(Ángime)

Qalamger boyyna daryghan talantty da

Tәnirim bireuden alyp bireuge beretin bolsa kerek.

Avtor

I

Sylynghyr qara jigit eken. Auzy sógilgen sózshen. Eki ezui qúlaghynyng syrghalyghyn emip, erteli kesh sózden tiylmaydy. Sóilep túryp aqsha sanay beredi, sóilep túryp kózimen kóldeneng ótip bara jatqan kisini arbap toqtatady. Onyng lәpkesining aldynan tiyn tastamay ótu mýmkin emes shyghar. Al, satatyny – qaltadaghy kәdimgi ún. Bәrimiz de sol únnyng kebegi men qypyghyn qaqqyshtap kýneltip jýrmiz. Qaltanyng týbine ol joghary sortty appaq úndy salyp, betin de aq úlpa únmen jabady. Ortasy ekinshi, ýshinshi sortty qara ún. Ún deymiz-au –  suyq qoymanyng zәii sinip, kógergen kók ala qatyq. Biz de sodan kórgenimizdi istep, qaltadaghy úndy  «joghary sortty» dep, júrtqa aldap satamyz. Keybireuler senbeydi. Senbey sekemdenip, tanauynan sezik tartyp tartyna qalaghannyng aldyna ol: «Mine, kóriniz», – dep qaltadaghy úndy aqtaryp tastay salady. Sol kezde qaghaz qaltanyng týbindegi appaq ún alushynyng aldyn jauyp ketushi edi. Osylaysha bәrimizding satatynymyz bir ún, bir qulyq bolghanymen, Jolbasardyng saudasy әr kýn sayyn saharday qaynap, shoqtay jaynaydy. Saudasyna say Jókenning kónil-kýii de kóterinki, keudesi de joghary, sózi de óktem. Sózi óktem Jókeng ýlken kishige qaramay «sen» dep sóiley beredi. Opa-dalapqa kómilgen qalanyng kempir-sampyryn kórse, qaghyndysy ústap: «Qaryndas, beri, múnda, múnda kel. Aq bilegindi týrinip nan iylep, laghman sozayyn dep pe edin? Endeshe, sen izdegen ún mende ghana bar. Kel de al, kereginshe al. Tuh, erindi qarashy ezilgen, ezilip, ýzilip sýiis tileytin erinder ghoy mynau!», – deydi. Jolbasardyng sózine qatar túryp biz qysylamyz. «Qart kisiler, úyat qoy» deymiz. «Ay, kórgensiz!» dep úrsyp, tiyp tastar deymiz. Tipti, qarghap-silep, laghynet aitar deushi edik. Joq, jyldarmen jaghalasyp taqasy tozghan biz túmsyq kәri tufliyler, tóbesining oiyghy ishine batqan bir kezdegi sәndi shlyapalar, toq myqyndardan arylghan eski yubkalar kólbendep Jókenning lәpkesin jaghalaydy. Birde men oghan:

– Sening atyng Jolbasar emes, Jolbarys shyghar? – dedim әzildep.

– Nege? – dep ol ózime qayyra saual tastady. – Jolbasar – «izbasar», «aldynghynyng jolyn basar» degen yrymmen qoyylghan at. Jolbasardyng nesi jaman?

– Jolbasaryng jaman emes, biraq sen jemtigin jelkesinen basatyn jolbarysqa úqsaysyn. Esiming tuu turaly kuәligine qate jazylyp ketken-au?..

Bazardaghy qazaqtyng bar sózi osyniki ghana emes, biz de birdene biletindigimizdi bildirip taqymday týskem. Ol maghan omyrtqasyna oqtau jýgirtkendey oqshyraya qarap túrdy da:

– Ói, sende bir... mening jazushy agham siyaqty sóz qualap qalghan pәle ekensing ghoy, – degeni.

«Jazushy?.. Jazushy dey me mynau? Ol qay jazushy boldy eken? Bәse, nege jaq jappay sóileydi desem, jayshylyqtaghy jaydaq kópting biri emes, jazushynyng inisi eken ghoy!».

–  Erqabat Bayghyzúlyn biletin shygharsyn? – dedi ol.

–  Bilgende qanday!

– Bilsen, men sonyng inisi bolamyn.

Erqabat Bayghyzov – bala kezimnen bas qoyyp oqyghan jazushym. Auyldy, auyldaghy bozbalanyng mahabbatyn tógildirip jazatyn jazushynyng keyipkerleri meni jetelep jýrip eseytken edi. Eseytkenimen, bәribir alghash ghashyq bolghan ayauly kýnderim, bala ghashyghymnyng uyz jýzinen bolashaq jar kelbetin kórip tamsanghan inkәr kezderim, tabighattyng súlulyghyn tanyp, tanghajayyp kýige bólengen sәuleli sәtterim Erqabattyng «Sәuir syrlarynda» qalyp qoysa kerek, mine, únnyng aq tozany bet auzymdy aqtanday etken qalpymda sony, solardy oilap ishtey kýrsinemin. Armanshyl edim-au, asqaq edim-au men tegi...

Mektep oquyn tәmamdaugha tayaghanymyzda búrynghy sotqar sotanaqtyghymyz, renish - ókpemiz, bir - birimizge jasaghan әlimjettigimiz ben ýstemdigimiz, qyzdargha jaqyndatpay qyryn tartatyn úyalshaqtyghymyz – bәri-bәri úmytylyp, aramyzdaghy tosandyq ainymas dostyqqa úlasqan kýnderding birinde, «bolashaqta kim kim bolady?» degen súraq tua qaldy.  Keler kýnderding enshisindegi keleshegimizge baryp kelgendey shetimizden jamyray sóilep jatyrmyz:

– Serik jaqsy shopyr bolatyn shyghar. Qazirding ózinde әkesining mashinasyn bezek qaqtyryp jýr.

– Zәure dәriger bolady bilemin.  Aq halat oghan qúp jarasady.

–  Oqymay kelgen sabaghymyzdy qonyrau soghylghansha úqtyryp ýlgeretin Maghripa – bolashaq ústaz. Bәs tigemin.

– Baqytjannyng agronom bolugha ynghayy bar.

– Qúrmash mal dәrigeri bolady. Búl – anyq.

Qay klastan qay klasqa kóshkenin apayymyz Sәruar esterine salyp túrmasa, úmytyp qala beretin Tanat, Baghdat, Saghiyattar da maqtauly mamandyq iyesi atanyp jatyr. Darhanbyz, kenbiz, qyzghanysh ataulydan aulaqpyz. Bir-birimizge bolashaqtan mol sybagha ýlestirip bola bergenimiz sol edi, qyzdardyng biri:

– Al, Dinasyl Almatygha baryp, ataqty jazushy atanady,  – dedi. Bәri maghan qyzygha qarap qalypty. Auylda tuyp, auyldan úzamaytyndyghyn bayqatqan qúrbylarymnyng aldynda daralanbaugha tyrysyp:

– E-e, ony kóremiz. Mening de auyldan ketkim joq, – dey berippin. Biraq, oy týkpirimdegi tilek: «IYә, dúrys aitasyn, men erteng Almatygha attanamyn. Jazushy bolamyn. Qayratty qap-qara shashym iyghymdy jauyp, ýlken minberlerde sóilep túramyn. Kitaptarym qoldan qolgha ótedi» deydi kýbirlep.

Kóktem edi... Sәuirding súlu kýnderining núryna shomylghan balghyn jýzimizden endi birer jyldan song qalybyn tabar keskin kelbetimiz qylang úryp, biline bastaghan shaq.

«Appaq Aysha aq boryqtay kelinshek bolady-au...».

«Jaqúttyng anau keudesine týiin salghan qos almasyn alaqanynda oinatar jigitte ne arman bar desenshi...».

«Qúsnidyng qypsha beline bilegin orap qanday jigit jatar eken, shirkin...».

«Ayymgýlding ýlbirgen erninen bir súghanaq bal sorady-au erten...».

«Kóilegining qylta soghar etegin әntek kóterip-kóterip tastaytyn Núrghanymnyng búltyndaghan bóksesi qay onbaghannyng shengelinde keter eken?..».

Qyzdar jaghy qyzyq kórdi me, әlde synap, әlde óz qúpiyalaryn júmbaqtap jetkizudi oilaghandary ma, syr aqtarysqan bir kýni olar bizge jar tandaugha kirisken.

– Erúlannyng әieli әppaqay súludyng ózi bolady, – desti qyzdar. Áy, qu qyzdar-ay, Erúlan Ayshany sýietin.

– Saghiyattyng qasynan solqyldaghan bir súludy kóremiz, – dedi «kóripkel» kórkemderimiz. Boyy sorayghan sodyr Saghiyat Qúsniyding qasynan qalmaytyn.

–  Dinasyl she?

– Dinasyl bizdi qaytsin? Ol qalanyng ynyrsyp oryssha sóileytin tyrna siraq, qaz omyrau qyzyna ýilenedi.

Birtogha minezimnen tәkapparlyq bayqalar, bәlkim, kóshening kóp tentegine boy úrmaytyn tәrbiyemnen bolar, mýmkin, ozat oqyp, alysqa bet týzegenim sezile me eken, qyzdar meni óz ortalarynda eshkimge qimaytyn. Toqtanyz, qimaytyn ba edi, әlde birinen biri qyzghanatyn ba edi – sony әli kýnge aiyryp bilmeymin men paqyr.

... Sóitip, qalagha kelgenmin. Búzaubas qara bәtenkemdi sýiretip, QazMÚU qalashyghynda jýrmin. Aynalam toly ózimdey alqynghan jas talapker: tilektes, niyettes jәudir kózderding tasasynan bәseke men kýdik, kýmәnning de kólenkesi kóship ótedi. Kýdigimiz kóbine alqymyna galstukting týiinin qol basynday etip qondyrghan aghalardyng jetegindegi jetkinshekterge týsedi. Olardy syrtynan kýndep: «IYtinning «tankisi» kýshti kórinedi», – deytinbiz. Biraq men ózime senimdi edim. Birinen biri bolmasty súrap, bolmasqa bilim jarystyryp túratyndardyng janynan synar ezuime kýlki qystyryp óte shyghamyn. Óte shyghamyn da: «Ói, mynalarmen birge oqyp bereke tappaspyn», – deymin mardamsyp. Oqugha týsip ketetinime esh shәgim qalmay shirengen men bayqús, alayda, alghashqy synaqtan, shygharmashylyq bayqau synaghynan-aq tonqalang astym. Jurfakqa týsemin dep jútynyp kelgenimdi qayteyin, osy kýnge deyin bir de bir shatpaghym gazet, jurnalgha shyghyp kórmepti. Sonda, tym qúryghanda audandyq gazetting betine shimay jýgirtpegenime qatty ókinip edim. Auzym appaq bolyp, erim moynyma ketip, úyattan janghan betimmen jer sypyryp auylgha oralghanymda minezi qyrys әkem: «Saghan qylar kómegim joq, bar, әida!» – dep,  shapanyn teris jamyldy da, irgege qaray aunap, jata ketti. Sodan apamnyng onashalap qaltama basyp bergen qara qúra baqyryn maldanyp, nәn qalagha qayta at basyn tiregen betim qara bazargha qoyyp kettim. Jazushy bolamyn deushi edim...

–  Jazushylaryng tyndy ghoy, – dedi Jolbasar, – mening agham búryn auzynan aq may aghyp, aqsha sanaugha erinip otyrushy edi, endigi kýni qaran, hali mýshkil. Jazghanyn jan balasy oqymaydy, kitaby da basylmaydy. Sózin de eshkim sóz demeydi.

–  Oqymaydy deme, oqidy. Kitap oqityn júrt bir jaqqa auyp ketken joq qoy, – dep daulasa bastap edim, Jolbasar qolymen qara bazardaghy qalyng nópirdi núsqap:

– Dúrys aitasyn, olar bir jaqqa auyp ketken joq, osynda jýr, biraq olar endi kitap oqymaydy, – dedi short kesip. Osyny aitqanda onyng jýzinde jazushy aghasyn jengen jenimpaz inining jelikti kónil kýii oinap túr edi. Men ishimnen: «Bir әke, bir shesheden tughanymen aghaly - inining arasynda qyzghanyshtyng qyzyl iyti qynsylap, ayaq-tabaqqa auyz salmay jýre ala ma?» dep oilaghan edim, qatelesippin, Jókeng jalpy jazushy ataulyghy jany qas eken: «Solardy qoyshy», – dedi tyjyrynyp. Sosyn maghan bylaysha tegin aqyl úsyndy:

–  Sen, bala, adam bolamyn desen, jazu-syzugha basyndy qatyrma. Kýnkórisindi oila. Qarnyndy toydyr. Ýstine óni býtin dúrys kiyim ki. Baspana al. Dýniyeni shayqap, dәuren sýr. Al jazu  – aqymaqtardyng isi. Mening agham – aqymaq. Taza aqymaq. Tabaldyryghanan attap, ýiine bas súgha qalsan, qara aspandy jamylyp, qayghyrady da otyrady. Bala-shaghasyna, anau sarkidir tartqan jengeme obal. Beyshara jengem búrynghy kerbez keypinen ada-kýde airylghan osy kýni, barsang jautandap qolyna qaraydy. Balalary ýrpiyip ol otyr. Al agham ishindegi dertin ashy sumen shayyp, shayqalaqtap kóshede jýredi. Men ony ayaymyn. Jazu – baq emes, jazu – sor. Sonday sorgha úshyramay túrghanynda odan irgendi aulaq salyp, jan baghysyndy oila, inim.

Men, әriyne, elding auzyn anqityp, aldap ún satatyn alayaq saudagerding sózine ilanbaymyn, kenesine de kereksip qúlaq týrmeymin. Biraq, keliskendey synay tanytamyn da, jaghalap, jayma bazargha kep jyghylghan kitaptardyng qataryn qolym qalt etkende sýzip shyghamyn. Kobo Abe, Dostoevskiy, Turgenov, Chehov, Tolstoy, Kavabata, Arseniev, Dj. Kuper, Bagart Shinkuba, Misima, Heminguey, Voliter, Akutagava, Genri, Stendali, Dj. London, Remark, Kupriyn, Edgar Po, Shukshiyn, Mahfuz, Gesse, Tagor, Kipling, Drayzer, Zolya, Voynich ... dostarym menin. Al Áuezovter, Mýsirepov pen Maylinder qayda? Qazaq qalamgerleri qara bazargha әli juy qoymaghan siyaqty, tәuba! Mýmkin olar  qayshylasqan jýrginshisi qaghyp-soghyp, jolyndaghysyn taptap, ezip óte beretin qalaymaqany kóp qalagha qadam basa qoymaghan da bolar... Álde, qashanghy qadir qasiyetin saqtap, mәrtebeli sórelerde sap týzep, saltanat qúryp túr ma eken? Kitaptar jaryq dýniyemen jalghasa jaralghanday adamzat kóshimen birge kele jatty emes pe? Kitaptar edi ghoy, qara jerge salmaq týsirip, tórtkýl dýniyening týkpirin tegis ústap túrghan?.. Kitaptar bolmasa, anau múrjasynan búlt aidaghan alyp zauyttar men fabrikalardy, shoyyn joldar men kemelerdi jaryqtyq Jer jalghyz-aq tulap aspangha atyp jiberer edi-au... jazuym kerek!

«Jazuym kerek» dep, qyzyl inirde jaldamaly pәterime jetsem, esigimning aldy shu-shúrqan bolyp jatyr eken.

– Mine, quayaqtyng ózi de keldi, – dep sambyrlay jóneldi pәter iyesi, bútyna ylghy tyrystyryp djinsy shalbar kiyetin, qalanyng qara jelke kempiri. Búryn sylaqshy, boyaushy bolyp istegen onyng tanys-bilisteri de ylghy pәter ýilerding jyrtyq-tesigine jamau salyp jýretinder edi. Sonyng biri qolyna basy iymeygen, topsa qaghyp, shege suyratyn sýimen ústap alypty.

–  Búzayyn ba? – dep ol kempirge búiryq súray qarady.

– Oibay, búzbanyz, mende qúlyptyng kilti bar ghoy! – dep shyr ete týstim. Sóittim de, sýiegine sýiengen ónkey maskýnem, kәri-qúrtandardyng ortasyn qaq jaryp ótip, pәterimning qúlpyna kiltimdi súqqam. O, toba, kiltim úyasyna batpaydy. Ary-beri shúqylap kórdim, tipti, manaylamaydy. Esikting qúlpy auysyp ketken be? Antarylyp pәter iyesine qaradym. Ol osyny kýtip túrsa kerek:

– Kórdinder me, esikti búzghan, jaqtauyn bosatqan. Áytpese, op-onay ashylyp-jabylatyn esik edi ghoy! Shpana! Búl shpana ózi siyaqtylardy әkelip, pәterimdi ýptegen ghoy tegi. Sal sýimendi!  – dedi barqyrap.

«Búzayyn ba?» dep qúlshynyp túrghan neme sýimenin esikting etegin ala súqty da yrghap qalyp edi, pәter iyesining degeni boldy. Esik ashyldy.

– Boqshandy jina da shyq ýiden! – dedi kempir.

– Men jambaspúlymdy bir aigha tolyq tólegenmin. Áli jarty aiym bar! – dedim tistenip.

– Jarty aiynnyng aqshasyna esik jóndetemin, shyq, degen song shyq! Shyqpasang tap qazir milisiya shaqyramyn!

Kesh qarayyp ketipti. Kýzding shyqqa oranyp shyghatyn týni salbyrap terezening ar jaghynan qarauytady. Men amalsyzdan:

–  Apa-au, – dedim, – apa-au, balanyzday balamyn ghoy, tipti, nemerenizben jasty shygharmyn, barar jer, basar tauym joq, myna jeti qaranghy týnde qayda baryp panalaymyn, tym bolmasa, týnep shyghayynshy?..

– Joghal! – dedi «apam» súrlanyp, – zattaryndy jinap, tap qazir tabanyndy jaltyratpasang balkonnan bir-aq ytqytamyn.

Amal kem, ala sómekemdi arqalap, syrtqa bettegem. Ayaudy, janashyrlyqty bilmeytin meyirimsiz tas jýrekterge bitken suyq kózder meni tabalaghanday shygharyp salyp túrdy...

Kele jatyrmyn. Kózimnen ystyq jas yrshyp-yrshyp tógilgen sayyn  qolqa jýregim, qos ókpem solq ete týsedi. «Qayda baramyn, Qúday-au, qayda baramyn?!.». Auyr tynystap, ynyranyp jatqan týngi qalada eshkimim joq ekendigin oilaghanda titirkenip ketemin. Tabanymnyng astyna sarghayghan sar jolaq sәuleler tóselip baryp ýziledi. Ol sәuleler sonou biyikten, zәulim ýilerding terezesinen týsken jyrtylghan japyraqtarday jartykesh jaryqtar eken. Sol zәulim ýilerding ishinen bir pende moynyn sozyp qarar ma edi maghan? Qarasa, kórse men turaly ne oilar eken? Kóshede, kýltókpede, qoqystyng manynda kýnde kezedesetin kezbe, qanghybas, tilenshi turaly adam әdette ne oilaydy? Oilana ma eken, tәiiri? Oilanugha túrmaytyn adam joqqa esep. Ol – joq adam. IYә, men de joghalghan bir pendemin. Bir kezde «pәlen-týgen» bolghan shygharmyn, endi joqpyn. Menimen birge meyirim, keshirim, adaldyq, arman, ýmit, senim deytin qasiyetter bir adamgha kemip, birge joghaluy kerek. Joghalghannyng ornyn taghy bireu basady. Biraq, kóp úzamay ol da joghalady. Óitkeni, jazu – aqymaqtardyng isi.

Mening aqymaqtyghymdy betime basqanday bolyp bir alabay tóbet ýishiginen shyghyp qarap túr eken. Ýishigi ýishik emes, qúbatóbel ýy siyaqty. Basynda shatyry, qos qaptalynda shynyly әinegi bar. Shynjyrly tóbet auyr, sabalaq qúiryghynyng jýnin syrtqa atyp, tanq-tanq jel jiberip,  az-kem seyil qúrdy da, kerenau sozylyp, marghau basyp, mamyrlap ýishigine kirip ketti. Sosyn basyn indiginen shygharyp alyp meni kózimen baghyp jatty da qoydy. It ýishigining ar jaghynda tóbesi týngi aspangha jútylghan ýsh qabatty ýy kórindi. Pәli, men bayqús sandalyp qalanyng shetindegi «Ghajayyptar alanyna» jetip qalyppyn ghoy. Ary qaray en dala, elsiz meken. «Qoy, qúrysyn, osynda týneyin». Jiyegindegi qiyaq shópterdi júlyp-júlyp, jambasyma júmsaqtap tósedim de, qol ayaghymdy bauyryma jiyp, alabay tóbetting ayaghyn ala qazylghan toghangha býk týsip jata ketkem: kýzding týngi aspany kýmis júldyzdardan soqqan kýmbezge úqsap kýmbirlep qoya berdi. «Erteng Jolbasargha jolyqqan bette sonyng etegine jarmasamyn. Jolbasardyng jolyna týsemin. Sosyn jana ómir bastaymyn»,   – deymin ishtey kýbirlep.

II

Qaltalap satatyn únymyzdy qaqqyshtap bitirgen song keshtete Jolbasaradyng ýiine tarttyq. Jókem jol boyy meni bauyryna tartyp, sóilep keledi.

– Endi sen mening inim bolasyn. «Qanattygha qaqtyryp, túmsyqtygha shoqtyrmaymyn», saspa. Bireu birdene dese, maghan ait, «búl jigit izimnen ergen inim» deymin, bitti әngime. Ekeumiz eki jaqtap saudanyng shlәpәsin shyr ainaldyramyz. Ol ýshin aldymen tapqan-tayanghanymyzdy ortaq qazangha qúiyp otyruymyz kerek. Qaltadaghy úngha qashanghy qarap jýremiz, bir kýni qoymagha qol salamyz, qoryqpa. Qoymagha úndy sonou soltýstik oblystardan tasyp әkelip, basatyn bolamyz, kóresin. Mende súmdyq josparlar bar. Dinas, bauyrym, baylyqtan basyng ainalady әli. Qabattap ýy salamyz. Aldymen – men, sosyn – sen. Mәshiyne minemiz. Búl rette de aldymen – men, sosyn – sen. Aghang mәshiyne alsa, anda-sanda úrlap minip, qyzdargha qyryndauyna da bolady. Men onyndy bilsem de, bilmegenge sayamyn. Tek, «Dinas, mәshiyne aidaytyn qújatyng joq, abaylap jýr» dep, eskertip qana qoyamyn.

«Keshe ghana japanda jalghyz qalghanday hal keship edim, sóitsem, onym beker eken. Ózim siyaqty qarashobyr qauym barda men qalay aidalada adasyp, alabay tóbetting ayaghyndaghy aryqta jatamyn. Jókender bar emes pe? Áy, osy bar ghoy, Jókeng siyaqty jigitterding janyn jayshylyqta týsine bermeymiz. Búlar «ózim» degen adamgha ózegindegisin júlyp beruden tayynbaytyn erlerding soyynan emes pe?!».

Satyp alushylardyng aldyn orap, saytanday sap etip, talaqtay jabysa ketetini bolmasa, Jolbasardyng jan balasyna tiygizgen ziyanyn kórmeppin. Sauda – bәseke, al, bәsekege baqastyq jýrmeui kerek. Myqty bolsang sen de sóit, saudada útylma. Men onyng kýlimsiregende júmylyp ketetin kózine, shybyn tayyp jyghylatyn tayqylau mandayyna, jeydesining tik jaghasyn tastap shyqqan qylqighan úzyn moynyna qarap kele jatyp jaqsy kórip kettim: iyә, ishinde býkpesi joq shynayy adamdar osynday bolady.

