2020 jyly úly Abaydyng tughanyna 175 jyl tolady. Osyghan oray, 30 mamyrda memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyyn respublikalyq dengeyde toylau turaly jarlyq shygharghan bolatyn.

El preziydentining bastamasynan keyin úly aqynnyng mereytoyyn auqymdy týrde atap ótuge jan-jaqty dayyndyq júmystary bastalyp ketti.

Jaqynda 9 jastaghy mektep oqushysy Lәilim-Shyraq Erlanqyzy «Abay ólenderin jatqa oqu» estafetasyn bastap, ony preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa joldady.

Áuelde bir suyq múz— aqyl zerek,
Jylytqan túla boydy ystyq jýrek.
Toqtaulylyq, talapty shydamdylyq,
Búl qayrattan shyghady, bilseng kerek.
Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa,
Sonda tolyq bolasyng elden bólek.
Jeke-jeke bireui jarytpaydy,
Jol da joq jarymesti “jaqsy” demek.
Aqyl da, ashu da joq, kýlki de joq,
Tulap, qaynap bir jýrek qylady әlek.
Bireuining kýni joq bireuinsiz,
Ghylym sol ýsheuining jónin bilmek

Memleket basshysy búl estafetany quanyshpen qabyl alyp, aqynnyng «Ghylym tappay maqtanba» óleninen ýzindi oqydy. Ári estafetany odan әri Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovke, Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovagha jәne býkil әlemdi moyyndatqan talantty әnshi Dimash Qúdaybergenge joldady.

Ghylym tappay maqtanba,
Oryn tappay baptanba,
Qúmarlanyp shattanba,
Oynap bosqa kýluge.
Bes nәrseden qashyq bol,
Bes nәrsege asyq bol,
Adam bolam deseniz.
Tileuin, ómiring aldynda,
Oghan qayghy jeseniz.
Ósek, ótirik, maqtanshaq,
Erinshek, beker mal shashpaq
- Bes dúshpanyn, bilseniz.
Talap, enbek, tereng oi,
Qanaghat, raqym, oilap qoy
- Bes asyl is, kónseniz.
Jamandyq kórseng nәfrәtli,
Suytyp kónil tyisanyz.
Jaqsylyq kórseng ghibrәtli,
Ony oigha jisanyz.
Ghalym bolmay nemene,
Balalyqty qisanyz?
Bolmasang da úqsap baq,
Bir ghalymdy kórseniz.
Onday bolmaq qayda dep,
Aytpa ghylym sýiseniz,
Sizge ghylym kim berer,
Janbay jatyp sónseniz?
Dýnie de ózi, mal da ózi,
Ghylymgha kónil berseniz.
Bilgenderding sózine
Mahabbatpen erseniz.
Aqyl senbey senbeniz,
Bir iske kez kelseniz.
Aqsaqal aitty, bay aitty,
Kim bolsa, meyli, sol aitty
- Aqylmenen jenseniz.
Nadandargha boy berme,
Shyn sózbenen ólseniz.
Ayat, hadis emes qoy,
Kýpir boldyng demes qoy,
Qansha qarsy kelseniz.
Kóp orynda kórine aitpa,
Bizding sózge erseniz.
Múny jazghan kisinin
Atyn bilme, sózin bil!
Osy jalghan dýniyeden
Sheshen de ótken ne búlbúl,
Kósem de ótken ne dýldýl.
Sóz mәnisin bilseniz,
Aqyl - mizan, ólsheu qyl.
Eger qisyq kórinse,
Meyling tasta, meyling kýl.
Eger týzu kórinse,
Oylap-oylap, qúlaqqa il.
Aqymaq kóp, aqyldy az,
Deme kópting sózi púl.
Jaqynnyng sózi tәtti dep,
Jaqynym aitty dey kórme.
Nadandyqpen kim aitsa,
Onday týpsiz sózge.erme.
Sizge aitamyn, haupim - búl.
Ózing ýshin ýirensen,
Jamandyqtan jiyrensen,
Ashylarsyng jylma-jyl.
Bireu ýshin ýirensen,
Bireu bilmes, sen bilsen,
Bilgeninning bәri - túl.
Sózine qaray kisini al,
Kisige qarap sóz alma.
Shyn sóz qaysy bile almay,
Ár nәrseden qúr qalma.
Múny jazghan bilgen qúl
- Ghúlamahy Dauaniy,
Solay depti ol shynshyl.
Sózin oqy jәne oila,
Tez ýirenip, tez joyma,
Jas uaqytta kónil - gýl.

Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov estafetany qabyldap, «Senbe jýrtqa, túrsa da qansha maqtap...» ólenin oqydy. Ministr estafetany elimizding bilim jәne ghylym salasyndaghy barlyq qyzmetkerlerge, ústazdargha, JOO rektorlaryna jәne studentter men oqushylargha joldady.

Senbe júrtqa, túrsa da qansha maqtap,
Áure etedi ishine qulyq saqtap.
Ózine sen ózindi alyp shyghar
Enbeging men aqylyng eki jaqtap.
Ózindi sengishtikpen әure etpe,
Qúmarpaz bop maqtandy quyp ketpe.
Júrtpen birge ózindi qosa aldasyp,
Salpyldap saghym qughan boyyna ep pe?
Qayghy kelse qarsy túr, qúlay berme,
Qyzyq kelse, qyzyqpa, onghaqqa erme.
Jýregine sýngi de,týbin kózde,
Sonan tapqan-shyn asyl tastay kórme.

