Últtyq qúndylyq – últtyng tiregi. Sol tirekti arqau etetin әr úrpaqtyng ómir sýrgen uaqytyna qaray ózine jýkteletin tarihy enshisi bolady. Agha úrpaq soghan adal boluy arqyly keleshek úrpaqtyng adaspay ómir sýruine jol ashyp,  baghyt-baghdaryn da aiqyndap berip otyrady. Al qazaq halqynyng últtyq qúndylyqtarynyng ishindegi eng asyly – ata-anany ardaqtau, ýlkendi syilau, kishige qúrmet kórsetip, el dәstýrin saqtau. Tek búl úrpaqtan úrpaqqa múrty búzylmay auyssa ghana sol últtyng últtyq qúndylyghy saqtalghany.

Olay deytinimiz, bizding ata-babamyzdyng ómiri ónegeli órbigeni belgili. Búghan eshkimning talasy bola qoymas. Biraq qazirgi ómirimizding kýiin últtyq qúndylyqtardyng jalghasuy dep te eshkim aita almas. Últtyq qúndylyq joghalghan jerde quanysh ta, shattyq ta, bolashaqqa degen senim de azaya týsedi. Shattyq bolmaghan jerde mol baylyqtan ne qayyr? Tipti sol baylyqtyng ózi últtyq qúndylyq joq jerde qayghygha ainaluy da ghajap emes. Mәselen, AQSh-ta milliarderler sany birtindep kóbeyip keledi. 2010 jyly olardyng sany 490 bolsa, 2017 jyly 747-ge jetipti. Olardyng jighan-tergen baylyghynyng kóptigi sonsha, ol tek balalary men nemerelerine ghana emes, sonymen qatar shóberelerine, shópshekterine, tipti nemenelerine de jetip, artylady. Al olar osy baylyqtarynyng moldyghyna baylanysty damyghan medisinanyng jetistikterin  paydalanyp, 100 jasqa deyin ómir sýrudi kózdeydi. Sondyqtan búl baylar ózderining mýlikteri men kompaniyalaryn ómirlerining songhy saghaty soqqansha qadaghalap otyrmaqshy. Óitkeni olar búl dýniye-mýlikterinen kóz jazyp qalugha qorqady eken. Iya olardyng bәrining boylaryn ýrey biylep alypty. Nege deysiz be? Aytayyq. Kópshiligining úrpaqtary olardyng qolynan baylyq qashan tayady dep asygha kýtip otyrghan kórinedi. Úzaq jasaghandaryna shydamdary jetpey, sosyn qartayghan ata-analaryn sonshama baylyqty iygeruge qabiletsiz, jaramsyz dep sotqa sýireydi eken. Al baylargha ózderining baylyqtaryn, yaghny orasan mol dýniye-mýlikterin әli de iygerip otyrugha qabiletteri jetetinderin ýnemi dәleldeulerine tura keledi. Osylaysha orasan bay adamdar men olardyng jaqyn tughan-tuystarynyng arasynda mol dýniyege kóz alartqan kýres ashyq ketken. Tek jogharyda atalghan baylardyng 18%-y ghana eger kóz júmyp jatqan jaghdayda dýniye-mýlikteri kimge beriletindigi jóninde naqty jazyp qoyypty. Birqatary balalaryna emes, ózge kompaniyagha baylyqtaryn saqtaugha senim hat jazghan eken.

Kórdiniz be, búl baylardyng qartayghanda balalaryna, nemerelerine sýieu artyp, ómirin qoldaryna tapsyrugha senimi de qalmaghan. Al endi olardyng ajalyn kýtken tuma-tuysqandarynyng arasynda birge boludyng qanday quanysh, shattyghy bar deysiz. Shattyq joq jerde nendey baylyghynyz da,  quanysh syilar aq kónilding ornyn basa almaydy. Sondyqtan úrpaghynyng últtyq qúndylyqtarmen tәrbiyelenuine mәn bergen ata-babamyzdyng ómiri – ruhany  baylyqtyng kózi beker aitpaymyz. Qartayghan ata-anany ajaly jetkenshe mәpelep kýtu, syilau, qúrmetteu – ata-babamyzdan bizge jetken bagha jetpes qúndylyq. Al ony joghaltyp, baylyqty qaraqan basynyng qamy ýshin ghana jiyp qoidyng arty jalghyzdyq pen qasiretke soqtyrady. Búdan saqtanudyng jolyn týsindire kelgen Abay atamyz bar qazaqtyng qamyn oilap kezinde de, qazirgi de últtyq qúndylyqtan ajyraghan jandargha qarata aitqanday: «Búl jasqa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir birtalay ómirimizdi ótkizdik: alystyq, júlystyq, aitystyq, tartystyq - әureshilikti kóre-kóre keldik. Endi jer ortasy jasqa keldik: qajydyq, jalyqtyq; qylyp jýrgen isimizding bayansyzyn, baylausyzyn kórdik, bәri qorshylyq ekenin bildik. Al endi qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz? Sony taba almay ózim de qayranmyn» degen eken.

Jogharyda atalghan últtyq qúndylyqtardan ajyraghan jandardyng «qalghan ómirimizdi qaytip, ne qylyp ótkizemiz» dep oilanghany jón. Áytpese shen-shekpen ýshin ardy da, bardy da satyp jalghan ataq quu úrpaqqa múra bolmaydy. Tipti bar baylyq ta kónilding jayma-shuaq shattyghyna jetkize almaydy eken. Oghan júrt arasynda aitylatyn myna bir anyz әngime әbden dәlel me deymiz. Ýiinen quanysh taba almaghan son, alansyz shalttyqty ansaghan bir bay kýnderding bir kýninde qorjynyn bar altynyna toltyryp alyp, shattyq izdep jolgha shyghypty. Tau asyp, tas bassa da ózi izdegen dýniyesin taba almapty. Onyng ýstine qorjyn toly altyny onyng joldaghy әureshilikterin barynsha kóbeytip, qars adym attap basu múngha ainalghan eken. Sodan altynyn arqalap, anda barsa da, mynda kelse de úiqysyz týnder men mazasyz kýnderden әbden qaljyrapty. Bir kýni bar altynyn arqalap kele jatqanda jaybaraqat júmysyn istep, kónildene әn salyp jýrgen bir sharuagha kezdesedi: «Áy, sharua, sen netken kónildisin? Men sol kónildi ómirdi izdep altyn toly qorjyn arqalap jýrsem de, taba almadym. Onyng syry nede?» depti entigip. Sonda sharua qarqyldap kýlip: «Shattyqty tapqyng kelse, arqandaghy jýginnen qútyl» depti.

Iya altyn arqalaghannyng bәri bay shyghar, biraq últtyq qúndylyqtar joghalghan jerde olardyng ómirining ne mәni bar? Tegimizge tartpasaq, tektilik qaydan shyqsyn? Adamnyng eng baqytty shaghy ózining bayandy ómirining nәtiyjesin kórip, balasyn, nemeresin, jetse shóberesin jetildiru jemisin tatuy. Solardyng ata, әje degen ystyq sózderi men synghyrlaghan shat kýlkilerin estu, sóitip olardyng da bar ómiri baqytty boluy ýshin últtyq qúndylyqtardy boylaryna siniru. Sondyqtan da Aqtamberdi jyrau: «Bala berse tezinen, Pirlerding bitse deminen, Shiltenning tiyip shylauy, Artylyp tusa ózimnen!» dep beker aitpaghan ghoy.

Aleksandr Tasbolat

Abai.kz