Býgingi kýnning basty taqyryby «Arys apatynyn» kinәlisin izdeu bolyp ketti. «Basy isteytinder» de, «istemeytinder» de sony jabyla izdep bas qatyruda. Shyn mәninde, basty kinәli «BURAKRATIYa»! Sovettik jýie kýiregende basshylyqtaghy búrynghy kommunisterding basynda búzylmay aman qalghan biregey tәsil «burokratiyalyq basqaru» tәsili.

Búl tәsilding qysqasha harakterstikasy mynau:

Eng ýlken kósemnen keyingi ýlken basqarushylardyng әrbiri ózinen keyin taghy da ýsh-tórt orynbasar taghayyndap alady, әlgi orynbasarlar da ózine ekinshi, ýshinshi  orynbasar taghayyndaydy, orynbasardyng orynbasarlary da ózine birneshe kómekshi jasap alady, kómekshilerding ózi taghy da qolghanat kómekshilermen ózin qorshaydy. Osylaysha burokratiyalyq berik shenber payda bolady.

Burokratiyalyq shenber ishindegiler birine biri tapsyrma berumen ainalysyp auyz biylikpen kýn ótkizedi. Eng dókeyi bәrin jiyp alyp jinalys jasap, sózben sheshim qabyldap, qaghazben qauly toltyrady. Osylaysha, әlgi ýlken jiylys kishi jinalystarmen tynymsyz jalghasyp jayly kensede jyljyghan kýndermen almasqan jemissiz jyldar osylay óte shyghady.

Osyndayda, Sovet zamanynan este qalghan kóp kýlkili әngimening biri eske týsedi. Audkomnan bir dókey bastyq, asyl túqymdy qoy ósiretin kenshargha kelip jinalys ashypty. Basekeng eng basty janalyq retinde «biylghy jyly saulyq qoydyng ish tastauy tolyq joyylatyn boldy», depti. Bastyqtyng auzyn baghyp tyrs etpey otyrghan kópshilik ishinen kenshardyng zoovedi erlik jasap, «Sonday keremet dәri shyqty ma?» degen súraq qoyypty. Baseken, qabaghyn shytynyp, baysaldy da senimdi dauyspen, «Qaydaghy dәri, juyqta audkomnyng keneytilgen jinalysynda qoydyng ish tastauyn jan-jaqty talqylap, ýzildi-kesildi toqtatylsyn degen qatang qauly shygharyp tastadyq» degen eken. Dókey bastyqtyng ózi de, búghan senetin bolu kerek, tek qana jinalysqa qatysyp otyrghan bas shopan ghana «qaulyny qoy bayqústar týsine me?» dep, renjipti.

Burokratiyalyq jýiedegiler qolma-qol is istemeytindikten basy auyryp, beli talmaytyn «jayly jaghdaydy» saqtap túru ýshin bir-birimen ýnsiz ymyralasqan «auyz birlikshil» bolady.

Burokratiyalyq shenber ishinde eshbir pikir qayshylyghy bolmay, qol kóterip, bas iyzep qabyldanyp jatqan qyruar qararlardy ómirde qolma-qol iske asyp jatqanday maldanady, ózderi de solay aldanady. Qarsy pikir aitqan birli-jarymdar shygha qalsa syndarly sayasatty qoldamaghan «halyq jauy» retinde qudalanady.

Jәne bir kýlkili jaghday, eng jogharghy kósem jogharghy basshylyqty týgel jiyp el taghdyryn jan-jaqty talqylaghan kezde, әlgi el tanityn ýlken bastyqtardy ornynan túrghyzyp alyp, aqsatqan júmysy ýshin ony synap-sógip jatsa da  bir auyz sóz aitpay, sabaq bilmeytin oqushydan beter basy salbyrap túra beredi. Birshama jastaghy ýlken adamdardyng búl ayanyshty hali «burokratiyalyq tәrtiptin» bir erekshe kórinisi.

Sondyqtan, múnday burokratiyalyq jýie syrttay aitylghan syn-sógisti estimeytin miz baqpaytyn dýley adam siyaqty ne tómennen joghary ne jogharydan tómen sóz ótpeytin berik әkimshildik qamalgha ainalady. (Alayda, múnday siresken jýiede de jankeshti is atqaratyn adal basshylardyng bolatynyn joqqa shygharugha bolmaydy, olardy sanaly kópshilik jaqsy biledi.)

Búlaysha qalyptasqan burokratiyalyq top jalpy qoghamnyng ahualyna alandaudan góri jýiening tәrtibine nazar audarady. Jýiedegiler ózderining bas paydasy men oryntaghyn kýsheytumen bolady, sol ýshin lidr-kósemnin  kónilin tabugha baryn salady, tómendegi problemalargha bas qatyrmaydy, ózderining jeke mýddesi ýshin qoghamdaghy ashy shyndyqty jasyrady.

Ondaylar ózderining lauazymyn saqtau jolynda qyzmetin kóz aldaumen atqarady. Osynyng kesirinen qoghamnyng әr salasynda sheshui qiyn tyghyryqtardy tughyzady, qogham mýddesi úmtylady nemese sóz jýzinde ghana qalady.

Yaghni, búnday jýie jana ghasyrdyng kiyimin kiygen, orta ghasyrlyq pighyldaghy artta qalghan jabayy jýie deuge bolady. Sebebi, burokratiyalyq jýie ózine qyzmetker tandaghanda kәsiby bilimdi, isker, isine adal kadrlar tandaghannan góri, jogharghy lidr-kósemning kóniline jaqqan, sonyng aitqanynan shyqpaytyn oryndaushylardy manayyna jinaydy. Sóitip, әlgi lidr-kósem qoghamdy keremet basqaryp otyrghanday kórinis jasaydy.

Tipti, búl jýie qoghamdaghy ruhaniyatty da jinalys, jiyndarmen «damytady». Ádebiyette janalyq jasaudan góri  búrynghy jattandylyqty nasihattaydy. Án ónerinde, búryn-songhy qazaq týsiniginde joq «júldyz» degender shyghyp, rasynda týnde jyltyraytyn, kýndiz dym qalmaytyn jyltyrauyq qonyz sekildiler sahnany týgel jaulap, halyqtyng myng jyldyq әuen ónerin solardyng súrqay seli basyp qalady. Beyneleu men mýsin ónerinde de bir-birinen aumay «kopiyalar» kóbeyedi... Múny búrynghy qazaq «Sýirep salghan tazy týlki almas» degendey, qoghamdyq shabyt, әleumettik súranys  bolmay toqyraghan elde qanday erkin shygharmashylyq boluy mýmkin!?

Múnday jýie demokratiya men tehnokratiya ýstemdik qúra bastaghan әlemdik ýrdiske syrttay eliktep, is jýzinde bos sóz ben jalang úrandarmen, jayma kórmelermen ózin aldausyratady. Sondyqtan búl jýie, bizding qoghamda ondaghan jyldar boyy óktemdik jasaghan kezdegi kelensizdikterden kez-kelgen kózqaraqty qogham mýshesi jýzdegen mysaldardy aita aldy.

Solardan el esinen úmytylmay jýrgen bir-nesheuin atasaq ta azdyq etpeydi. Mәselen, eki mynynshy jyldardyng basynda Densaulyq saqtau ministrine vitamin men antibiotikti aiyratyn bilimi joq ekonomis taghayyndalghandyqtan shetelden baqylausyz alynghan vaksinning kesirinen shymkenttik sәbiyler «spidpen» auyryp býkil qogham dýrlikken-di.

Kóshi-qon komiytetinde sheteldegi qandastarmyzdyng jәi-kýiinen habarsyz, olardyng jaghdayyna jany auyrmaytyn tek lauazym ýshin ghana bireuler basshylyq jasaghandyqtan, «kóshi-qon kvotasyn» kóship kelgender emes, shetelde kóshpey otyrghandar alghan masqara oqighalar da bolghan. Mәselen, «posredniyk-alyaqtar» men kóshi-qonnyng «ymyralasqan jemenqorlary» ýkimetten bólingen qarjyny bólisip, qara bastarynyng qamy ýshin elimizding demografiyalyq sayasatyna  kesir keltirgeni әshkerelengeni bar. Jәne, qazaq kóshi bastalghaly otyz jylgha tayasa da, «Qazaq elim» dep, ansap kelgen qandastarymyz burokratiyalyq qaghazbastylyqtan tuyndaytyn «qújat jinaudyn» әuresinen әli kýnge qútyla almay, Kók pasportty alu kóktegi qústy ústaumen teng bolyp jýr...

Bilim ministrining «Álppeni» alyp tastauy, til ghalymynan bastap, pedagoktar qostap, el bolyp qansha aitsa da qúlaghyna ilmey miy qatpaghan býldirshinderge  «ýsh til ýiretu» degen әure-sarsannyng ýzilmey jalghasuy da osy jýiening kesiri...

Ishki ister ministrligining qogham men halyqty qorghau negizgi mindeti bola túra, «qogham men halyqtan qorghanatyn» әreketke baryp  kәdimgi sheni bar poliyseylerding beybit sheruge kóshege shyqqan «kempirler» men «kelinshekterdi»  polisiyanyng «jedel jәrdemi» sekildi bolyp ketken mәshiynege tórt siraghynan kóterip tasityn «qyzmetke» kóshui osy jýiening isi...

Mine, búl kelensiz qoghamdyq kórinisting bәri de osy burokratiyanyng «jemisi» dese bolady. Al, burokratiyanyng «ýlken nәtiyjesi» bolsa, Konstitusiya boyynsha kesimdi uaqytpen saylanatyn Preziydenttik basqaru institutyn birtindep Avtoritarlyq basqarugha auystyryp tynady. Osynyng kesirinen Elge qyzmet etuge mindetti әkimder jýiesi jogharghy basshylyqqa basybayly qyzmet kórsetushi jaltaqoy tobyrgha ainalady.

Memleketting ústynyn ústap túrushy Jogharghy jýiege (Parlament, Senat, Ministr, Komiytet t.b.)  saylau jolymen emes Avtoritariyanyng taghayyndau jolymen barghan adamdary eng sonynda ózining jayly jaghdaylary ýshin әlgi Avtoritarlyq basqarudy eng sonynda Monarhiyagha ainaldyryp jibergenin ózderi de «bilmey qalady».

Búl kezde Eng Jogharghy Basqaru apparaty halyqqa «búlttan alys, gharyshtan jaqyn» ghalamatqa ainalyp ketedi! (Osyndayda, Múhtar Áuezovting shәkirti marqúm Zeynolda Qabdolov aghamyz etnograf shәkirti Bolat Bopay ózine qatynaspay ketken kezde telefon soghyp, syrbaz dauyspen «Oypyr... o...oy, bizge Bolat Bopaydan búlt jaqyn boldy ghoy!»  deyin eskertu әzili eske týsedi.)

Jogharghy jýiege jetip alghandar jóp-jókim jurnalisterge jauap beruge karerasy kótermeytin «keremet adamdar» sekildi kerdendey basyp, kreslosynda shalqayyp kópshilikti kózge ilmeytin takapparlyq dertke shaldyghady, bәzbir ózin keremet kósem sanaytyndary halyq degen qara tobyrgha alystan aspa-tók aqyl jaudyratyn «saray danyshpandary» sanatyna sanalady.

Biraq, osynday burokratiyany syrttan kelgen bireuler emes, biz ózimiz jabylyp jasap alyp, endi odan qalay qútyludyng jolyn taba almay jýrgenimizdi bәrimiz moyyndau kerektigin myna mysaldan bayqauymyzgha bolady.

Býkil jaghynan bizge óte úqsas el delinetin Malayziyagha osydan shamamen tórt-bes jyl búryn belgili dintanushy Múhitdin Isaúly bastaghan jigitter barghan kezdegi aitqan әngimesin osyghan dәlel etip aita ketuding orayy kelip túr. Ol jaqqa qazaqstandyq qonaqtar barghan kezde Ramazan aiynan keyingi Oraza ait meyramy bastalyp jatqan kez bolsa kerek. Elderining salty boyynsha meyram bir aigha juyq jalghasatyn kórinedi. Qaltaly adamdar men әkim-qaralar halyqqa әr kýn sayyn tegin dastarhan jayyp, qúrmet-qyzmet kórsetedi eken. Bizding qonaqtar ózderi jýrgen qalanyng әkimi sonday bir ýlken dastarhan jayghanyn estiydi. Sheteldik retinde oghan resmy rahmet joldau ýshin mәrtebeli әkimdi mәrtebeli orynnan súrastyrmaq bolady. Kóz aldaryna qara kostum kiyip, galstuk taqqan shyrttay әkimdi qolpashtaghan top yaky «MAY-dyn» qorghauyndaghy biregey túlgha elestep izdestire bastaydy. Sóitse, әlgi qala әkimi kóppen birge tamaqtyng kezeginde jaysha túrghanyn kórgen bizding jigitter qatty tanyrqasa kerek! Óitkeni, biz óz sanamyzda basqarushylardy solay jasap alyp, solay etip tynghan halyqpyz...

Burokratiyanyng «eng jogharghy jetilui» Monarhiya dedik qoy, endi onyng «kishi jemisteri» el ishinde de «damyghanyn» kóre alamyz. Yaghni, «miny monarhiyalardyn» týr-týri gýldenip sheshek jayady. Jogharghy Monarhiya «dataly yubiylerdi» toylaumen múrshasyz bolyp jatqanda, «miny monarhiyalar» óz-óz datalaryn belgilep ótkizuding bitpeytin әuresimen qayran kýnderin artqa salady. Sonyng bir mysaly, vatsap jelisi arqyly qúrylghan «klastastar, kurstastar, qúdalastar, qúrdastar...» degen aluan at taghynghan gruppalardyn  «tanghy sәlem, týski sәlem, keshki sәlem, týngi sәlem...» degen sәlemderi sәn-saltanatty saraylarda dyr-duman bas qosularmen úlasyp jatady.

Bylaysha aitqanda, burokratiyalyq jýie qoghamdyq basqarudy ghana búzyp qoymaydy, ruhany jetiluding de jolyna bóget bolady. Qogham mýsheleri óz eline ýles qosu, sanaly oilylyqqa jetu, úlaghatty úrpaq tәrbiyeleu, el ertenine әrkimning alang boluy syndy ruhany dilgir mәseleni esten shyghartyp, dumanshyl әueyilikke ketedi.

Múnday jýiening jeteginde ketken  elde «Demokratiya» yaghny halyqtyng ózin-ózi basqaruy, ózin-ózi ruhany jaghynan jetildirui, el-otanyn qorghau  men qoghamyn qoldau úmyt bola bastaydy, onyng ornyna әrkim qara basynyng qamyn kýitteytin óz qorasynyng yaghny kotejining aulasynan armany aspaytyn bolyp qalady.

Múnday ruhany tyghyryqqa tirelgen qoghamda jogharghy basqarushy top ta, tómengi kópshilik te toyshyl  tobyrgha ainalady. Al, el sengen túlghalary syi-siyapat, ataq-danqtyng sonynda jýredi.

Múnday elde ruhani, materialdyq damys keri ketip qoghamdyq, әleumettik katakalizmderding kóbengimen kórinis beredi. Tabighy appatar emes, adamdar jauap beruge tiyisti ýlken-kishi qoghamdyq apattar oryn alady.

Búl apattar qoghamdy jaylap alghan «burokratiyanyn» qateri ekenin eskertip jatqan qoghamdyq kórinis! Yaghni, qogham degen býtin jandy denening syrqat halde ekenin «basy auyryp, kózi qarauytyp sýrine bastaghanyn» kórsetetin qúbylys. Sondayda, el bolyp es jimasa, sonyng emin tappasa qogham «tósek tartyp qúlaudyn» tabaldyryghyna kelip tireledi.

Mine, osy sebepten «Arys apatyn» tikeley Qoghanys ministrligining qateligi dep qarau az. Bәlkim, Arystaghy osyghan deyingi ýsh jarylysta bir-birine baylanysty ministrlikterde qansha jinalys bolyp, jogharydan tómenge qanshama tapsyrmalar berilgen boluy kýmәnsiz. Alayda, Qorghanys ministrligin sol kezderi naghyz әskery jogharghy bilimdi, jan-jaqty soghys ónerinen sauatty kadr basqarmaghan shyghar. Ári osynday soghys qaruyn saqtaugha jauapty departamentterde naghyz isker kadrlar bolsa, múnday qaterli oqigha shyqpas edi ghoy. Bәlkim, búl mәsele sonday «burokratiyalyq jinalystarmen» is bitken sekildi, sonday protokoldarmen bәri jolgha qoyylghanday, biraq is jýzinde eshtene ózgermey jyldar auysyp, qanshama kadr kelip-ketip kýnder jyljyp aqyry osynday qasiretpen ayaqtalghany býkil dýniyege jariya boldy...

Ámirshil, әkimshil, búiryqshyl burokratiyanyng emi әriyne, shynayy demokratiya ekeni belgili.

Shynayy demokratiya degen halyqty ózin-ózi basqaru institutyna ýiretu degen sóz. Árkimdi óz isine jauapker etu degen sóz. Onyng bastau kózi әdil saylau arqyly iske asady,  isker, adal kadrlardy basqaru jýiesine saylau arqyly qoy degen sóz.

Jogharghy basqaru jýiesi bolsa, sol halyqtyq basqarudy ýilestirushi ghana. Múnday elde saylaushy men saylanushy bir kisidey auyzbirlikte bolugha mәjbýry týrde tiyisti bolady. Eger, býkil eldi qamtyghan ýlken mәsele bolsa, býkil el saylaushylary men jogharghy basqarugha saylanushylar bәri jabyla sol mәseleni sheshuge atsalysady.

Al, Qazaqstan sekildi aumaghy óte ýlken elde batysy men shyghys jaghynyn, ontýstik óniri men soltýstik ólkesining tabighaty men tirshilik ahualy óte ózgeshe bolghandyqtan ony jergilikti saylaushylar men jergilikti basqaru jýiesi óz-ózining ózgesheligine say sheshuge tiyisti. Jergilikti basqaru jogharydan týsetin biylikti tosyp anyryp otyrmaydy, óz ónirinde bolghan mәseleni óz saylaushylarymen aqyldasyp, talqylasyp sheshetin eng qolayly basqaru jýiesimen yaghny demokratiyalyq jolmen is tyndyrady.

Al, myndaghan jyldyq tarihy bar qazaq degen bayyrghy halyq búghan deyin «dala demokratiyasynyn» mektebinen ótkendikten, qazaq demokratiyagha dayyn emes, deytinder búrynghy kommunistik iydeologiyagha ulanghandardyng qighash pikiri ghana.

Dәl býgingi elimizde bolyp jatqan aluan týrli pikirding jalghyz toghysatyn jeri demokratiya, sondyqtan búrynghy burokratiya shynayy demokratiyalyq ózgeristerding jasalu kerektigin qabyldasa, dau-damaysyz ahual qalpyna keletinin qazir sanaly qogham mýshelerining bәri de kórip otyr.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz