Akademik Raqym Orazaliyev «Ana tili» (08.07.2019), «Jetisu» (27.07.2019) gazetterine jәne «Abay әlemi» saytyna «Abaydy tolyq tanydyq pa?», «Abaysyz qalay ruhany janaramyz?» degen taqyryppen maqala jariyalady. Akademikting negizgi aitar oiy kezinde ýlken dau-damay tudyryp, QR Bilim jәne ghylym Ministrligi qoldanystan shygharyp tastaghan Dosym Omarovtyng «Abaytanu» pәnine arnalghan oqulyghyn qaytadan engizu qajet dep úsynys aitqan. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin 2008 jyldyng 19 aqpanynda sol kezdegi QR Premier-Ministri K.Mәsimovke, Preziydent әkimshiligining jetekshisi Q.Kelimbetovke jәne Memlekettik hatshy Q.Saudabaevaqa jazghan «Biz kimge senemiz nemese Abay men Shәkәrim qaghidalary nege búrmalandy» degen Ashyq hatymnan ýzindi keltireyin:

Qúrmetti myrzalar! Qazaqstannyng azamaty әri abaytanushy ghalym retinde on jyl boyy missionerlerding enbekteri men әreketterin zertteu nәtiyjesinde ghasyrlar boyy ata-babamyz ansaghan tәuelsizdikke qol jetkizgen qazaq eline jәne onyng túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng YuNESKO shenberinde danyshpan Abaydyng 150 jyldyghy toyyn ótkizuge baylanysty bastamasyna qarsy «missionerlik ylan» úiymdastyrylghan degen tújyrymgha kelgenimizdi ashyq jariyalaymyn.

Ábden iyin qandyryp, jýieli týrde úiymdastyrylghan «missionerlik ylandy» jýzege asyrugha óz ishimizden tartylghan eki adamdy anyq atay alamyz. Olar Semeyden shyghatyn «Abay» jurnalynyng әdeby qyzmetkerleri, tehnika ghylymdarynyng kandidattary aghayyndy Dosym jәne Asan Omarovtar.
Olargha jýktelgen mindetter:

1. Halyqaralyq Krishna sanasy qoghamynyng negizin qalaushy A.Ch.Bhaktiyvedanta Svamy Prabhupadanyng «Ómirden ómir tuyndaydy» kitabyn qazaqshagha tәrjimalau, ony qazaqtardyng sanasyna sinire uaghyzdau.

2. Dosym Omarov Krishnalyq «Ómirden ómir tuyndaydy» kitabynyng negizinde Abay men M.Áuezov tuyndylaryn búrmalap doktorlyq dissertasiya men «Abaytanu kursy» oqulyghyn, al Asan Omarov Shәkәrim múralaryn búrmalap doktorlyq dissertasiya men kitap jazu kózdelgen.

3. Búl isti jýzege asyruda jerlestik, rulastyq, qyzmettestik, dostyq qarym-qatynasty barynsha paydalanu.

Sózimizdi dәleldeyik, audarmany ekeulep tez oryndaydy, uaghyz jýrgizude 1993 jyldan «Krishna sanasy qoghamy» diny birlestikting mýshesi Dosym asa belsendilik tanytady. Búlar maqalalarynda Krishnalyq uaghyzdy bildirtpey «bomba» retinde, kitaptarynda «mina» retinde jasyryn tyqpalap otyrghan. Mysaly, Abaydyng 150 jyldyghyna tútas nomer arnalghan «Jas Alash» gazeti (9 tamyz 1995j.) alghashqy betin D.Omarovtyng «Bolashaqqa jol siltegen babamyz» maqalasymen aiqaylatyp ashqan, tipti ghalym aghalarymyz M.Áuezov, T.Júrtbaevtardyng qoldauymen D.Omarovtyng «Oqyghan azamat nemese Áuezov keyipkerlerindegi Batys pen Shyghystyq ólshemder» («Zaman-Qazaqstan», 12.09.1997j.) maqalasy Áuezovting 100 jyldyghyna arnalghan bәigeni qanjyghasyna bókteredi.
«Jas Alash» gazetining shtattan tys tilshisi retinde sol kezdegi QR ÚGhA viyse-preziydenti, qazirgi akademiyk-senator J.Ábdildinmen «Jabayhan agha, Abaydyng qúdaygha senu turaly oilaryn qalay týsinuge bolady» dep súhbattasyp, tamyryn basyp kóredi (05.12.1995j.). Akademik Á.Nysanbaevtyn «әkelik qamqorlyghyna» bólenedi, instituttyng izdenushisi, ghylymy qyzmetkeri, Ensiklopediyanyng belsendi avtory bolady, institut újymy «Úlylar ýndestigi» doktorlyq monografiyasy men «Abaytanu kursy» oqu qúralyn talqylaghanda (№ 23 Protokoly, 07.07.1999j.). D.Omarov: «Áueli 1996-1997 oqu jyldarynan bastap «Abaytanu kursynyn» qoljazbasy Almatydaghy qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn №2 mektep-internatta sabaq jýrgizilip, aprobasiyadan ótkizilgeni, Bilim, mәdeniyet jәne densaulyq ministrligi osy qoljazba boyynsha «Abaytanu kursy» atty oqu qúraly jazylyp, ol jana jýiemen qarastyrylghany, «Úlylar ýndestigi» monografiyasynyng materialdary 1997 jyly M.Áuezov mereytoyynda jýldege ie bolghandyghy» aitylghanda «keremet, jana kózqaras» dep tanqala, birauyzdan qúptay ketedi. Búl janalyqtyng dýmpui Shyghys Qazaqstandyq, KSRO memlekettik syilyghynyng iyegeri, ataqty múghalim Q.Bitibaeva apamyzgha da jetip, «Oqushy nege Abay turaly M.Áuezov nemese Q.Júmaliyev pikirlerin qaytalap aityp berui kerek. Óz qabyldauy, óz pikiri, túshynuy qayda? Osy túrghydan qarastyrghanda D.Omarovtyng enbegin paydalanudyng eshbir ziyandylyghy joq» dep ýlgi sabaqtyng jobasyn jasap, Astanagha joldaydy, osy kezde aghasyn qorghaghan Asan Omarov maghan qarsy maqala úiymdastyryp, ózi «Bәsekelestik pe, joq әlde bilimsizdik pe?» degen, múghalim Toghaybay Núrmúratúly atynan «Shamang kelmes shoqpardy beline ilme» degen maqala-aryzdardy Astana men Almatygha toghytady.
Omarovtardy qorghaushylardyng arasynda halyqaralyq «Abay» klubynyng preziydenti, ózin «ahmadiyshilerding Qazaqstandyq liyderimin» dep jariyalaghan, jazushy Rollan Seysenbaev, Islam dinin jek kóretin, Batysqa bas shúlghyghan, qiyaliy-tәnirshil Áuezhan Qodar, akademiyk-biolog Rahym Orazaliyev t.b. bar. Olar Krishnany uaghyzdaytyn kitaptaryn ýstin-ýstin shygharuda: R.Orazaliyev, D.Omarov, Á.Múqashbekov «Jasaru qúpiyasy» («Aleyron» baspasy, 2006j.); D.Omarov «Abaydyng ruhany múrasy» («El-shejire» baspasy, 2007j.); Á.Múqashbekov «Ruh pen tәnning saulyghy», «Ashtyqty ústau – densaulyq kepili», «Jýike jýiesining tylsymy» («Aleyron» baspasy, 2007j.)». Osy Ashyq hattan keyin R.Orazaliyev aghamyz ghylymda pikir qayshylyghy bolady, meniki «jón emes eken» dep toqtaytyn shyghar dep oilagham, qatelesippin, alghan betinen qaytpaytyn tәrizdi «Keybir ghalymdar jana túrghydan jazylghan oqu qúralyna qarsy shabuyl úiymdastyrdy. Olar avtorgha jónsiz jala jauyp, kemistikter izdedi» deydi býgingi maqalasynda. Ou, aghasy men aitarymdy baspasóz betinde ashyq aittym ghoy, nege kemshiligimdi dәleldep aitpadynyz?!?

Dosym Omarovqa aitqan syn – eskertpelerimning keybireuin taghy da esinizge salayyn, mýmkin oilanarsyz:

«Tausylmaytyn asyl qazynamyzdyng biri – Abay múrasy, ony mektepke qalay oqytudamyz. Kenestik zamanda Abaygha “kóp últty derjavanyn” bir bólsheginin, bir aqyny retinde ghana qarasaq, endi Qazaqstan Respublikasynyn, onyng negizi – qazaq últynyng tútas ruhyn kórsetetin altyn dingegining biri – danyshpan Abaydy oqytudyng qajettiligi ózinen-ózi tuyndaydy. Sondyqtan mektepten joghary oqu oryndaryna deyin “Abaytanu” kursynyng enui zandylyq. Zamanymyzdyng úly jazushysy Múhtar Áuezov búl mәseleni, sol kezde “… bizding abaytanuymyz – ghylymy tanymnyng jas salasy, ol býkil sovet ghylymy siyaqty toqyraugha tóze almaydy» dep shyryldap jýrip, ózi dәris beretin S.M. Kirov atyndaghy Qazaqtyng memlekettik uniyversiytetining әdebiyet fakulitetine layyqtalghan programma (1951. 02.08) jasap, abaytanu kursynan arnayy dәris oqydy. M. Áuezovting ýlgi-ónegesi әli kýnge deyin manyzyn joyghan joq. Tek qana M. Áuezov te arnayy oqylyq etip shyghara almaghan búl mәselede, túnghysh ret “Abaytanu kursy” oqulyghynyng avtory atalghan Dosym Omarov “kim-kimnen bolsa da, oq boyy ozyq ketkenin” bayqatady. Onyng oqulyghyn oqushy týgili joghary bilimdi oqytushynyng ózi oilanbay týsine almaydy. Sebebi, M. Áuezov baghdarlamasynda da, keyingi kezdegi Bilim beru ministrligi bekitken, 1989 jyly shyqqan “qazaq әdebiyeti fakulitativtik programmalarynda” da dәristing taqyryptary: “Abay dәuiri”, “Abaydyng ómirbayany”, “Abaydyng poemalary”, “Abaydyng aqyn shәkirtteri”, t.b. ýlgide jazylghan. Al D. Omarov oqulyghynda “Abaydyng kemeldenu arnalary”, “Abay – oishyl”, “Abay әlem bolmysynyng negizderi turaly”, “Abay múrasyn qogham ómirinde qoldanu joldary” degen taqyryptardan túrady, әr taqyryp birneshe taqyrypshalargha bólingen. Endi sózimizge dәlel retinde “Abay bolmysynyng negizderi turaly” taqyrybyn taldap kóreyik. “Jaratushynyng әlemdik kórinisi” sabaghyn avtor bylaysha týsindiredi: “Alla taghalanyng joghary túlghasy ózining denesinen týrli energiyalardy bólip shygharady. Olardy Vedalarda sanskrit tilinde Brahman nemese brahmadjioty (Brahman – jan, djioty – sәule) “Jannyng sәulesi” deydi. “Jan. Jannyng sipattary men qasiyetteri” sabaghynda da “Búl kýrdeli súraqqa Veda iliminen jauap tabugha bolady eken. Veda iliminde sanskrit tilinde tiri jandy “Atma” dep ataydy. “Atma” – bolmystyng bólinbeytin eng kishkene bólshegi” dep tәptishtey jóneledi. “Jannyng qaytadan dene alu zandylyghy” sabaghynda: “Adam balasynan mahsharda súrau alatúghyn qylyp jaratqandyghynda әri әdilet, әri mahabbat” deydi Abay. Búl tazartudyng úzaq joly. Kóbinese jan iyesi búl joldy bir ómirde ótip ýlgere almaydy. Ol bir deneden ekinshi denege auysyp, kóptegen ómir týrleri arqyly ómirding jetilu jolyndaghy satylarmen birtindep tazaru barysynda ruhany әlemge jete alady» dep D. Omarov senimdi qorytady. Osylaysha búl taqyrypty 15 sabaqqa bólip ótkizedi. D. Omarov qay sabaghynda bolsyn, Veda ilimine sýienedi, onsyz bir qadam da attap baspaydy, sizdi de eger “Abaytanudan” dәris berginiz kelse Veda ilimin kóbeytu tablisasynday jatqa biluge mәjbýr etedi…

Qazaqtyng qara sózining mayyn tamyzyp, tylsym dýniyege enuge qúshtarlyq tanytqan, tarlan jazushy Tәken Álimqúlov “Júmbaq jan” kitabynda Abay múrasyna jauapkershilikpen qaraudy eskertedi: “Abay múrasy asyghystyqty, úshqarylyqty, dәlsizdikti kótermeydi. Búl múrany úghynugha daryn jetpese shara joq, al daryn jetse, onyng qatarynda jauapty izdenister, tereng tolghanystar, baysaldy payymdaular boluy shart. Jaqsygha sýisinuding tamashagha tamsanudyng arghy jaghynda qúnarly da qosalqy dýniyelikter dәmdiligi eki úshty”,– deydi.

Qazirgi kýni de Abay “júmbaghyn” sheshuge talaptanushylar kóbeyde, quanarlyq jaghday, biraq solar Abaydyng “jeti júmbaghynyn” sheshuin Dosym Omarovtyng tapqanynan habardar ma eken?..

Amalsyz qaytalap aitugha tura keledi, D. Omarovtyng “Abaytanu kursy” kitaby jýiesiz jazylyp, ýzik-ýzik oilardan qúralghan, pikirleri qayshylyqty. Avtor Abaydyng auzyna Alla taghalany salyp, Eng Joghary Ruhtyng kýiin úzyn sonar sarynmen aitady. Biraq, Islam ilimimen Veda qalay ýndessin, avtor óz aitqanyna ózi qarsy shyqqany bayqalady.

Qarapayym bir mysal: «Búghan deyinde tiyip-qashyp óleng jazyp, jazghandaryn Kókbay sózi dep tanbalap kelgen oishyl endi halqyn aghartu, nadandaqpen kýresu jolyndaghy kýshti qúral retinde aqyndyqty myqtap qolgha aldy» dep Abaydyng aqyndyqqa eshkimning kýshteuinsiz sanaly týrde barghanyn aitady, al endi jogharyda keltirilgen besinshi sebebinde “óleng jazu Abay ýshin negizgi maqsat emes. Ol ólendi jazayyn dep úmtylmasa da, aqyn jany nәzik әlemge engende óleng ózinen ózi tuuy mýmkin” deui qalay? Kitapta “Abay múrasynyng memleket qúrylysyn jetildiru­degi róli. Memlekettik órkendeu joldary” degen ýlken taqyryppen sabaq ótu úsynylady. Taqyrypqa dendep enip, oqyp shyqqanda Qazaqstannyng memlekettik qúrylysy turaly mýldem sóz bolmay, taqyrypqa qatyssyz basqa mәselelerdi aitqan: “Veda ilimderi kóne dәuirlerde joghary ruhany dengeyindegi memleketting bolghanyn jәne onday memleketting sipaty bolghandyghyn aitady» dep keledi de “belgili bir baghyt alu ýshin Veda dәuirindegi meleket qúrylysyna kóz jýgirtip óteyik” dep alyp, odan әri kitaptyng alty betin – Brahmandar – ruhany adamdardy; Kshatriyler – patshalar, әsker basylar, el basqarushylardy; Vayshiylar – sharualar, saudagerler, bankiyr, qazirgi sózben aitqanda biznesmenderdi; Shudralar – basqalargha qyzmet jasaytyn adamdardy bildiretinin týsindiruge arnaydy. Sonynda “Ókinishke qaray, Ýndistanda Varnashrama adamdardy tughan otbasyna baylanysty bóletin kastalyq jýiege ainalyp ketti” dep avtor qatty qynjylady.

Atalmysh kitapty qolgha alghan múghalim avtordyng kitapty M. Áuezovshe ómirbayanymen bastap, sonyn qazirgi kýngi elimizding sayasy jaghdayymen, sóz arasynda Elbasynyng 2030 jylgha deyingi Qazaqstannyng damu strategiyasyn belgilegen baghdarlamasyn aita otyryp bitiruin kórgende tәuekel dep osy oqulyqtaghyday oqytugha kiriseri haq jәne D. Omarovtyng jazghan “Abaytanu kursyn” negizge alyp týsindirse, qazaq últynyng onyng ruhany qúndylyqtaryn órkendetuge emes, kerisinshe oqyrmandarynyng týsinik – tanymyn mýlde basqa arnagha búratynday әserde qaldyq, sebebi búryn qazaq әdebiyetining eshbir salasynda aitylmaghan ataular men týsindirmeler kóptep kezdesedi».

Mineki, akademik agha, biz әlimiz kelgenshe Dosym Omarov oqulyghyna osylaysha taldau jasadyq, osy taldauymyzgha әli kýnge deyin «Seniki dúrys emes» dep qarsy taldau jasaghan ne filosofty, ne dintanushyny kezdestirmedik. Biz sizding maqalanyzdy kórgende 2013 jyldan beri jalpy bilim beretin mektepterge Q.R.Bilim jәne ghylym Ministrligining búiryghymen tandau pәn retinde engen «Abaytanu» pәnining qanday dәrejede berilip jatqany turaly jan-jaqty, saliqaly pikir aitqan eken dep oilap qaldyq.

Qazaqty dininen, tilinen, salt-dәstýrinen ajyratudy kózdegen sheteldik dúshpandarymyzdyng túzaghyna týsip qazaq últyna mýlde jat qúndylyqtardy Abay múralary arqyly әdeyi búrmalap jazghan kitaptardy búrqyratyp shygharyp jatqan «adasqan qazaqtar» aghayyndy Dosym jәne Asan Omarovty qoldaushy bolghanynyz, qanday ókinishti? Aytarynyz bolsa pikirlesuge, sanasugha dayynbyz, artyq ketsek keshirim súraudan da arlanbaymyz akademiyk-agha..?

Jabal Shoyynbet,
«Hakim Abay» ghylymiy-zertteu
ortalyghynyng diyrektory, f.gh.k.

Abai.kz