Týrkimenbasy baqilyq boldy degen aqparat tarady әlemjelige. Orystyng býkil sayty jerden jeti qoyan tapqanday jarysa jazyp jatty. Bizdikiler de qalys qalghan joq. «Arqadagh ana dýniyege ketipti» dep aqpar taratty. Sóitken, týrkimenbasy tiri eken, ólmepti. Óldi degen ótirik sóz bolyp shyqty.

Ótkende Aslan Rubaev degen adam «Govorit Moskva» radiosyna súhbat berip, Týrkimenstan preziydentining baqilyq bolghanyn aitqan. Búl Aslan Rubaev degen bildey Euraziya mәselelerin zertteu ortalyghynyng diyrektory eken, taghy.

Orys aqparaty osy Rubaevtyng sózinen son-aq, ólmegen adamdy óldi dedi. Keyin Týrkimenstannyng Mәskeudegi elshiligi búl aqparatty teristedi. «Búl shylghy ótirik. Biz múnday aqparatty joqqa shygharamyz» dedi. Al Rubaev bolsa, keshirim súrady. «Preziydentting otbasy men tuystarynan jәne barsha týrkimen halqynan keshirim súraymyn» dedi. Boldy. Bitti.

Jalpy post-kenestik kenistiktegi memleket basqarushy túlghalargha, olardyng otbasy men densaulyghyna qatysty osy mazmúndaghy alyp-qashpa әngimeler jii aitylady. Aqyrynda aqparattyng jalghan ekendigi belgili bolady. Jalghyz Berdimúhamedovting basyna týsken jaghday emes, búl. Búghan deyin de tiri jýrgen preziydentti óldi degen aqparattardy estigenbiz, kórgenbiz.

Ótkendegi Putindi de, keshegi Karimovti de, býgingi Berdimúhamedovti de Qúdaydan búryn baqigha attandyrghan aqparattardyng ara-túra aitylyp túruy – avtoritarly-diktaturalyq jýieden әbden zәrezap bolghan, yghyry shyqqan qoghamnyng ýni ispetti kórinedi.

Búl kórinis búrynghy kenestik elderding (europalanghan Baltyq elderi men Qapqazdy qospaghanda) kóbine tәn. Jasyratyny joq, sonyng ishinde, biz de barmyz. Anyghynda, sayasy jýiening túraqsyzdyghynan búryn, bir adamnyng densaulyghy negizgi mәselege ainalghany jasyryn emes.

Endi osy Arqadagh turaly az-kem aitayyqshy. Qúrbanqúly Berdimúhamedov degen kim? Ol turaly júrt ne deydi?

6 milliongha juyq adamy bar Týrkimenstan kógildir otyngha bay el. Byltyrgha deyin týrkimen halqy sol baylyqty tegin paydalanyp keldi. Dese de, әlemdik qauymdastyq ýshin Týrkimenstan Ortalyq Aziyanyng «Soltýstik Koreyasy» edi. Sebebi, olar Týrkimenstandy syrtqa esigin asha bermeytin «jabyq el» sanady.

Berdimúhamedov – Týrkimenstannyng ekinshi preziydenti. 2017 jyly ótken ózining ýshinshi  saylauynda ol 97 payyz dauys alghan. Ol biylik basyna 2006 jyly kelgen. Batystaghy baqylaushylar Berdimúhamedov saylaularynyng eshbiri әdil ótken joq dep baghalaghan.

Berdimúhamedov qazir 62 jasta. Shen men shekpen, ataq pen mansap bir basyna jetip-artylady. Sonda da sóz qylyp otyrghan adamnyng sipatyn ashu ýshin sol úzyn-sonar mansaptyng birli-jarymyn jazayyq.

Ózi – preziydent. Ózi – premier-ministr (ministrler kabiynetining tóraghasy). Ózi – sayasy qayratker. Ózi – ghylym doktory. Ózi – akademiyk. Ózi – Arqadagh (qamqorshy). Ózi – armiya generaly. Ózi – kompozitor. Ózi – әnshi. Ózi – jazushy. Ózi – aqyn. Ózi – sportshy. Klassikalyq kýresten Ashhabad chempiony bolghan (1972 jyl). 1973 jyly atudan Týrkimenstan chempiony atanghan.

Berdimúhamedovting hobbii de kóp. At baptaydy. Atqa shabady. Velosiyped tepkendi, balyq aulaghandy únatady. Oghan qosa, Berdimúhamedov – avtoshabandoz. Birneshe avtojarystyng jenimpazy. Karateden 10-shy dannyng iyegeri. Taekvandodan 7-shi dәrejeli qara belbeui taghy bar. Ayta bersen, tegi kóp.

Týrkimenstandaghy kulitqa tabynushylyq Berdimúhamedovke deyin de bolghanyn bilemiz. Dese de, Berdimúhamedovti úlyqtau Saparmúrat Niyazovtan asyp týspese, kem qalghan joq.

Onyng «Últ kóshbasshysy», «Arqadagh» degen beyresmy ataqtary bar. Onyng ózin, otbasy mýshelerin úlyqtaghan myndaghan suretter men bannerlerdi, onyng atyndaghy sayabaqtar men munisipaldy mekemelerdi, eskertkishter men memlekettik nysandardy aitpaghanda, 30-gha juyq orden-medali men 20-gha juyq «Qúrmetti» dep bastalatyn qosymsha ataqtary  taghy bar.

