Tәuelsizdik alghan jyldardan beri synaq alanyna ainalghan Qazaqstannyng bilim jәne ghylym salasynda taghy da dau shyqty. Búl jolghy daudyng basy – viyse-ministr Elmira Suhanberdiyevanyng teris әreketteri boldy. Jemqorlyqqa qarsy últtyq buro ókilderining aituynsha, Suhanberdiyeva lauazymdy ókilettigin teris paydalanyp, para alghan jәne zansyz kәsipkerlikpen ainalysqan.

Ol túrmysy tómen otbasylardyng balalaryna berilui tiyis planshet, smartfondardy ministrlikpen birge júmys isteytin baspagerlerge aldyrtqan. Sonymen qatar, №3 mektep-gimnaziyasynyng diyrektory Elena Sheverniyaevamen birge memlekettik mektepting ishinen jekemenshik aqyly mektep ashqan. Núr-Súltan qalasy, Esil audany №2 sotynyng prokurory Núrlan Bekmaghambetovtyng aituynsha, atalghan zansyz kәsipkerlik arqyly Suhanberdiyeva men Sheverniyaeva 2016 jyldyng 31 jeltoqsany men 2018 jyl aralyghynda 389 million tenge tabys tapqan. Al, olardyng atalghan mektepten tapqan taza tabysy býginde 150 million tengeni qúraydy.

Sonymen qatar prokuror Suhanberdiyevagha qatysty 11 million 447 myng tenge somasyndaghy mýlikti tәrkileudi talap etken bolatyn. Alayda, tergeu kezinde sheneunikten para alu babyn alyp tastaghan. Sóitip, bir aidan astam uaqyt izolyatorda jatqan Suhanberdiyeva kýni keshe 6 million tenge aiyppúlmen bosap shyqty. Sot zalynan shygha sala ol súr týsti Lexus LX 570 kóligine otyryp ketti.

(Suret nur.kz saytynan alyndy)

Álgi kólikting kemi 38 million tenge túratynyn eskersek, Suhanberdiyevagha sot ýkim etken 6 million aiyppúl sóz emes sekildi. Jә, biz atalghan iske qatysty belgili advokat Abzal Qúspannyng pikirin súrap bildik...

Abzal Qúspan, zanger:

-Men Suhanberdiyevanyng isimen BAQ-qa shyqqan mәlimet dengeyinde ghana tanyspyn. Mening pikirim, belgili bir dengeyde qoghamdyq pikirden ózgesheleu boluy mýmkin. Óitkeni men búl iske zanger retinde salqynqandylyqpen qaraymyn. IYә, sybaylas jemqorlyqqa qarsy qylmystarmen kýresu kerek. Biraq, myna jaghdayda Suhanberdiyevanyng әu basta para alu aiyby taghyldy degenmen, biraq, para retinde taghylghan  ayyp 11 million emes. Mening týsingenim, para retinde eki telefon taghylghan. Keyin ol eki telefonmen  42 planshetting kópbalaly otbasyndaghy balalaryna berilui tiyis zattar ekeni anyqtaldy.

Mening týsingenim múnda qylmys eki epizodtan túrady. Bireui - balalargha syilyq alugha mәjýrledi dep túr ghoy, yaghni, bilim ministrligine qatysty mekemelerden kómek súraghan. Ekinshiden - jeke mektepti satyp alugha bir mektep diyrektorymen birge júmys jasaghan, yaghni, zansyz kәsipkerlikpen ainalysqan.

Al, endi býkil jelide shulap ketkendey, ol 11 million para alyp, 6 million shtrafpen qútylghan joq. Óitkeni men sot ýkimin taba almasam da, BAQ arqyly mәlimetterdi qarap otyrmyn. Áu basta para aldy degen aiyp taghylghan, keyinnen 42 planshet anyqtalghan son, ol bólimdegi aiyp alynyp qalyp, tek qyzmetin asyra paydalanu men zansyz kәsipkerlik degen eki bap qalghan.  Búl ekeuining de eng auyr jazasy – 5 myng ailyq eseptik  kórsetkishke deyingi jaza. Jәne ol jazany sudiya taghayyndap otyrghan joq.

Sondyqtan Suhanberdiyevagha qatysty ýkim zandy. Búl jerde ekinshi bir mәsele bar. Búl prosessualdyq kelisimge kelgen adam. (Prosessualdyq kelisim 2015 ten bastap qylmystyq prosesualdyq kodeks negizinde payda boldy). Yaghni, múnda negizgi mәseleni sot emes prokuror sheshedi. Tek qana belgili bir prosesualdyq zang búzushylyqtar bolmasa, sot búny qanaghattandyrmay tastauy da qiyn. Sot qanaghattandyrmauy ýshin zandyq túrghydan naqty sebepter kerek. Al, búl jerde Suhanberdiyevagha taghylghan eki aiyp zannyn, jazanyng mólsherine syiyp túr. Ekeuinde de eng jogharghy jaza - aiyppúl. Búl iste bas bostandyghynan aiyru jazasy kózdelmegen. Sondyqtan, búl jerde sottyng aiyppúldan basqa mýmkindigi joq.