Al Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlova aqynnyng «Qúlaqtan kirip, boydy alar...» dep bastalatyn, barshamyzgha jaqsy tanys óleninen ýzindi oqydy. Ári qazaqtyng ghana emes, adamzattyng alyp aqyny - úly Abay jyrlaryn jatqa oqu estafetasyn Jazushylar odaghynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәuletke jәne Qazaqstannyng Enbek Eri, Olimpiyada chempiony Jaqsylyq Ýshkempirovke jәne elimizding mәdeniyet, óner, sport salasyndaghy barsha jastargha joldady.

Qúlaqtan kirip, boydy alar
Jaqsy әn men tәtti kýi.
Kónilge týrli oy salar,
Ándi sýisen, menshe sýi.
Dýnie oidan shyghady,
Ózimdi ózim úmytyp,
Kónilim әndi úghady,
Jýregim boydy jylytyp.
Ansaghan shólde su tapsa,
Bas qoymay ma bastaugha?
Bireu týrtse, ya qaqsa
Boy toqtamas jasqaugha.
Bir kýigizip, sýigizip,
Eski ómirdi týrgizer.
Ómir tonyn kiygizip,
Joqty bar qyp jýrgizer.
Esitkendey bolady
Qúlaghym eski sybyrdy.
Eski oigha kónilim tolady,
Tirilip ótken qúrghyrdy.
Iship, tereng boylaymyn,
Ótken kýnning ularyn.
Jәne shyn dep oilaymyn,
Júrttyn, jalghan shularyn.
Taghy sene bastaymyn
Kýnde aldaghysh qulargha.
Esim shyghyp qashpaymyn,
Men ishpegen u bar ma?

Álemge әigili qazaq әnshisi Dimash Qúdaybergen de memleket basshysy úsynghan estafetany quanyshpen qabyl alyp, úly aqynnyng «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly» ólenin oqydy.

- Abay atamyzdyng ónerin dәripteu jýregi qazaq dep soghatyn әrbir azamattyng mindeti dep bilemin, - degen Dimash búl challenge-di jalghastyrudy Aqtóbe oblysynyng әkimi Ondasyn Seyilúly Orazalinge, RF-nyng halyq әrtisi Igori Krutoygha jәne ózining barlyq tyndarmanyna tapsyrdy.

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly
Alasy az qara kózi núr jaynaydy.
Jinishke qara qasy syzyp qoyghan,
Bir jana úqsatamyn tughan aidy.
Mandaydan tura týsken qyrly múryn,
Aqsha jýz, alqyzyl bet til baylaydy.
Auzyn ashsa, kóriner kirsiz tisi,
Syqyldy qolmen tizgen, qaynaydy.
Sóilese, sózi әdepti, әm maghynaly,
Kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydy.
Júp-júmyr, aq torghynday moyyny bar,
Ýlbiregen tamaghyn kýn shalmaydy.
Taqtaday jauyryny bar, iyghy tik,
Eki alma keudesinde qisaymaydy.
Soraqy úzyn da emes, qysqa da emes,
Nәzik bel tal shybyqtay búrandaydy.
Etindey jas balanyng bilegi bar,
Ájimsiz aq sausaghy iske ynghayly.
Qolang qara shashy bar jibek taldy
Torghynday tolqyn úryp kóz tandaydy.
Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan?
Súluy búl zamannyng tek jatpaghan.
On segiz, on toghyzgha kelgennen son,
Almasy ókpe bolar qol batpaghan.
Búlardyng keybirining minezderi -
Esh nәrse kómegensip búrtaqtaghan.
Keybiri jaydary, ashyq bolamyn dep,
Orynsyz adamdarmen jyrtaqtaghan.
Áuelde súlu jayy bizge mәlim,
Jigitti júrt maqtaghan qyz jaqtaghan.
Key jigit maqtan ýshin qylyq qylmay,
Boyyna maydalyqpen syr saqtaghan.
Key jigit arsyzdyqpen úyatsynbay,
Qoly jetpes nәrsege tyrtaqtaghan.
Oryndy iske jýrip, oy tappaghan,
Ne bolmasa júmys qyp, mal baqpaghan.
Qasiyetti bolmaydy onday jigit
Ánsheyin qúr bekerge búlghaqtaghan.

Al Mәdeniyet ministri Aqtoty Rayymqúlova joldaghan estafetany qabyl alghan aqyn, Jazushylar odaghy Basqarmasynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәulet Abaydyng «Qaranghy týnde tau qalghyp» atty audarma ólenin (Lermontovtan) oqydy.

Ári búl estafetany jalghastyrudy úly Abaydyng tughan ólkesindegi bir aqyn men bir әkimge joldady. Olar - Semey qalasynyng әkimi Sәlimov Ermak Bidahmetúly men kórnekti aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly.

Qaranghy týnde tau qalghyp,
Úiqygha keter balbyrap.
Dalany jym-jyrt, del-sal ghyp,
Týn basady salbyrap.

Shang shygharmas jol-daghy,
Silkine almas japyraq.
Tynshygharsyng sen-daghy,
Sabyr qylsang azyraq.

Abai.kz