Abay OMAROV (kollaj)

Abay OMAROV (kollaj)

Týrkistan halyqtarynyng birligi men tәuelsizdigi iydeyasyn tu etip ústanghan asa kórnekti sayasy qayratker, jalyndy publisist, audarmashy, jazushy, XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq intelliygensiyasynyng eng jarqyn ókilderining biri Mústafa Shoqay búrynghy kýntizbe boyynsha 1890 jyldyng 25 jeltoqsanynda, al janasha eseppen 1891 jyldyng 7 qantarynda qazirgi Qyzylorda oblysy Shiyeli audany Súlutóbe manyndaghy Narshoqy qystauynda dýniyege kelgen. Bastapqyda auyl moldasynan sauat ashqan zerdeli Mústafa diny bilimmen qatar, muzykadan da sabaq alghan.

Bala kezinen dombyra tartyp, әn salatyn da óneri bolghan. Erekshe úghymtal, daryndy perzentining oryssha bilim aluyn, sanaly azamat bolyp, óz halqynyng joghyn joqtauyn, múnyn múndauyn arman etken әkesi ózge tuys­ta­rynyng qarsylyghyna qúlaq týrmesten, Mús­tafany auyldan alysqa, Aqmeshitke oqugha attandyrghan. Qaladaghy qaynaghan tir­shilikke әuelde tosyrqay qarap, oryssha sói­le­genderdi kórip, ózin eshqashan olay sóiley al­maytynday sezingen jәne azdap jý­rek­singen Mústafa azghantay uaqyttyng ishinde qalalyq mәdeniyetti de, adamzattyq ilgeri ilim-bilimdi de tereng mengerip shyghady.

Peterburg uniyversiytetin ýzdik bitirgen bozbalanyng ýlken sayasatqa aralasuyna yq­pal etken birden-bir adam - Alash qayratkeri Álihan Bókeyhanov. Bilimdiligin, taban­dy­lyghyn erte bastan angharghan Álihan Mús­ta­fany Resey Memlekettik dumasy Músylman frak­siyasynyng hatshylyghyna úsynady. Búl rette Álihannyng da, úlynyng óz halqyna adal qyzmet etetin ziyaly túlgha bolyp qalyp­ta­suyn arman etken Shoqayday abzal әkening de ýmiti aldaghan joq.

Mústafa ózining býkil ghúmyryn tughan halqynyng ghana emes, tútas Týrkistan auma­ghyn­daghy týbi bir týrki júrtynyng birligi men tәuelsizdigi, óz aldyna derbes memle­ket boluy jolyndaghy kýreske arnady, songhy demi bitkenshe: «Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru bәrimizge bir maqsat, bir muhabbәt uәzifa bolmaq. Múny úmytpau kerek!» - dep ótti. Mústafa Shoqay kóksegen Týrkistan avtonomiyasy, tarihshy ghalym Mәmbet Qoygeldining pikirinshe, «...jay bir qalalyq, túiyq sayasy qúbylys emes edi. Biraq kenestik tarihna­mada onyng tarihy manyzyn tómendetip kórsetu ýshin sonday maghyna beruge tyrysty».

Últtyq tútastyqqa, qazaq elin tәuelsiz, irgeli el etuge degen úmtylys ótken ghasyrdyng basyndaghy Alash ziyalylaryna ortaq maqsat boldy. Tek ony jýzege asyru mәselesine kelgende, әrqaysysy әrtýrli joldy tandady. Mysaly, 1917 jyly qazaq qayratkerleri, intelliygensiyasy arasynda qazaq oblystarynyng Týrkistan­men birigu mýmkindigine baylanysty qarama-qarsy eki pikir boldy. M.Shoqay iydeyasyn qoldaushylar «orystyng otarshyl­dyghynan qútylu ýshin Orta Aziya elderi bolyp biriguimiz kerek» dese, «avtonomiya qúru - óz aldyna memleket bolu, memleket bolyp, is atqaru onay emes, bizding qazaq is atqaratyn azamatqa jútap otyrghan bolsa, bizding jalpy qazaq qaranghy bolsa, Týrkis­tan halyqtarynyng qaranghylyghy hәm sheber adamnyng joqtyghy bizden on ese artyq» dep bilgen Álihan Bókeyhanov «Orta Aziya bolyp biriguge bolmaydy» dep eseptedi. Alayda kýlli qazaq memleketining taghdyry barlyq qazaq últynyng qoldauyna tәueldi ekendigin Alashorda basshylary da, Mústafa Shoqay da týsindi. Alashorda ókimeti qúrylghan bette Týrkistan ólkesi qúramyndaghy qazaq júrtymen birigu joldaryn qarastyrugha kiristi. Ókinishke qaray, týrki júrtynyng tútastyqqa, azat­tyqqa baghyttalghan talpynysy túnshyq­tyrylyp, Alashorda ókimeti de, Týrkistan avtonomiyasy da kýshpen talqandaldy. Sóitip, Mústafanyng ómirining sonyna deyin úlasqan emigrasiyalyq qyzmeti bastaldy.

