Biyl qazaqqa qarsy baghyttalghan genosidtik etnofashizmge 90 jyl tolyp otyr.

Endi osy etnofashizm degen ne? Júrttyng bәri ony Gitlermen baylanystyrady. Shynynda solay ma? Joq, әueli Riym, keyin Vizantiya men Qytay, eng sonynda emigrasiyadaghy Vizantiyanyng diniy-biznes elitasynyng Osmandargha ketken kegin qaytaru maqsatynda qúrylghan Resey imperiyasy (tatarlyq Altyn Orda) ózi resmy tarih sahnasyna kelgen kýnnen bastap, iyezuitterding zәlimdigimen birjola slavyandanyp, óz ata-tegi sanalatyn týrki әlemine nәsilshildik baghyttaghy etnofashizmdik jahangerlik jasay bastady.

Biraq búl jeke bir últqa emes, ejelgi saq mәdeniyetining múragerleri atanatyn ónirlerding san aluan týrki dialektisinde sóileytin әli jeke etnos bolyp qalyptasyp ýlgermegen túrghyndarynyng tarihy jadysyn óltirip, assmilasiyagha úshyratugha baghyttaldy. Eng әueli osy baghytta – týrki tekti orys últy ómirge keldi. Óitkeni, birtútas týrki subetnosynyng ómirge kelgeni әr dәuirdegi dәureni jýrgen atalghan imperiyalar ýshin óte qauipti edi.

Nәtiyjesinde 80-nen asa últ pen úlysqa bólinip, bir-birimen qyryq pyshaq bolyp qyrqysyp, taryday shashylghan týrki әlemi jahan kartasynda qalyptasty.

Al, Alman jerinde Vizantiyalyq orys tәjiriybesin nemister I dýniyejýzilik soghystan jenilgen son, revanshistikke, ese qaytaru ýshin ózderine beyimdey bildi. Ol endi jeke әngime.

Óz últtyq sana-sezimi joghary birtútas etnos bolyp qalyptasqan eki týrki miyleti qazaq pen tatargha qarsy Stalin etnofashizmdik genosidti kommunizmdi betperde etip jýzege asyra bildi. Qyzyl imperiya tarapynan KSRO-daghy Týrkilerge qysym jasalyp jatqan joq dep әlem júrtshylyghynyng kózin aldau ýshin qazaq-parsy shaghatayynda sóileytin úlystardyng basy biriktirilip – ózbek últy ómirge kelip, qazaqtyng qypshaq dialektisinde sóileytin etnikalyq toby «qúramalar» zorlyqpen ózbektenip, әr qazaqtyng babasynyng basy qalghan, atasynyng qany tamghan Tәshkent alashtan tartylyp alyndy. Jez Múrt Qazaqqa basshylyq jasaugha Qujaq Filipp Isaevich Goloshyokindi jiberip, ol 1929 jyldan bastap, әli kýnge deyin jýrgizilip kele jatqan etnofashizm dәurenin ornyqtyrdy. Qujaqtyng salghan dәstýri elimizde әli de jalghasuda. Orystyng shekpeninen shyqqan jana biylik Tәuelsizdik alghan tústa әueli búny qazaqtyng óz jerinde sanynyng azdyghymen býrkemeledi. Últ sany ósken kezde RF-men qazaqqa tiyimsiz әskery odaqtar men sayasi-ekonomikalyq kelisimsharttargha otyru jәne jalgha әskery poligondargha jer beru ýrdisin qalyptasyryp, jana týlkibúlangha basty. Qazaqqa qarsy biylikting ústanyp otyrghan etnofashistik baghyttary turaly sóz eteyik:

Eng birinshisi – orys tildi «qazaqstandyq últty» ómirge әkelu.

Ekinshisi – elimizde bar-joghy 4 iri-úsaq diaspora (orys, úighyr, ózbek jәne tәjik)  bar ekenin belden basyp, «Qazaqstan Halyqtar Assambleyasymen» býrkemelegen jalghan kópúltylyq pen ayar toleranttyq iydeyasynyng saltanat qúruyna qol jetkizdi.

Ýshinshisi – orys tilining paydasyna Kolbin tanghan «qostildiliktin» biylik satylarynda berik ornyghuy. Ne memqyzmetkerden, ne budjettik salada isteytinderden ne týrli dengeydegi deputattar korpusynan sóileui talap etilmeytin memlekettik tilding mýshkil hali. Ár adam qay tilde sóilese óz erki deytin jalghan demokratiyalyq kólgisudi algha tartyp, qazaq tilinde sóileuge mәjbýrleu qúraldary men amaldarynyng biylik tarapynan әsker, keden, salyq pen biznes salasynda mýldem jasalmauy. Enbek migranttaryna qazaq tili men dәstýrin әm tarihyn oqytatyn aqyly oqytu ortalyqtarynyng ashylmauy. Jarnama men kino tilining qazaq bir tildiligine kóshuining qolgha alynbay otyrghandyghy.

Tórtinshisi – qazaq tildi sayasiy-diny partiya men últtyq kәsipodaq qúrugha Zanmen salynghan tyiym. Tek birdi-ekili qayratkeri ghana qazaqsha sóileytin orys tildi oppozisiya qúryp, qazaqqa jat euroqúndylyqtardy ghana kýiitteudi tamasha jolgha qoya bildi.

Besinshisi – eshbir elde joq ýshtúghyrly til. Ám telarnalar men BAQ-ta qazaq tilinde tek jeniltek melodaramlar kórsetip, әnshilerding jýrip túrghany men ósekayang dýniyelerdi taratyp, qazaqty ruhany mәngýrttendirip, tek sayasatqa basybýtin jolatpaudyng ayar amal-tәsilin ómirge әkele aldy.

Altynshysy – qazaq tildi biznes elitanyng ómirge keluine mýldem mýmkindik bermeu.

Mine, qazaqqa jasalghan, jasalynyp kele jatqan etnofashizmge toqtau qoyylar kez jetti.

Týiin. El bolyp saqtalu ýshin Qyzyl imperiyadan múragha qalghan orystandyru etnofashizmining zardaptaryn jonggha kýsh biriktiruimiz kerek. Úrpaghymyz qazaq bolyp qalsyn desek, «Otarsyzdanu prosesin jýrgizudi» biylikke tótesine qoiyymyz qajet. Qazaq tildi biznes jobalargha qoldau kórsetilip, elimizding Ontýstigi men Batysynda jәne basqa ónirlerding qazaq tildi aumaqtarynda túratyn kәsipkerlerden «Últtyq biznes elita qúrudy» biylikten talap etetin kez keldi.  Qazaq aqshasyn jalghan qanatqaqty jobalargha bosqa shashudy biylik dogharyp, últ aldynda esep beruin alash balasy demokratiyalyq ýrdispen baqylay biluge talpynys jasauyn uaqyt bizden talap etedi. Óitkeni, biz elding de, jerding de iyesimiz. El men jer iyesi óz jerindegi azshylyqtaghy tarihi-etno kelimsekterge biylep-tósetpeydi, ózgening tilinde eshkimdi sayratpaydy.

Endi ruhaniy-sayasy esin jighan qazaq jene me, tarihy ayarlyqpen ornyqqan etnofashizm jene me, ony ómir kórsetedi.

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz