Nemese  №2 ýndeude keltirilgen
úsynystardyng ýlkeytilgen esebi.

Búl mәsele Su resurstary Komiyteti tarapynan býge-shýgesine deyin 2017 jyly dayyndalghan bolatyn. Búl úsynys 2017 jyldyng qarasha aiynda ýkimet tarapynan qoldau tapty. 2017 jyly 24 qarasha kýni bolghan Parlamenttik tyndauda, sol kezdegi viyse-premier, auyl sharuashylyq ministri Myrzaahmetov A.Y úsynysty bayandaghan bolatyn. Nyghmatullin N.Z. óz sózinde bizding úsynysty tolyghymen qoldady. Barlyq basqa da sóz sóileushiler, sonyng ishinde «Aziya damu Bankinin» regionaldyq diyrektory da úsynysty tolyghymen qoldady.

Ókinishke oray, ol úsynys kýni býginge deyin iske aspay, eski jýie boyynsha júmys jalghasuda. Sol kezde industrialdyq innovasiyalyq damu ministrligi búl mәseleni tolyq sheshuge 700 mlrd.tengege  juyq qarjy kerek degen bolsa, býgingi tanda ol qarjy 1 trillion 680 mlrd.tengege deyin ósip jatyr.

Biz sol kezde búl mәseleni budjet qarjysyna paydalanbay, «Qazsushar memlekettik mekemesine» syrttan nesie qarjy ala otyryp, 383,8 mlrd.tenge júmsap 3 jyl ishinde sheshudi úsynghan bolatynbyz. Nesiyeni 15 jyl ishinde tarif arqyly nemese 5 jyl ishinde budjet arqyly qaytaru úsynylghan bolatyn.

Bizding úsynysymyz kýni býginge deyin ózining manyzdylyghyn joghaltqan joq. №2 ýndeude 320 mlrd.tenge kórsetilgen, onyng sebebi 2018-2019 jyldary ókimet 200 mlrd.tenge  júmsay otyryp bizding esebimizdi 63,8 mlrd. tengege  azaytqan shyghar dep eseptedik.

II. Jergilikti avtomobili joldaryn jóndeu

2016-2017 jyldary Ontýstik Qazaqstan oblysynda Arnasay dambasyn ýstindegi 38,0 km avtomobili jolymen salyp bitirdi. Barlyq qúrlys materialdary 290 km qashyqtyqtan tasyp әkelindi. Osy jana joldyng qúrylysy  2,2 mlrd.tenge boldy, sonda 1km jolgha 57,9 mln tenge júmsalyp otyr.

Industrialdy-innovasiyalyq damu ministrligining mәlimetine sәikes, jyl sayyn 200 milliard tenge bóle otyryp 7 jylda 1,4 trillion tenge qarjy júmsap 5000 km jergilikti avtomobili joldaryn jóndeuden ótkizud josparlap otyr, jana jol emes jóndeu. Bir kilometrge shyqqanda  280 million tengeden kelip otyr, ózderiniz qorytyndy jasay berinizder.

III. Túrghyn ýy qúrylysy.

1. Kishi qalalarda barlyq bos túrghan pәterlerdi qalpyna eltiru.

2. Kishi qalalardaghy barlyq infraqúrlymdardy jóndeuden ótkizu.

3. Barlyq mektep, balabaqsha, medisina jәne basqa mәdeny әleumettik   nysandardy jóndeuden ótkizu.

4. Ár qaladan ondaghan eksportqa baghyttalghan óndiris oryndaryn ashu.

5. Qala túrghyndaryna әleumettik tólemderge jәne ailyq tabysqa qosymsha  budjetten ýstem aqy tóleudi qarastyru.

Eger biz jogharydyghy úsynystardy iske asyrsaq Almaty, Astana qalalarynda ýy kezeginde túrghan túrghan adamdardyng qyzyghushylyghyn tughyzady jәne kishi qaladaghy adamdardyng ýlken qalalargha kóshu ýrdisin  toqtatady.

Eger biz búl tirlikti jasamaytyn bolsaq budjet shyghyndary anaghúrlym kóp bolatyndyghy sózsiz. Sebebi ýlken qalalarda kóship keletinderding barlyghyna, ýlken qalalardan ýy salugha tura keledi. Sonymen birge mektep, bala-baqsha, taghy basqa da әleumettik nysandar salugha tura keledi. Kishi qalalarda búl nysandardyng barlyghy da bar. Olardy qalpyna keltiruge anaghúrlym az shyghyn júmsalatyny sózsiz.

Kishi, mono qalalarda eng kóp bolghanda 40-50 myng adamdardy  jayghastyrumyz mýmkin, sondyqtan bizge jana ýiler salugha tura keledi.

Industrialdy-innovasiyalyq damu ministrligining mәlimetine sәikes. salynatyn túrghyn ýilerding 1m² qúny Núr-Súltan, Almaty qalalarynda 180,0 myng tenge, basqa qalarda 150 myng tenge.

Sol saytta mynaday mysal keltiriledi. Eger kezekte túrghan kóp balaly otbasy 8 million tengege pәter alatyn bolsa onda ay sayynghy tólem 42 myng tengeden keledi. Áriyne búl jaqsy, tólemning mólsheri az.

Endi búl mәselege basqa qyrynan qarayyq. 8 million tengeni 180 myng tengege bólsek, pәterding jalpy kólemi 45m² bolady.

Balalarynyng sany 4 baladan kem emes otbasy kópbalaly dep sanalady. Olay bolsa adam basyna 7,5 m² aspaydy.

Pәterding jalpy audanynan ashana, dәrethanagha, dәlizge 15m² alyp tastasanyz 30m² qalady. Áke-sheshesine – 1 bólme, úldargha – 1 bólme,  qyzdargha – 1 bólme , barlyghy – 3 bólme  qajet bolady, sonda olardyn  әrqaysysy bar bolghany 10m²-tan ghana bolady eken. Eger әr bólmede 2 adam bolatynyn eskersek, onda әrqaysyna 5m² keledi eken. Mysaly men otyrghan týrme (138 qapas ) adam basyna 3,5m² keledi.

Búdan shyghatyn qortyndy, búl mәseleni sheshu emes, óz-ózimizdi aldau bolyp  tabylady. Elimiz damyghan 30 elding qataryna enuge talpynyp otyr, olay  bolsa adam basyna shaqqanda, jalpy 15m² kem bolmaugha tiyis.

Osyghan baylanysty audany 100m² bolatyn jeke ýidi salugha ketetin shyghyndy qarastyramyz:

Qúrylys materialdary  –  3,8  mln.tenge

Júmysy – 1,7  mln.tenge

Barlyghy –  5,5 mln.tenge

1 m² 55,0 myng tengeden týsip otyr. Biz barlyq esepti naryqtyq baghamen  jasap otyrmyz. Ministirlikting úsynyp otyrghan baghasyna qaraghanda, bizdin  úsynysymyzdyng 3 ese arzan ekendigi kórinip túr

Búl esepti kez kelgen  sauatty adam teksere alady jәne ol әr aumaqqa baylanysty 10-12 payyz ózgerui mýmkin. Eger jergilikti materialdardy paydalanatyn bolsa shyghyndy taghy da azaytugha bolady.

Jogharydaghy jazylghandardy saralay kele, ýy kezeginde túrghandar ýshin ýlken qalalarda kóp qabatty ýiler saludyng qajeti joq dep sanaymyz.

Birinshiden ýlken qalalarda ýy salugha bolatyn jerlerding kópshiligi jekemenshikte, ony satyp alu kerek. Búl әriyne ýiding qúnyn qymbattaugha әkelip soghady.

Ekinshiden qaladaghy infraqúrlymdy, әleumettik nysandargha týsetin jýkteme kóbeye týsedi. Al olardy qayta qúrylymdap janadan salu, auyldy jerlerge qaraghanda edәuir qymbatqa týsedi.

Kezekte túrghan otbasylargha jana ýilerdi qaydan salu kerek?

Kezekte túrghan adamdardyng basym kópshiligi Núr-Súltan, Almaty, Shymkent qalalary jәne oblys ortalyqtarynda. Shamaly bóligi oblystyq manyzy bar shaghyn qalalar men audan ortalyqtarynda boluy mýmkin.

Áriyne shaghyn qalalar men audan ortalyqtaryndaghy súranysty sol ornynda qanaghattandyrghan dúrys ekendigine dau joq.

Al Núr-Súltan, Almaty, Shymkent qalalary men oblys ortalyqtarynda, sol qalalardyng manynda 20-25 kilometr qashyqtyqta, ýlken avtomobili joldarynyng boyyna jana jerlerge ornalastyrghan dúrys dep sanaymyz. Áriyne kerekti infraqúrlymnyng barlyghy da salynugha tiyis. Búghan óz aldynda budjetten bólek qarjy da qarastyrylghan.

Eng manyzdysy salynatyn eldi mekenderding janynan esportqa beyimdelgen kәsiporyndar ashyp júmyspen qamtu mәselesin sheshu kerek.

Eldi mekenderding syrtqy kelbeti tartymdy jәne әrkelki boluy ýshin әr aumaqta 200-ge juyq ýilerding jobalaryn, barlyq qújattarymen dayyndap alu kerek.

Kezekte túrghyndargha dayyn ýilerdi emes, ýy salynatyn 10 sotok uchaskelerdi bólip beru kerek. Árbir otbasy ózine kerekti ýidi dayyn túrghan 200 jobanyng ishinen únaghanyn tandap aluy kerek. Áriyne kólemi tiyisti mólsherden aspauy shart, al qosymshany óz esebinen jasauyna bolady.

Bir qabatty jer ýy bolghannan keyin, onyng ýstine jobasy dayyn bolsa, kópshilik mýmkinshiligi bar adamdar ýilerin ózderi salyp alugha tyrysady. Múnday әreketti barynsha qoldauymyz kerek. Sonda memleket tek qúrlys materialdaryna ghana shyghyn júmsaydy.

Ákimshilikting janynda jeke ýy salushylargha qyzmet kórsetetin injenerlik top qúru qajet.

Ákimshilik biznes ókilderimen birlese otyryp qúrlys materildarynyng baghasyn, mehanizmder men kólikterding qyzmet aqysyn shekteytin memorandumdar jasauy kerek dep oilaymyz.

Búl jerde kóp nәrse júmysty úiymdastyrugha baylanysty. Eger әkimshilik mәseleni tereng zerttep, soghan ýlken mәn berip ainalysatyn bolsa, qúrlystyng qúnyn tómendetuge, óz ýilerin salatyn adamdardyng júmysyn jenildetuge óte kóp mýmkinshiliker bar. Áriyne ózderi salugha mýmkinshiligi joq adamdargha, qúrlys kompaniyalary arqyly salyp beru kerek.

GASK salynatyn ýilerding karkasyn shatyryn, syrtqy kelbetin, órt qauipsizdigin qadaghalasa jetkilikti.

Eng manyzdy mәsele alghashqy tólem jәne tabys kózin dәleldeu mәselesi.

Qәzirgi sharttar boyynsha pәter alatyn adamnan alghashqy tólem tóleu jәne keyin nesiyemen eseptesu ýshin  tabys kózin dәleldeu sharttary bar.

Osy 2 shart kóptegen adamdardy óte qatty qinaydy, sondyqtan kópshiligi  ony orynday almaydy.

Mysaly ýshin 8 million tengege pәter alatyn bolsa eng az degende 800,0 myng tenge alghashqy tólem tólenui kerek. Búl әleumettik jaghdayy tómen otbasy ýshin onay emes.

Sondyqtan búl 2 shartty da alyp tastau kerek. Salynghan ýy qashan qúny tolyq tólengenshe memlektting menshiginde qalady.

Ýiding qúny arzan bolghandyqtan, onyng qúnyn tólep shyghudy 5 jyldan asyrmau kerek.

Óz ýiine kirip alghan adam, jaldamaly pәterge tóleytin qarajatyn ýiding qúnyn tóleuge júmsaghannyng ózinde 5 jyl ishinde jyldyq ósim 2-3  payyz bolsa da, qinalmay tóleu mýmkinshiligi tuady. 5 jyldan asatyn bolsa 15-16 payyzgha deyin kóterip qoyylatyn bolsa, barlyq adam 5 jyldan asyrmay satyp alugha mýddeli bolady. Múnyng ózi qaytarylghan aqshany paydalanugha mýmkindik beredi.

Júmys oryndaryn ashu, eldi mekenning syrtqy kórinisi, infraqúrylym, jol-kólik  mәseleleri, kommunaldyq qyzmet, eldi mekemening bolashaq damuy, bolashaq ósetin jastardy ýimen qamtamasyz etu, eldi mekendi salatyn jerdi tandau, kógaldandyru, qúrylys materialdarymen ýzdiksiz qamtamasyz etu, kәsipkerlikti damytu, әleumettik jәne kәsipkerlik nysandardy salu múnyng barlyghy manyzdy mәseleler.

Búl súraqtardyng barlyghyna bastamashyl toptyng jauaptary dayyn. Ýkimet tarapynan  bizding  úsynystarymyzgha qyzyghushylyq bildirse biz bólisuge dayynbyz.

Islam Ábish

Bastamashyl toptyn jetekshisi

Abai.kz