M.Qoygeldining uәjine jýginsek, «onyng múnday qadamgha baruy belgili dәrejede azamattyq erlikpen birdey bolatyn». Mústafa Shoqay - shyn mәninde, emigra­siyagha ketken jәne shetelge bas saughalap emes, sayasy kýresti jana jaghdayda jalghas­tyru ýshin barghan týrkistandyq túnghysh túlgha. Bir anyghy, Mústafa Shoqay emiyg­ra­siyada ótken 20 jyl ghúmyrynda Otanynan esh qol ýzbegen. Elde qalghan Alash arys­tary da Mústafamen ebin tauyp qarym-qaty­nas jasaugha, onyng jaghdayynan habar­dar bolyp otyrugha tyrysqan. Mysaly,  «Ámire Qashaubaev Parijge әn aitugha barghanda ol últaraghynyng astyna jasyryp, Mústafagha arnayy hat joldaghan» degen de derek bar. Parijde әn salumen birge, «halyq jauymen» jýzdesip qaytqanyn bilip qoyghan ýsh әripting jansyzdary aqyry Ámirening sonyna sham alyp týsip, týbine jetip tynghan.

Mústafa Shoqay Kenester Odaghynda oryn alyp jatqan asyra silteuler men solaqay sayasat saldarlarynan baspasóz mәlimetteri arqyly ýnemi habardar bolyp otyrady. Ózi de orys, fransuz, týrik jәne aghylshyn tilderinde shyghatyn әrtýrli ga­zet-jurnaldargha Týrkistan mәselesi taqy­rybyn tereng әri batyl qozghaghan mate­rialdar jariyalap túrdy. Sonymen birge «Yeny Týrkistan», «Yash Týrkistan» jurnal­darynyng shyghuyna tikeley jetekshilik etti. «Yash Týrkistan» shetelderdegi reseylik týrki halyqtary ókilderining Ekinshi dýniyejýzilik soghystan búryn úzaq uaqyt shyghyp túrghan jәne eng yqpaldy baspasóz organdarynyng biri retinde tarihta ýlken iz qaldyrdy.

Búl kezdeysoq jetistik emes, Mústafa Shoqaydyng studenttik jyldarynan bastap baspasóz salasynda jinaqtaghan ýlken tәjiriybesining jemisi bolatyn.

Mústafa maqala jazu әdetin Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng eng qyzyp túrghan sәtterinde de tastaghan joq. Tútqyndar lagerilerindegi júmystary kezinde de estelikteri men alghan әserlerin qaghazgha týsire jýrdi. Konslagerilerdegi tútqyn­dardyng adam tózgisiz auyr halin kórip kelgennen keyin: «Gitler men Stalinning kemshiligi kóp, olar - shyn mәninde, zalym­dar. Men búlardyng qaysysy kýshtirek eken dep oilamaymyn. Shyndyghynda, olardyng sayasat pen zúlymdyqta dәrejeleri birdey», - dep jazdy. Keyinirek nemis armiyasynyng gruppenfureri S.S.Ioahimge jazghan hatynda: «Gete, Feyerbah, Bah, Bethoven, Shopengauer siyaqty úlylardy tәrbiyelegen últtyng tútqyndargha jasap otyrghan zúlymdyghyn kóre otyryp, men Týrkistan legionyn basqaru turaly úsy­nys­tan jәne sizdermen әri qaray júmys isteuden bas tartamyn», - degen mazmúnda hat jazdy. Sonyng artynsha, yaghny 1941 jyldyng 27 jeltoqsanynda Mústafa Shoqaydyng jýregi soghuyn toqtatty. Búl jónindegi resmy anyqtamada «sýzekten qaytys boldy» dep kórsetildi. Biraq jary Mәriya Shoqay Mústafanyng sýzekpen Týrkistanda jýrgende auyrghandyghyn jәne oghan qarsy immuniyteti boluy tiyistigin óz estelikterinde jazdy. Sóitip, Alashtyng ayauly azamatynyng qanday jaghdayda ne sebepti dýniyeden ótkendigi kýni býginge deyin júmbaq kýiinde qalyp otyr.

Ábdiuaqap QARA, Týrkiyadaghy Mimar Sinan uniyversiytetining professory, shoqaytanushy:

Sayasatqa baulyghan - Álihan Bókeyhanov

Tashkenttegi erler gimnaziya­syn­da oqyp jýrgen kezinde Mús­ta­fa Shoqaydyng týrki halyqta­rynyng mәdeniyetin, salt-dәstýrin ýirenuine bashqúrttardan shyqqan ataqty etnograf Ábubәkir Divaev qatty әser etken. Tashkent qalasy Týrkistan general-guber­natorly­ghynyng ortalyghy bolghandyq­tan, jergilikti halyq pen orys basqaru­shy­larynyng arasyndaghy shiyele­nister men qayshylyqtardy Músta­fa jii kórgen. Sonday-aq sol kez­degi tilmashtardyng da orystardyng paydasyna júmys istep jýr­ge­nin bayqaghan. Olar kóbinese aqshagha saty­lyp, para alyp, audarmany teris ja­say­­tyn bolghan. Al jer­gilikti halyq sotqa shaghynatyn kezde aryzdaryn Mús­tafagha jaz­ghyzady eken. Mús­tafanyng orys tiline jetik ekenin bayqaghan Týrkis­tan general-gubernatory Samsonov ony ózine tilmash­tyq­qa shaqyrady. Ol jas bala ýshin ýlken dәreje bolatyn. Soghan qaramastan, Músta­fa Shoqay tilmash boludan ýzildi-kesildi bas tartady. Óitkeni ol kezde halyq aldyn­da tilmash­tardyng bedeli joq edi. Sóitip, zanger boludy oilaghan ol Qazan tatarla­ry­na bólingen stiypendiya­men 1910 jyly joghary bilim alu ýshin Peterburgqa bara­dy.

Peterburg Mústafa Shoqay ýshin bilim alu ortalyghy ghana bol­­ghan joq. Sonymen qatar Mústafa­nyng sayasy túrghydan ósip-órken­deuine jaghday jasaghan da - osy qala. Ótkir oily Mústafa Shoqay student kezin­de-aq Álihan Bókey­ha­novtyng kózine týsken. Sóitip, Álihan ony sayasatqa bau­ly­ghan. Keyinnen Mústafa shetelge de sol kisining tapsyrmasy boyyn­sha shyqqan. Bir anyghy, Mústafa Alash iydeyasynan eshqa­shan ajy­raghan emes. Ózi Týrkistan avtono­miya­synyng tóraghasy bolghan uaqytta Alashor­danyng syrtqy ister ministri qyz­me­tin de qatar atqarghan. Resey parla­menti ýshin belgilengen saylau­larda da eki jerde kan­didat bolghan. Yaghny Mústafa Shoqay - eki ýkimetti bir-birine jalghaushy dara túl­gha.

Beybit QOYShYBAY, jazushy, tarih ghylymynyng kandidaty:

«Aurudan óldi» degen tújyrym әli de kýmәndi

Mústafa jalghyz qazaqtyng ghana emes, kýlli týrki halqynyng birlestigi ýshin enbek etti. Ózining bir maqala­synda: «Týrkistannyng últ-azattyq tuyn kótergen adam ýshin arghyn, qypshaqty bylay qoyyp, tipti ózbek, qazaq, týrikmen bolyp bólinuding ózi Týrkis­tan týrik­terin bólshektep, ólimge bas­tay­tyn jol eke­nin jaqsy biletin edim», - deydi. Rasynda, orys­targha bólip tastap biylegen onay bola­tyn. Bolisheviyk­ter býkil týrki halyqta­ry­nyng bir boluyn qala­ma­dy. Al biz ýshin әr ta­rapqa bóli­nu ol kezde ontayly bolma­dy.

Patshalyq Resey túsynda qa­zaq­tyng kóp jerin mújyqtar tar­typ alghan. Mústafa bolishevikter­ding «ezilgen elge patsha tartyp alghan jerlerdi qaytaramyz» degen uәdesin oryndamaghanyn, tipti odan soraqy­syn iste­ge­nin jazyp, onyng janynda patsha­lyq za­man­daghy jer sayasatynyng jip ese almay qal­ghanyn búltartpas dәleldermen dәiek­teydi. Kenes­ter­ding Orta Aziyada últtyq-aumaq­tyq jikterge bólip, mejeleu jýr­gizuin eski «bólshektep al da, biyley ber» úranyn janghyrtqan «súm­payy sayasat» dep baghalay­dy.

Bolishevikter biylikke kelge­nine 10 jyl bolghanda ózderin әlemge maqtap kórsetu ýshin shetel­den delegasiya shaqyr­typ, kenes ókimetining jasandy jetistikterin kórsetedi. Sony Mústafa әshkere etedi. «Týrkistan - kenes biyligi astynda» degen enbeginde biylikting is jýzinde halyqty qalay ezip jatqanyn jazady. Múnyng bar­lyghyn kenes ókimeti, әriyne, keshire almay­dy. Onyng elde qalghan tuys­taryn, onymen aralasqan adam­dar­­dy qudalaydy, jeke basyna qarsy is qozghaydy. Negizi, Músta­fa­­ny «aurudan óldi» degen tújy­rym әli de kýmәndi. Ol qaytys bolghan son, tútqyndar arasynda «ulandy» degen derek tarap ketedi. Al jary Mәriyany mәiitke jolatpay qoyady. Soghan qaraghanda, ulanghandyghy ghajap emes...

Mústafa ShOQAY: Qoqan avtonomiyasy - Týrkistan últtyq birligining naghyz formasy

...Qoqan avtonomiyasy ýkimeti bar bolghany eki ay tórt kýn ghana ómir sýrgen edi. 1917 jyldyng 10 jeltoqsanynda qúrylyp, 1918 jyldyng 13 aqpanynda taratyldy. Qoqan ýkimetining ne ofiyseri, ne aqshasy, ne әskeri bolghan joq. Poshta, telegraf, temir­joldardyng bәri de jau qolynda bolatyn. Osynday jaghdayda dýniyege kelip, osynday qysqa ghana ghúmyr keshken Qoqan ýkimetining Týrkistan halqynyng últtyq talaptaryn qanaghattandyru jolynda kózge kórinerlik eshqanday júmys tyndyra almaghany tabiy­ghy edi. Tipti búl ýkimetting osynday jaghdayda qúrylyp, 64 kýn ómir sýre aluynyng ózi tanghalarlyq qúbylys deuge bolady. Áriyne, Qoqan avtonomiyasy Týrkistan mәselesin sheshuding maqsaty da, formasy da emes. Ol tek Týrkistan azattyq qozghalysynyng sol bir kezende basyp ótuge tiyis bolghan kezekti bir qadamy ghana bolatyn. Eger ol kezde Týrkis­tangha, Ukraina men Kavkaziyadaghy siyaqty, qolayly syrtqy sayasy jaghday tuyla qal­ghan­da, ol ózining tәuelsizdigin eshbir ekilen­besten-aq jariyalap jibergen bolar edi. Biz tarihy úqsastyghy kóp kezdese bermeytin bir dәuirde ómir sýrdik. Kómek alyp, ýmit arta­tyn kórshimiz bolmady. Soghan qaramastan, myna bir shyndyqty aita ketkenimiz jón bolar edi. Kóne Reseyge qaraghan ólkeler, keyinnen kenestik Reseyding de búghauyna týsip qalghan ólkeler arasynda tәuelsiz últtyq memlekettilik ýshin kýresu jolyna túnghysh ret Týrkistan týsip otyr.

Qoqan avtonomiyasynyng bir ereksheligi sol kezding ózinde Týrkistan últtyq birligining naghyz formasyn bere bilgendiginde edi. Bizding últ-azattyq qozghalysymyz tarihynda Qoqan avtonomiyasy ózining osynday erekshe­ligimen tereng iz kaldyryp ketti.

(«Qoqan avtonomiyasy (1917-1937 jj.)», Mústafa Shoqay. Tandamaly, 2-tom, Almaty, «Qaynar», 1999 jyl)

Kóshim ESMAGhAMBETOV, tarih ghylymynyng doktory, professor:

Mústafa kýres tetikterin qalyptastyrdy

Mústafa Shoqay bir sәtke de sayasy kýresten jeke basyn artyq kórgen adam emes. Ol shetelge bas saughalap emes, sayasy kýresti jana jaghdayda jalghastyru ýshin barghan. M.Shoqaydyng sayasy ký­res konsepsiyasynyng týpki maq­sa­ty Týrkistannyng tolyq tәuel­sizdikke qol jetkizip, óz aldyna derbes memleket qúruyna negiz­delgen. Onyng sayasy baghdarla­masy Polisha basshysy marshal Yozef Pilsudskiyding syrtqy sayasatynda ústanghan baghytyna sәikes keledi de, jalghyz M.Sho­qay ghana emes, barlyq emigra­siyalyq kýsh Polisha qarjylan­dyryp otyrghan «Prometey» úiymyna birigedi. Sonymen birge M.Shoqay kýres tetikterin qalyp­tastyrdy: «Týrkistan Últtyq Birligi» úiymy qúrylyp, alghash­qy kýnnen ortalyq komiytetining mýshesi boldy. Keyin ony ózi basqardy. Baspasóz organdary - «Yeny Týrkistan», «Yash Týrkis­tan» jurnaldary úiymdas­tyryldy. Óz kózqarastary men sayasy kýres konsepsiyasyn nasiy­hattau maqsatynda «Dniy», «Pos­lednie novosti» gazetterinde, «Yeny Týrkistan», «Yash Týrkistan», fransuz tilindegi «Prometey» jur­naldarynda, aghylshyn, fran­suz, polyak basylym­da­ryn­da jýzdegen maqala jariyalaghan. Fransuz, orys, týrik tilderinde ýsh kitap jazghan. 1925 jyly, 1929 jyly eki ret, 1933, 1934 jyldary Londonda bolyp qay­tady.

M.Shoqaydyng úly túlgha eken­digin qatar jýrgen memleket, qogham qayratkerleri kózining tirisinde-aq moyyndaghan. Ukraiy­na Halyq Respublikasynyng búrynghy syrtqy ister ministri A.Shuliginning M.Shoqay qaytys bolghannan keyin: «Eger Týrkistan tәuelsizdik alyp, M.Shoqay tiri bolsa, ol Djavaharlal Neru, Atatýrik siyaqty qayratker bolar edi»,- dep baghalauynda ýlken shyndyq jatyr.

Dosmúhamed KIShIBEKOV, QGhA akademiygi:

Shetelge ketkenining ózi kóregendik boldy

Mústafanyng ólimine eki boljamnyng biri tútqyndar lagerilerin aralap jýrgen­de sýzekke shaldyqqan dese, ekinshisi Kangm­han degen kómekshisi u berip óltirdi deydi. Meninshe, ekeui de negizsiz. Birinshi­den, onday auru payda bolsa, nemister auru osha­ghyn birden órtep jiberer edi. Ekinshi­den, Mústafa 1941 jyly 27 jel­toq­sanda qaytys boldy. Ol Týrkistan legio­nyn qúryp ta ýlgergen joq. Demek, Kaimhan ony qyzghanatynday jaghday bolghan joq. «Mústafa Otanyna opasyzdyq jasady, nemisterge satylyp ketti» degen pikirge men eshqashan qosylmaymyn. Eger Mústafa satqyn, nemisting qolshoqpary bolsa, ólmey, tiri qalar edi.

