Elimiz Qazaqstannyng songhy jiyrma jyldyng ishinde jetken jetistikterine qaramastan, memleket imidjine «stan» jalghauy keri әser etip jatqan siyaqty. Osyny eskerip arnayy әreket etken qyrghyz elin sheteldikter qazir Kirgiziya dep ataydy. Sol sekildi «ózimizdi Qazaq Respublikasy dep jariyalasaq» degen pikirdi songhy kezderi senator Gharifolla Esim jii kóterip jýr. «Oy-kókpardyn» qonaqtary búl turaly qanday pikir bildirer eken?

Gharifola ESIM, senator, akademiyk:

IYә
- «Qazaqstan Respublikasy» degen - bizding resmy atauymyz. Demek, qazirgi kezde osy ataudy qoldanu - azamattyq boryshymyz. Sonymen birge qoghamnyng jәne jekelegen adamdardyng oiynsha, Qazaqstan Respublikasy degenning ornyna Qazaq Respublikasy dep atau jón degen pikirler aityluda. Men de osyny qoldaymyn. Oilarynyzda bolar, kenestik zamanda Qazaq SSR-i degen atau bolghan. Ol Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy degen týsinik edi. SSSR-ding ydyrauymen Sovettik Sosialistik degen sayasy úghymdar kelmeske ketti.  Odan qalghany - Qazaq Respublikasy.

Elimiz Qazaqstannyng songhy jiyrma jyldyng ishinde jetken jetistikterine qaramastan, memleket imidjine «stan» jalghauy keri әser etip jatqan siyaqty. Osyny eskerip arnayy әreket etken qyrghyz elin sheteldikter qazir Kirgiziya dep ataydy. Sol sekildi «ózimizdi Qazaq Respublikasy dep jariyalasaq» degen pikirdi songhy kezderi senator Gharifolla Esim jii kóterip jýr. «Oy-kókpardyn» qonaqtary búl turaly qanday pikir bildirer eken?

Gharifola ESIM, senator, akademiyk:

IYә
- «Qazaqstan Respublikasy» degen - bizding resmy atauymyz. Demek, qazirgi kezde osy ataudy qoldanu - azamattyq boryshymyz. Sonymen birge qoghamnyng jәne jekelegen adamdardyng oiynsha, Qazaqstan Respublikasy degenning ornyna Qazaq Respublikasy dep atau jón degen pikirler aityluda. Men de osyny qoldaymyn. Oilarynyzda bolar, kenestik zamanda Qazaq SSR-i degen atau bolghan. Ol Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy degen týsinik edi. SSSR-ding ydyrauymen Sovettik Sosialistik degen sayasy úghymdar kelmeske ketti.  Odan qalghany - Qazaq Respublikasy.

Kezinde Parlament osylay qaldyrghany dúrys bolushy edi, biraq nelikten ekenin bilmeymin, Qazaqstan, yaghny Qazaqstan Respublikasy dep bekitildi. Jalpy, úghymdar, týsinikter elding sayasy kemeldenuine baylanysty tolyghyp, ózgerip otyruy - tabighy qúbylys. Sondyqtan búdan bylayghy kezde Qazaqstan Parlamenti, Preziydenti respublikanyng atauyna ózgeris turaly úsynys engizip, qoghamnyng talqysyna salsa, ol da - týsinikti jaghday. Qazaq eli degen - Qazaqstan Respublikasynyng substansiyasy, mәni jәne mazmúny. Al elding atauy Qazaq Respublikasy bolsa, dúrys bolar edi degen jeke pikirim bar. Ertedegi kartalarda Qazaqstan territoriyasyn Kazaqiya dep ataghan. Sirә, búl da tegin bolmasa kerek. Kópshilik bolyp oilanyp, qúqyqtyq negizde bir sheshimge keluge bolatyn is degen oidamyn.

