Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 11438 26 pikir 26 Tamyz, 2019 saghat 11:53

Úyalas tóbetter

(Ángime)

Týn jarymynda bir top it qala shetine tógilgen qoqysty timiskilep jýr. Olardy bastaghan qarala qartang tóbetting aty Oriyt. Ol  qalay búrylsa, sonynan ergender de sýmendep, solay ketedi. Itterding tórteui Orittin  óz úyalastary bolsa da, onymen tura iyqtasyp qatarlaspaydy. Oritti sәl ghana algha ozdyryp qoyyp, ózderi qalyp ta qoymay jәne ozyp ta ketpey ara qashyqtyqty barynsha saqtap jeldirtip jýrgenderi. Eger úyalastarynyng biri ózinen sәl  algha shyqsa, Orit ars ete qalady. Ondayda túmsyghyn bolmashy ghana algha  ozdyrghan itting sol sәtte qúty qashady. Ozyp ketken tóbetting qúiyrshyghyn bútyna qysyp, dereu sheginui - búljymaytyn zandylyq.

Erterekte azu tisi býtin shaghynda Orit ondaylardy ondyrmay jazalaytyn. Ayamaytyny sonshalyq, onday itti tamaqtan batyryp tisteydi de qatty silkiydi, әi-shәigha qaramay kenirdegin oryp jiberetin. Osy tәsilimen-aq Orit túqymdastary arasynda ataqqa shyqqan.

«Menmin» degenderding talayyn búryn dәl solay qan-josa etip, ózgelerding ýreyin úshyryp tastaghandyqtan, tóbet atauly onyng arsylyn estigende, qúiyrshyghyn tas qyp qysyp, qaltyrap ketedi. Onymen qoymay býkshindep túryp, búttaryn sulaydy. Sodan  keyin qayta bas kótermey, ýnemi búghyp jýredi. Tóbetterding kóz qúrty bolghan nebir qabaghan qanshyq itterding ózi Oritti kórgende ynyrsy erkelep, qúiyrshyghyn búlghandatyp, artyn tosyp әlekke týsetinin qaytersin. Al, kәnden itterdiki tipti soraqy. Qalay deysing ghoy?

Qysqasy, dene bitimi úsaq qúrtymysh kәndender Oritti kórgende esterinen tanyp qalady. Ol ýstinen tónip kelgende-aq kәnden atauly kókke qarap, tórt ayaghyn jan-jaghyna jayyp tastap, shalqalap jata qalady. Búl olardyng jaghympazdanghan týrleri! Shybyn jandaryn saughalaudyn, talanyp qaludan qútyludyng eng útymdy amaly osy ghana.

Óktem tóbet ózining tórt ayaghynyng astynda «barym da, narym da osy» dep ashyq-shashyq jatqan kәndenning ishi bauyry men bút, shat tústaryndaghy әdette kórinbey kómeski túratyn barlyq dene mýshelerin týgendeydi de ile-shala qayta bir ret qayyra jiti qarap shyghady. Kýlli syryna әbden qanyq bolghan song ashuy basylyp, oghan raqymshylyq jasaydy. Ýreyi úshyp, әlsiz ghana qynsylap jatqan, boyy bir-aq tútam beyshara kәndendi talap tastaudan Orit dereu bas tartyp, ýstinen attap ótedi de óz jónine kete beredi. Peyili týsse, artqy ayaghynyng birin jogharyraq kóterip, dyz etkizip, sary saluy da mýmkin. Neshe jerden búdan asqan qorlyq bolmasa da, kәndender ýshin ózderin qútqarudyng jalghyz amaly osy. Sol sebepten de olar qorlyq-zorlyq bitkenning bәrine kónuge mәjbýr.

Búralqy itter kóbinese jýirik keledi de, olar sol úzyn siraqtarynyng arqasynda Oritten qashyp qútylady nemese aldynda kóringen kezkelgen aulagha kirip ketip, boy tasalaydy. Sosyn, batyrsynyp jatyp kep abalaydy. Oghan yzalanghan Orit jartylay ashyq qaqpadan zyp etip, basyp kirgisi-aq  keledi. Biraq, aulanyng eki ayaqty iyesinen qorqady. Birde asyrandy ovcharkany quyp kelip aulasynda talamaq bolyp jatqanda әlgining iyesi shyghyp kelip, júdyryqtay tasty atyp qalghanda basynyng mynghy-dynghysy shyghyp, talyp týse jazdaghany bar. Dereu esin jiyp janúshyra qashqan. Sonyng ózinde sonynan laqtyrghan tastary sanyna, jonyna tiyip jatty. Bir tas siraqqa kelip tiygende, syndyra jazdap, sonyng saldaryn bir aiday aqsandap qalghany bar. Sodan beri eki ayaqtylardyng aulasyna jolamay aulaq jýretin bolghan.

Shyn mәninde, Oritting ózgelerden asyp bara jatqan eshtenesi de joq. Eger barlyq tóbet kýsh biriktirip jabylyp talasa, Oritti borsha-borshasyn shygharyp tastaytyny anyq. Óitken jaghdayda Oritting qasyndaghy úyalastary da abalaugha shamalary kelmey ay dalagha óz betterimen laghyp, bezip-aq  keter edi. Biraq, súq itter men búralqylarda onday birlik te, úiymshyldyq ta joq.

Al, nebir myqty asyl túqymdy myqty tóbetter baylardyng aulasyn kýzetip, shynjyrgha baylanyp, ýruden basqagha shamalary kelmey pýshayman halde túr.  Amal neshik, talay tóbetting it ghúmyry osynday qapasta ótip jatyr. Keybir toghysharlary tayynshaday bolyp semirip, eki ayaqty qojayyndarynyng qoyyndaryna kirip alghan. It túqymynyng saltynan bezip, adamdarmen birge jatyp, birge túryp jýr. Olardy it sanatyna qospay-aq ta qoyghan dúrys.

Qarghybaugha baylanghan itterding tirlikteri qúrysyn. Biraq ózderi mәz sol ómirlerine. Abalamaq túrmaq dúrystap bir ýre de almaydy. Úliyn dese, iyesining tayaghynan qorqady. Ózderi qatarlas qanshyq itterding qarasyn da kórmeytindikten, kónil kóteru, qúmar qandyru degenning ne ekenin de bilmeydi. Olardyng arasynda tóbetter basym bolghanymen arakidik qanshyqtar da kezdesedi eken.

Álgi itterdi eki ayaqtylar qarghybaumen tizgindep alyp, jetektep jýredi. Túmsyqtaryna birdeme kiygizip qoyady. Ne auyz ashyp ýre almaydy, ne bauyr jazyp jýgire almaydy. Olarmen salystyrghanda búralqy itter әlde qayda baqytty. Tamaq tauyp jeui qiyndau shyghar. Dese de, erkin jýrip-túrady, qyl ayaghy qalaghanynsha ýrip, abalaugha da jaghdayy bar ghoy.

Orit qazir birshama qartayyp, azu tisten mәngilikke aiyrylsa da, arsyldaghan ýni sol qalpy. Úyalastary da, ózge itter de onyng arsylynan yghyp, qúiyrshyqtaryn әli kýnge deyin qysa qalady. Shyn mәninde, múndaghy itterding bәri Oritting shau tartyp qalghanyn kórip jýrse de, azu tis ataulydan әlimsaqta aiyrylghanyn bilmeydi. Onyng bayaghyday algha entelegen jas tóbetterdi arsyldap abalaghan zor dausymen ghana yqtyrghany bolmasa, alysa kep týsse, talanyp, jýnin júldyrghan tauyqtay kýlparshasy shyghatynyn ózi ghana  biledi. Al, ózgeler ol jaghynan beyhabar. Syr bildirmey qúr yryldaudyn, arsyldaudyng  arqasynda ghana Orit mine, topty bastap, ózgelerden túmsyghyn ozdyryp jýrgen jayy bar.

Oritting úyalas tóbetterining art jaghynda ejelden birge kele jatqan jemtiktesteri erip jýredi. Olar biraq Oritting manyna da bara almaydy. Bar bitiretini onyng úyalastarynyng qúiyrshyghyn iyiskeu ghana. Jemtiktes itter tobyn Alabay deytin sary týsti tóbet basqarady. Ol Oritten әldeqayda jas әri azu tisi býtin, dene bitimi de iri tóbet bolghanymen, óte ústamdy, minezi júmsaq iyt. Tym aqyldylyghy ony әbden juasytyp tastaghanday kórinedi. Qaptaghan itterding eshbirimen yryldasyp jatqanyn kórmeysin. Oghan Oritting ózi de betaldy tiyispeydi, azdap qaymyghatyn sekildi kórinedi. Óz betimen beytaraptau jýretin, eshkimning jemine talaspaytyn Alabaydyng itter arasynda birshama shoqtyghy biyik tóbet. Ol ózi de eshbir itke orynsyz soqtyqpaydy. Betaldy ýrip, mazalamaytyn birtoghalyghy taghy bar.

Jemtiktesterding sonynan onan-múnan jinalghan búralqy itter toby eredi. Súqit basqaratyn búralqylardyng túqymdary da sanqily. Ishterinde ne joq deysin. Kóbi qiratylyp, orny kýrelgen búrynghy sayajaylardyng júrtynda qalghan itter. Arasynda iyeleri elden kóshkende qaldyryp ketken tastandylary da bar. Búlardy basqaratyn әlgi Súqit Orit túrmaq onyng úyalastarynyng birin kórse, qúiyrshyghyn búlghandatyp jaghympazdanudy eshqashan úyat sanamaytyn arsyzdyghy bar, ynjyq iyt. Ózining ýrui de birtýrli. Qanshyq ittershe shәuildegen ýni qúlaqqa týrpidey tiyedi. Sondyqtan da bolar, búralqylardyng bәri ózderining osy bir júghymsyzdau bas tóbetterinen góri kóbinese Oritke jaghynyp, sony panalaydy.

Aldyna kelip qúiyrshyqtaryn búlghandatyp, erkeley qynsylap, ýnemi kónilin aulaytyndyqtan Orit te basqalardan góri osy búralqy itterdi jaqsy kóredi. Búralqylargha ózi jatatyn kýrkening irgesinen әdeyi oryn saylap qoyghan. Ózge itterding jankeshtilikpen tapqan jemtikterin tartyp alyp, osylargha  ýlestirip beretini de bar. Ondaghysy Orit ózin әdil әri meyrimdi tóbet etip kórsetkisi kelgeni bolsa kerek. Oritting arghy túqymyn úyalastardan emes, osy búralqylardan taratyp, ony qanghybastardan shyqqan dep sanaytyn kәndender toby bar. Biraq, ózara ghana qynsylaghandary bolmasa, abalap ýrip jetkizu qayda?! Tipti, ol turaly úly da almaydy. Neshe jerden it bolsa da jan tәtti ghoy.

Itter toby týnimen jan-jaghyn timiskilep bolyp, tang bozaryp ata bere ózderine jataq etip alghan jyragha qaray jortyp bara jatqan. Anandaytyn jerde qaran-qúrang etken eki súlba kórinip, ile tanaularyn jas etting iyisi jaryp kete jazdady.

Orit bastap, ózgeleri qostap jetip barsa, qaryndary beline jabysarday ilmiygen eki it bir-bir semiz qoyandy jәrkemdep, terisin ghana qaldyrghan eken. Orit hayuandargha tәn isharamen belgi berip, әlgi ekeuinen ýrip jón súray bastady.

-Sender kimsinder, qaydan jýrsinder?

-Biz Qúmay tazy degen aghayyndy eki it bolamyz. Anshy iyemiz qaytys bolghan song qatyny men bala-shaghasy bizdi ýilerinen quyp jiberdi. Sol sebepten óz betimizben kýn kórip jýrgen jayymyz bar – dedi, tazynyng ýlkeni.

-Men myna itterding basshysy Orit degen bolamyn. Nege bizding mekenge basa kóktep kelip, rúqsatsyz tamaqtandyndar?

-Qoyandardy quyp jetemiz degenshe osynda kelip qalyppyz. Ayypqa búiyrmanyz! – dedi kishisi.

-Óitip qútylmaysyndar! Qazir sen ýlken tazy mening myna Súqit degen tóbetimmen aiqasasyn. Jenseng keshiremin. Jenilseng óz obalyng ózine!

-Oreke, biz óz túqymdastarymyzben, yaghni, it balasymen aiqasqa týspeytin әdetimiz bar edi.

-Sonda qalay? Qarsylastaryng qanday januar?

-Týrli andardy ústaymyz. Kóbinese qasqyrmen aiqasamyz.

-O, mynanyng sózin! Ilmiygen týrine qaramay búl qasqyrmen aiqasady eken. Búl sózine it balasy sene me? Qane ortagha shyq! Súqit qap!

Súqit bir mәrte ars etti de bar ekpinmen Qúmay tazygha qaray atyldy. Tazy shúghyl jalt berip búrylyp edi, Súqit omaqa asyp týsti de qanqyldap, ornynan zorgha túrdy. Aldynghy ayaghy synbasa da qatty auyrsynghan bolsa kerek, aqsandap zorgha keldi.

-Sen nege mening súq iytimning ayaghyn zaqymdadyn? – dep, Orit Qúmay tazygha dýrse qoya berdi.

-Men oghan tiyisken joqpyn. Óz ekpinimen ózi jyghyldy.

-Sen ornynnan qozghalmay túryp ony qarsy aluyng kerek edi.

-Olay bolmaydy. Men itpen tóbelespeymin.

-Qasqyrmen ghana aiqasatyn boldyng ghoy?

-IYә, solay.

-Endeshe, bәring myna ekeuin jabylyp talandar! Kórsetinder, júlghylasudyng qanday bolatynyn, myna eki ilmiygen beysharagha! – dep, Orit aqyrdy.

Bәri tap bergende Qúmay tazylar zyp berip, lezde belden asyp joq boldy. Bir top it abalasyp qughandarymen olardyng qayda ketkenderin tappay, kóz jazyp qaldy. Sonda da toptasyp ýrip algha qaray jýgire berdi. Orit toqtamaghan song olar da sonyng izine týsti. Birshama úzap qalanyng shenberinen shyghyp ketkenderin angharghanda ghana jýristerin tejep, tilderin salaqtatyp, shoqiyp otyra bastady.

Áli entigi basylmaghan Orit osy kezde әudem jerdegi tóbeshikting ýstinde jayylyp jýrgen bir otar qoygha kózi týsti. Ádette atqa mingen shopan jýrushi edi. Onday eshkimning qarasy kórinbeydi. Qoylar esh alansyz jayylyp jýr. Ishegi shúryldap, qarny qatty ashqanyn endi ghana sezgendey boldy.

IYesiz jýrgen qoylardan birli-jarymyn ústap jep alyp, qalagha qaytyp ketsek qalay bolar eken degendi úyalas tóbetterge qynsylap ishara bildirip edi, olar da «tabylghan aqyl» degendey ýrip-ýrip aldy.

Toptasyp alyp, qoylar jayylyp jýrgen tóbege qaray tartty. Jaqynday bergende aldarynan engezedey iri eki Mantóbet kese kóldeleng shygha keldi.

-Ou, qandastar! Qayda entelep barasyndar? – degendey súrghylt týsti tóbet sústana ýn qatyp ýrip qoydy.

-Bauyrym, jol alys, qaryn ash. Birer toqtymen auyz maylayyq ta! – degendi úqtyryp, Orit ishtey әlgi ekeuinen zәresi úshyp túrsa da, bildirmeuge tyrysyp aqyryn ghana ýrip qoydy.

-Olay bolmaydy. Qasqyr emessinder. Kelgen izderinmen keri qaytyndar! – degendi ekinshi Mantóbet óktem dauystap yryldap úqtyrdy.

Orit aibar sheguge jýreksindi. Búralqy itterding ishinen denesi irileu bir tóbet yryldap algha qaray úmtylyp edi, Mantóbet ony moynynan alyp bir silkip, laqtyra saldy. Onyng tisi qattyraq batyp ketse kerek, yldigha qaray domalay jónelgen búralqynyng janúshyra qanqyldaghan dausy jer jara jazdady.

Mantóbetting búl erliginen qaymyqqan itter keri qaray búrylyp qasha jóneldi.

Qalagha jaqynday bergende, sol jaqtaghy әudem jerde qaptaghan qara qústardyng biri úshyp, biri qonyp jýrgenin Orit kórdi de tura solay qaray búryldy. Jaqyndaghanda bayqaghany - bir top tazqarasy bar, qaraqúsy men kezqúiryghy bar aldaryndaghy jemtikti jantalasa shoqyp jatqandary kórindi. Shauqarghalar men sauysqandar da arasyna toptasa kirgenimen olardy tazqaralar qanatymen bir qaghyp ýrkitip qoyady.

Antalaghan tóbetter tútqiyldan yrylday kelip, jemtikting jan jaghynan bas salghanda qaraqústar dýr etip úshyp, aspangha kóterildi. Úyalas tóbetter shabuylshylardyng aldy bolyp, jemtikke auyz saldy da jalmajan jeuge kirisip ketti. Álde bir tayynshanyng óleksesi eken. Biraz uaqyt jatyp qalghangha úqsaydy. Kópting aty kóp. Qústar onyng etin sylyp, shoqyp jep, tauysugha taqapty. Orit bir búralqy itting júlyp alghan ortan jiligin bas salyp tartyp aldy da sheginip baryp mýjuge kiristi. Alayda, shaghyn jilikte tiske syzdyq bolatynday et qalmapty. Qústar shoqyp-shoqyp týgesipti.

Jilikti kemiruge tis joq. Sýiekti jalay bergenmen ol as bolyp jarytpaydy. Kәrilikting azabyn qoysayshy. Jemtikke ýimelegen ózge tóbetter sýiek túrmaq tasty da shaynap jibererliktey aryndary qatty. Múnyng osynau mýshkil halin ózge itter bilse, auzynda tis qalmaghany bәrine mәlim bolsa, úyalastarynyng ózi ony basynady. Tipti, ana búralqy itter de azularyn aqsityp, aibar shegedi. Onymen qoymay jaman-jútyq kәndenderding ózi shәuildep ýrip basynady. Qaytpek kerek?

Eng dúrysy, ash qalmaudyng qamyn oilap jәne ózgelerge syr bildirmeu ýshin qansha jerden tym irileu bolsa da búl jilikti qalay da jútu kerek. Tamaqqa tyghylmay ary qaray ótip ketse, keyingisin kóre jatar.

Osynday oigha kelgen Orit tәuekelge bel baylady da sýiekti auyzgha saldy. Neshe jerden jas әri bitimi shaghyn maldyng jiligi bolghanymen, ne degenmen de, iri qaranyng sýiegi ghoy. Auyzyna zorgha syighyzyp ary qaray jútugha әrekettendi. Kenirdekke qaray barghan song ary qaray jýrmey keptelip túryp aldy. Ne ary, ne beri joq. Demi bitip óle jazdady. Beri qaytaru joq, ne bolsa da ary qaray sýngitu qajet. Bar kýshin salyp jútudyng qamyn jasady. Óldim-taldym degende әupirimdep jyljytty-au, әiteuir. Kenirdegin jaryp jibererdey syzyp ary qaray ótip ketkendey boldy. Eki kózinen jas parlap shyghyp, entige dem aldy.

Onyng búl qinalghan keypin talasyp-tarmasyp jemtikke lap qoyghan úyalastary da, ózgeleri de angharmay qaldy. Asqazany tolyp, toyyp qalghanday boldy. Shoqiyp biraz otyryp qaldy. Oghan ýnemi jaghympazdanyp jýretin Súqit sol jaghynda bir asaugha bolarlyqtay eti bar beldeme әkelip aldyna tastady. Orit etti sylyp alyp, shaynamay qylghyta saldy.

Olar osy toyghandaryn qanaghat etip, bayyrghy túraqtary bolghan jyragha kelip jayghasty.

Arada ýsh-tórt kýn ótkende Oritting mazasy ketti. Álgi zorgha jútylghan ortan jilikting shyghuy qiyamet qayym boldy. Ishki qúrylysyn týgeldey júlyp әketerdey azan-qazanyn shygharyp, tik ishegine qaray tayaghanda jany túmsyghynyng úshyna kelip tirelgendey bolady. Alasúryp, eki kózi alaqtap qanqylday almay qatty da qaldy. Sýiekti jútarda ony keyin qalay shyghararyn oilamasa, onyng zardaby auyr bolatynyn Orit tym kesh úqqan edi. Aqyry, sol kýii alasúra jer tyrmalap, dónbekship jatyp jan tapsyrdy.

Onyng ashylyp qalghan auzynyng azudan da, tisten de júrday ekenin kórgen súq itter men búralqylar odan bekerge qorqyp, bostan bosqa jyldar boyy basyndyryp kelgenderine kózderi jetti. Sonshama uaqyt tekke aldanyp, azusyz, tissiz kәri tóbetke qor bolghandaryna nalyghan keybiri yzalanyp yryldaumen boldy. Qaysy biri ókinishten úlyp ta jiberdi. Birazynyng zyghyrdany qaynap, bar óshterin  úyalas tóbetterden aludy jón kórip, tap beristi. Kópting aty kóp. Úyalas tóbetterdi tyrp etkizbey jan-jaqtan yzalana talap, әp-sәtte qyzylala qangha boyady. Jenilip әlsirep jatqan úyalas tóbetterge kәndenderding ózi shәuildep ýrip, әne jer, mine jerinen tistelep qoyady. Bireuleri tipti, ornynan túra almay әlsirep jatqan úyalastardyng  ýsterine saryp, mәz bolady.

Bir top it yryldasyp, birin biri ayausyz talap jatqanda, qalalyq tazalyq basqarmasynan tapsyrma alghan tórt anshy jyranyng ór jaghyna kelip toqtap, itterdi kózdep túryp, shetinen bytyrlatyp ata bastaghan bolatyn.

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz

26 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5418