Biraq, halyqtyng nege dәl para alyp jatqan sәtinde ústalghan Niyding isine qatysty osylay qarsylyq tanytpaghanyna tanqalamyn. Mýmkin, kópshilikke Suhanberdiyevanyng ózin-ózi ústauy únamaghan shyghar. Qalay desek te, búl tek Suhanberdiyevagha qatysty is emes, býkil ministrliktegiler tek óz jalaqysymen kýn kórip otyrghan joq. Bәrining de mandayy shylqyp otyr. Biraq, olar  halyqtyng shynayy jaghdayyn bilmeydi jәne ózderining istegen isterine esep bere qoymaydy.

Jәne búl is sheneunikterding halyqtyng shynayy ómirinen alystap ketkenin taghy bir ret kórsetti. Óitkeni, olar kýnin kóre almay otyrghan jaghdayy tómen adamdar  bar ekenin týsinbeydi.

Biraq, qaytalap aitamyn, eng kóp mәn beretin nәrse Niyding isi meninshe. Ol bir million tengeni alyp jatqanda ústalyp qaldy. Ony moyyndap túryp, isi qysqartylyp ketti. Zang shenberinde qarasanyz ol iste aiyppúlmen shyghugha esh negiz joq. Al, Suhanberdiyevanyng isinde aiyppúlmen shyghugha zandyq negiz bar.

Jalpy, aitarym, jemqorlyq býkil memlekettik jýienin  auruy. Meninshe, ol ýshin qarapayym ghana, audanda  nemese auyldyq okrug әkimine Astanadan sheneunikter kelgen kezde, shay beru degen nәrsege zanmen tyiym salu kerek. Óitkeni ol kәdimgi júmys babymen kelgen sheneunik. Oghan arnap qymbat dastarhan jayylady. Jemqorlyq degen osy jerden bastalady. Tipti, keybir jayylghan dastarhannyng baghasy әlgi sheneunikting alyp otyrghan jalaqysynan da asyp ketedi. Álgi әreket ary qaray jeng úshynan  jalghasyp kete beredi. Búl býkil jýiening auruy. Tipti, búl jýie jemqorlyqty әshkerelep otyrghan  últtyq buroda da bar...

Aytpaqshy, bir aidan astam uaqyt izolyatorda jatqan Suhanberdiyeva  “Týrme viyse-ministrding kózimen” dep atalatyn kitap jazatynyn aitty. Bolashaqta ústazdyqpen nemese biznespen ainalysamyn degen onyng kitaby endi mektep múghalimderine kýshtep satylyp jýrmey me?

Ayta keteyik, Elimira hanym bilim-ghylym ministrligining orynbasary qyzmetine 2016 jyldyng sәuir aiynda taghayyndalghan. Sóitip Erlan Saghadiyevting esh qisyngha kelmeytin reformalaryn jasaugha qatysty. Býginde Saghadiyev jýrgizgen bilim sayasatynyng nәtiyjesi ne bolghany belgisiz. Áyteuir onyng ofshorlyq shot ashyp, jasyryn aqsha jighanyn estise de, bilim salasynyng mamandary minez kórsetpedi. Esesine, onyng mektep tabaldyryghyn endi attaghan balanyng ata-anasynan, tek satyp alatyn oqulyqtan ghana әr jyly 12 milliardqa juyq aqsha jasap otyrghany turaly kezinde jazylghan bolatyn. Al, osy las oiyndaghy Suhanberdiyevanyng ýlesi qanday bolghany tergep tekserilmedi.

Bir jyldan song ol “Bolashaq” stiypendiyasynyng iyegeri atandy. Biraq, onyng ózi daugha úlasty. Sebebi, emtihan tapsyru kezinde "onyng aty-jóni sayttaghy ýmitkerler tiziminde joq" degen aqparat tarady. Búl jerde de onyng barmaq basty  kóz qysty әreketterge baruy әbden mýmkin. Alayda búghan qatysty “Bolashaq halyqaralyq baghdarlamalar ortalyghy aksionerlik qoghamynyn” mamandary Suhanberdiyevanyng barlyq etaptan zandy týrde ótkenin aitady.

Qalay desekte, bir últtyng bilim men ghylym isterine jauapty bolghan shendiler, búl salany mayshelpekke ainaldyrmasa deymiz. Sebebi, resmy aqparattargha sәikes, songhy ýsh jyldyng ishinde bilim salasynda 620 sybaylas jemqorlyq faktisi anyqtalypty. Odan memleketke kelgen shyghyn 1,5 milliard tenge bolghan. Al, songhy ýsh jylda bilim salasyna Erlan Saghadiyev bastaghan, Suhanberdiyeva qoshtaghan shendiler jauapty bolghanyn eskersek, olardyng qanshalyqty nәtiyjeli júmys istegenin osy sala mamandary saraptay jatar.

Bizge belgilisi, әr ministr ózinshe reforma jasap, it tartqan tulaqsha parshalaghan Qazaqstannyng bilim salasy osynday shendilerding jauapsyzdyghynan aqsap túr. Al, bilim salasyndaghy osynday әreketterge qarap, onyng sapasy turaly sóz aitudyng ózi bosqa әureshilik...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz