Keyin, Qydyrәli:
-"Jer mitingisinde halyq nazaryn qalay dúrys bóluge, kóterilisting aldyn alugha bolady?" dep týnimen úiyqtay almay shyghyp, tәnerteng osy aqyldy tauyp, Qaraqatqa jazghyzyp, bir býlikting aldyn alyp qaldym, - dep jyrtylghan edi.
Ol kezde de jappay shuladyq, kýldik, synadyq, basyldyq. Sol kezde Qydyrәlini "qyzyq adam eken, júrt aldanatyn bala ma edi?" dep kýlgen edim. Sóitsem onyki ras eken. Kóz jetti. Bolmaytyn úsaq-týiekke shulay beretin qauymgha ainalyp ketippiz.

Odan keyin de qanshama ret bolmaytyn dýniyelerge shulap, bolmaytyn bireulerding haypine tayyp jyghylyp jattyq. Sózin tolyq aita almaytyn alqashtan júldyz jasadyq. Jalanashtan kósem jasadyq.

Ánshi men shoumenning ishkeni men jegenin andyp, BAQ bolsa biraz әnshining attap basqanyn baghyp ketti. Eki siyr eki kýndik shou.
Konteksten júlynyp alynghan әldebir júldyzdyng bir sózin bes kýn talqylaymyz. Bireu jyltyr sóilese kósem jasap, bireu sýrinse taghdyr talqylaymyz. Ne degen arzandyq dep oilaymyn.

Ghylym qayda, bilim qayda, ekonomika qayda, әlem qayda ketip bara jatyr? Olargha jasalghan saraptamagha pikir bildiretin adam da neken sayaq. Óremiz qoy men toydan aspay jatyr.

Dәl sizder eki siyr men seksen ekidegi aghamnyng toyyn talqylap jatqanda, Bilim jәne ghylym ministrligi bilim jәne ghylym salasynyng 2020-2025 jyldargha arnalghan baghdarlamasyn jasaytyn komissiya qúramyn bekitti. Ishinde kileng bastyq, shulaghan belsendi qauymdy da, bilikti ústazdarynyzdy da ainalyp óte shyqty. Sebebi, olar da biledi, bizding balanyng bolashaghynan da "qyzyq" dýniyeni talqylap, mәz bolyp jatqanymyzdy. Al, erteng baghdarlama qabyldanyp ketken son, qylyshymyzdy b*qqa shauyp alqynamyz, jerden alyp, jerge salamyz, biraq, býgingi ózimizdi úmytamyz ol kezde...

Jaqsy, bilim baghdarlamasyn komissiya qúra bersin, ony talqylamasanyzdar, býgin preziydent Qasym-Jomart Toqaev premier, ministrlerdi orynbasarlarymen qosa jinap alyp, Qazaqstan Respublikasynyng 3 jyldyq budjetin bekitip jatyr. "Negizsiz imidjdik shyghyndardy azaytamyz, negizgisin qaldyramyz" deydi. Búl da qyzyq emes bizding júrtqa, salyq tóleushining qaltasynan, ata-babang qorghap ketken daladaghy baylyqtyng qalay júmsaluy da qyzyqtyrmaydy.
Biraq, erteng "ýkimet bos shyghyn shashty" dep taghy da jatyp kep shulaymyz, alaqan jayyp, súranshy dep kinalaghandaryna mýmkindik beremiz. Qyzyq halyqpyz iyә?

Nege osynsha dauryqpa, nege osynsha sóz qughysh, nege osynsha arzan halyq boldyq?

Núrghaly Nýsipjanov ýilense ne bopty? Bir әnshi toqal alsa ne bopty, bir әnshi týski asyn dalada jese ne bopty? Ala bersin, jey bersin.

Ertenimizdi oilayyqshy. Elding bolmasa da, bala-shaghalarynyzdyng ertenin talqylanyzdarshy.

Ánshi men biyshi kósem,
siyr men tauyq taqyryp bolghan zaman-ay...