Núrlan ÓNERBAY, Mәjilis deputaty:

Joq
- Búlay etudi bizding kópúltty qogham kótermeydi. Ózbekte bir maqal bar ghoy «әr kәllәdә - bir qiyal» degen. Sol aitqanday, múnday jana pikirler, jana úsynystar әr taraptan bir qylang berip otyruy mýmkin. Biraq oghan bizding qogham dayyn emes. Sebebi búghan deyin ózimiz úran etip kóterilgen «qazaqstandyq últ», «Qazaqstan halqy» degen úghym әli týgel sinip bolghan joq.
Áriyne, jeke basym Qazaq Respublikasy dep ataluyn qalar edim. Ol ýshin aldymen eldik dengeyde ýlken arnayy sharalar, tәrbiyeleu júmystary jýrui kerek. Kez kelgen Qazaqstan túrghynynyng kókeyine «men - qazaq elining azamatymyn» degen sezim ornatu onay sharua emes.

Qysqasy, halyqtyng óz auzynan shyghuy kerek. Áytkenmen halyqaralyq tәjiriybede múnday nәrse bar ma, joq pa - ony da zertteu kerek. Mysalgha, fransuz eli, aghylshyn, japon eli dep eshkim aitpaydy ghoy. Memleketting atauy ynghaysyz estilip qaluy mýmkin. Jalpy alghanda, Qazaq eli dep atau ýshin uaqyt jetken joq, әli erte. Qazaqstannyng egemendi el ekendigin endi-endi ghana әlem halyqtaryna moyyndatyp, tanystyryp jatyrmyz. Kóptegen shetel basylymdary  «Qazaq respublikasy» degen ataudy jii qoldanyp jatady. Qazaq Respublikasy, Qazaq eli dep ataluy kónilge quanysh beredi. Biraq biz kópúltty halyqpyz ghoy. Qazaqstandaghy basqa últ ókilderining barlyghy óz yqtiyarymen, ózining jýrek qalauymen osy sheshimge kelui kerek. Búl zaman kýshtep moyyndata almaytyn zaman ghoy.

Oy-talqy
Qazaq Respublikasy degen ataugha qalay qaraytyndyghy jóninde pikirin bilu ýshin birshama qogham qayratkeri men sayasatker túlghalardy mazalaghan edik. Alash azamattarynyng búl turaly pikiri qaq aiyryldy. Birshamasy búghan ózge últ ókilderi qalay qaraydy eken, sony baqylau kerek degendi aitty. Mәjilis Parlamentinde otyrghan últy qazaq emes deputattardyng birazyna habarlastyq. Kóbining uaqyty bos emes bolyp shyqty, endi birine oilanugha uaqyt kerek eken, qosh, әiteuir, eshbirining auzynan nyq aitylghan jauapty esty almadyq. Degenmen Gharifolla Esim kóterip jýrgen búl bastamany Alash azamattarynyng da qolday qoyghandary neken-sayaq. Mәselen, Kommunistik partiyanyng tóraghasy Serikbolsyn Ábdildiyn: «Búl bastama júrtty alandatyp, arandatyp birimen-birin jau etedi. «Qazaqstan» degen ataudan da jamandyq kórip otyrghan joqpyz», - dep jauap berse, jazushy Smaghúl Elubay da búl úsynystan birden bas tartty. Últ janashyry: «Qazaqstan» atauyn «Qazaq Respublikasy» etip ózgertkennen eshbir jetistik kórip otyrghan joqpyn. Sebebi Qazaq eli dep ataudyng ózi de qatelik bolar edi. Ataudyng búdan da basqa núsqalaryn izdep әure-sarsangha týsuding qajeti joq. Óz basym búl bastamany bos әureshilik dep bilemin, sebebi men biletin Parlament zannamagha múnday maghynadaghy ózgeris engizuge qúlyq tanyta qoymaydy», - dep jauap berdi.

Dayyndaghan Sәken Kókenov

«Alash ainasy» gazeti 17 mausym 2009 jyl