózin tanytyp jatyrsyn. Sen ózindi qalay tanyp túrsyn, Alla qalay tanyp túr senderdi, sóitip tanytu. Osy Tanytudy Qúran tilinde  39-shy «Zýmәr» sýresining 7-shi ayatymen jetkizesin.

«Eger kәpir bolyp ketsender, oghan Alla qinalmaydy. Pendesining kәpir dinsiz bolghanyn Qúday qalamaydy da, al eger sender shýkirlik etsender, oghan Alla riza. Bir kýnәhar ekinshi bir adamnyng kýnәsi ýshin kýimeydi. Keyin bәring de Tәnir aldyna qaytasyndar. Qylmystaryndy sonda ózi aityp beredi. Shynyn aitayyq Alla jýrektegi qúpiya syrlardy da tolyq biledi».

(Jalghasy bar)

Baqtybay Aynabekov

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy,

Ilimger-jazushy

Abai.kz