Ol eluge kelgende әlemdik júldyz Jeniyfer Lopes әn arnaghan. «Happy Birthday, Mr. President» dep әndetkeni әleumettik jelide qyzu talqy bolghan.

Eng soraqysy sol, neke qidyrugha kelgen jastargha Berdimúhamedov kartinasynyng fonynda suretke týsu mindettelgen eken. «Vikiypediya» solay dep jazypty.

Ortalyq Aziyadaghy tabigha gazgha bay Týrkimenstannyng qazirgi preziydenti Berdimúhamedov turaly kóp aitugha bolady. Jogharydaghy derekterge qarap otyrsanyz, kәnigi klassikalyq diktatorgha tәn sipattyng barlyghyn bir Berdimúhamedovting boyynan tabugha bolady.

Al endi ony «óltiru» kimge kerek boldy? Orys aqparaty nege osynshama dýrlikti? Filosof Ábdirashit Bәkirúlymen әngimelesken edik.

Ábdirashit Bәkirúly:

-Razvedka rabotaet. Oghan mýmkin týrkimenbasy ózi tapsyrys bergen shyghar, manayymdaghylardyng әujayyn anlap alayyn dep...

Eger aqparat ótirik bolsa, onda dәl solay. Endeshe, Berdimúhamedov orystarmen jana qarym-qatynas jasau joldaryn izdep jatqan bolyp shyghady. Soghan say ol ózine kim serik bolaryn, kim qarsy bolaryn anyqtap alugha mәjbýr. Múny men sayasattaghy «marktvenshilik» dep aitar edim: «Sluhy o moey smerty schitati preuvelichennym» degen. Esesine, manayyn janartyp, tazalap alugha jenil. Búl Stalin zamanynan beri qalyptasqan taktika ghoy.

Batys elderi búl taktikany qoldanbaydy dese bolady. Óitkeni, demokratiya ýstem qoghamgha búl taktikanyng esh qajeti joq. Búl tek avtoritarly-totolitarly qoghamda ghana qoldanylady. Sonday-aq, monarhiyalyq qoghamda da qoldanyluy mýmkin. Mysaly, ejelgi arab halifatynda ol taktika keninen qoldanghan. «Myng bir týn» ertegilerinde búl sujetti tabugha bolady.

Al qyrghyz qoghamynyng mobildiligi (yldym-jyldymdyghy) bizge qaraghanda әldeqayda joghary. Sondyqtan onaday «ósek-ayannyn» qúiryghy bir tútam ghana. Sol sebepten, qyrghyzdar iydeya ýshin ashyq konfrontasiyagha bara alady. Sol sebepti, olar konfrontasiyanyng eng «beybit joly» - demokratiyalyq joldy tandaghan. Sonda ghana ýlken qaqtyghystar bolamaydy. Kópshilikti azshylyq moyyndaydy. Ol bizde «dala demokratiyasy» dep atalmaushy ma edi ejelden?

Tura maghynasynda «demokratiya» dep eshkim aitpady demesen, dalanyng ómir sýru zany, yaghni, keng dalada qauipsiz ómir sýruding sharty «demokratiyalyq ústanymdar» bolghany anyq. Qazaqtyng qoghamdyq sanasy, dýniyetanymy negizinde sol ústanymdar basymdyqta boluy - osyny dәleldeydi.

Tútas qazaq jerin rulyq-taypalyq negizde qorghau ýshin barlyq taypalar men rulardyng arasynda prioriytettik tepe-tendik saqtaluy tiyis boldy. Qazaq memleketterining jarghylary da osyny kózdedi. Handyr men biyler de «qara qyldy qaq jaratyn» әdil sheshimder shygharugha mәjbýr edi. Sebebi, búra tartqan Hannyng ómiri úzaqqa sozylmaytyn...

Onday handardy óz bauyrlary da óltirip tastaytyn. Sondaghy basty sebep - onyng әdiletsizdigi. Óltirushi jaq óz qylmysyn tek osylay ghana aqtay alatyn.

Bizdegi keybir elderde formasy jaghynan «preziydenttik» (saylanbaly biylik), al mazmúny jaghynan «handyq» memleketter qúrylghanyn joqqa shygharmaymyn. Biraq, ol búrynghy handyqpen salystyrugha kelmeydi. Sebebi, búrynghy Handar memleket tәuelsizdigine tikeley jauapty boldy. Qazir «preziydenttik» dey otyryp, ol jauapkershilikten sytylyp ketu joldary ashyq. Yaghni, búryn ózi saylaghan handy halyq biyler instituty arqyly ózi alyp tastau mýkindigi bolghan. Qazir ol mýmkindikti jetilmegen saylau turaly zandarmen buyp tastaghan. Osy jaghdaydy «qaltaly parlament» te qamtamasyz etip otyr.

Resey «ashyq oiyngha» qazir bara qoymas... Tipten, Týrkimenstandy Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa kirgizgisi kelgenning ózinde, ol ýshin basqa tetikter jetkilikti. Al «terroristik memleket» degen ataqqa iligu sol qadamgha baru - Reseyge býkil týrkimen gazynan qymbatqa týsui mýmkin. Sondyqtan olar ony «utka» retinde ghana «sypayylap» aitqan bolsa kerek...

Abai.kz