Bir jaghynan, Mústafanyng shetelge ketkendigining ózi kóregendik boldy. Eger elde qalyp qoysa, bәribir 1937 jylghy repressiyanyng qúrbany bolyp, әlemdik masshtabta júmys jýrgize almas edi. Mús­tafanyng jýrgizgen júmysynyng nәtiyjesin­de sovetolog degen iydeologiyalyq baghyt qalyptasty. Kenes ókimeti qúlap, búrynghy últ respublikalary atanghan aimaqtar egemendikke qol jetkizgende, búl әlemdik jýieni ydyratuda «Azattyq» radiosynyng ýlesi zor bolghandyghy aitylyp jatty. Alayda osylardyng bәrine jol salghan - M.Shoqaydyng bastamasy. Osyny biluimiz kerek, talmay aita beruimiz kerek. Kópshi­likting Mústafagha degen búrys kózqarasy uaqyt óte kele týbirimen ózgeretin bolady. Álem tanyghan Mústafany óz júrtynyng da layyqty dengeyde dәripteytin uaqyty әli keledi.

Qasymhan BEGMANOV, aqyn, «Mústafa Shoqay jolymen» ekspedisiyasynyng jetekshisi:

Mústafanyng ómiri - tәrbie ýshin taptyrmaytyn taqyryp

M.Shoqaydyng ómiri - óte siyrek kezdese­tin tanghajayyp ómir, sonday-aq búl - jastardy tәrbiyeleude taptyrmaytyn taqyryp. Ókinishke qaray, biz ony túlgha retinde tanyp-bile almay jýrmiz. Tipti Mústafa Shoqaydyng tughan jylynyng ózinde әli kýnge deyin kýmәn bar. Qazir 1890 jyly tughan dep jýrmiz. Biraq men sóiles­ken adamdardyng barlyghy «odan ýlkendeu bolatyn» deydi. Múnyng bәrine ghylymy jýie, dәldik qajet. Sol siyaqty birqatar tarihshymyz osy kýnge deyin Mústafanyng әieli Mәriyany «músylman dinin qabyl­da­ghan» dep keldi. Al men Mәriya Shoqaydyng beyitining basynda krest túrghanyn óz kózimmen kórdim.

Mústafatanu ghylymynda mýlde belgisiz bolyp kelgen bir nәrse - Mústafa qyzme­tining Kavkaz baghyty. Sondaghy «Volinyy gores», «Boriba» gazetterindegi enbekteri, habarlary - óz aldyna bir bólek әngime. Osy orayda, bir qyzyghy, Kavkaz boyynda alty-aq sany shyghyp ýlgergen «Na rubeje» jurnalyn bizding keybir zertteushilerimiz gazet dep qatelesedi. Ayta bersek, anyq­taudy qajet etetin, keybireuler úsaq-týiek dep esepteytin múnday nәrseler az emes.

Qoryta aitqanda...

Alash júrtynyng ayauly perzenti Mústafa Shoqaydyng adamy bitim-bolmysy, minez-qúlqy, jalpy ómirbayany jónindegi derekter mýlde joqtyng qasy. Býgingi mústafatanushylardyng deni Mәriya Shoqaydyng ol turaly osydan jarty ghasyrday búryn, yaghny 1963 jyly jaryq kórgen estelikterine jýgingennen ózge tyndyryp jatqan isteri shamaly. Al Mәriya Shoqaydyng «ómirbayan jazudyng qiyn sharua ekendigin», onyng ýstine ózine «eng jaqyn adam jayly tolqymay otyryp jazu da mýmkin emestigin» eskertkendigin oilasaq, estelikte Mústafagha qatysty kóptegen jayttyng tolyq qamtylmaghandyghy zandy da, týsinikti de. Demek, Alashtyng aituly qayratkerining túlghalyq qasiyetin, maqsat-múratyn, әli de nazardan tys qalyp kele jatqan enbekterin óz dәrejesinde jan-jaqty zerttep-zerdeleu, mústafatanu salasyn tyng derektermen tolyqtyru qajet-aq.

Avtor: Roza RAQYMQYZY

http://www.alashainasy.kz/tul/25695/