Ayaq astynan mәshiyne «minip», shylqa «bayyp» tasynghan kónilmen Jókenning temirjol vokzaly janyndaghy jaldamaly pәterining esigin ashqanbyz: múrjasy kýl jútyp, ótkir, kýlimsi iyis singen auyz ýidegi peshting aldynan bir kórimge tәuirleu, jaynaq kóz kelinshek týregelip qarsy aldy. Omyrauy adamdy qol sozym jerden toqtatady eken. Sol omyraugha Jәkeng túmsyqty kómip jiberip: «Júparym-ay!», – dep emirendi. Bazardaghy kónil kýiin ol ýiine jeteley keletin kórinedi, zayybyna qaljyndap, kýldirip, meni tanystyryp jatyr:

– Balym, myna túrghan symbatty jigit sening Dinasyl degen qaynyng bolady. «Artynnan ergen qarang joq» dep, qaynysy kóp qatyndargha qyzyghyp jýrushi edin, mine, saghan  – qayny. Qalay qaljyndassang da endi ózing bil. Kókem bayaghyda osy Almatygha jii saparlaytyn, sonysynan apam beker kýdiktenbepti: nәtiyjesi mynau  – Dinas. «Agha, assalaumaghalaykum!» dep kelip túr baghana. Adam óz qanyn birden tanidy ghoy, tanyghan bette tanauynan tesip ýige sýiredim. Jolda aittym: ýlbirep jengeng otyr, ýige jýr, dәm tat, tatyratyn taghy birdenesi bolsa, ony da tat, qaynysysyng ghoy dep. Jenge degen qagha beriste  qaynysyn qaraqanattandyryp jiberse bolady. Biz tegi bilsek te, bilmegen, sezsek te, sezbegen bop jýre beremiz. – Jókem mashinagha ghana emes, jenge-qayyn arasyndaghy qarym-qatynasqa da ken, myrza bolyp shyqty. Balym syqylyqtap, men qyzaranday kýlip, jyrghap qaldyq.

Keshki as ýstinde Jolbasar birge túratynymyzdy eskertti. Balym jengemning kózi ala quys bólmeni kezip ketken, otaghasy qabaghyn shytty:

– Osynda túrady, pәter aqasyn bólip tóleymiz! Keshki astan keyin Jolbasar ekeumiz syrttan shylym soryp oralsaq, Balym tósek salyp qoyypty: maghan – tórge, ózderine sәl tómenge, irgelete. Qabattap tóselgen kórpening betindegi appaq aq jaymagha ayaq-qolymdy sozyp, kósile ketkem, keshegim kórgen týstey bualdyrlanyp kózime úiqy tyghylghan. Silem qatyp jastyqqa bas qoyyppyn.

–   Úiyqtaghan joq.

–    Úiyqtap qaldy.

–   Oyau siyaqty.

–  Túyaq serpuge shamasy joq, dinkelep, «ólip» jatyr.

–   Sonda da ynghaysyz, qoyshy.

–   Bal shekerim, qoya almaymyn, shyday almay baramyn. Uh! –  Boyy sergip,  jany jadyrap oyanghan adamsha úiqymnyng shayday ashylghany. Oyanar aldynda kimde bolsyn úiqysyn ýze almay tamsanyp, dybys bildiredi emes pe, joq, men kózimdi júmyp ashqanday sergek jatyp, týn ortasyndaghy sybyrgha qúlaq týremin. «Júbaylardyng júptasar sәtin andyghanday boldym-au» dep, ishimnen úyalyp ta kettim, biraq,  jónshemdige Jókeng qoya ma, toqal tamnyng irgesin solq etkizdi.

III

«Qolma-qol, jalma-jan, bol shapshan! Kóterisine alasyz ba? Á-ә, qaltalap pa? Qaltalap alsanyz – qaltanyz, qappen alsanyz – qambanyz tolady. «Qanday ún?» –  deysiz be? Áriyne, «bysshiy» sort. Qostanaydyng kýzdik bidayynyng úny. Sizge jazdyghy kerek pe edi? Mine, ol da bar. Sizdi kýtip túr. Sizdi ghana kýtip túr. Ezilmeydi, yljyramaydy, byljyramaydy. Arzangha beremin. Arzymaytyngha satamyn. Appaq ún, nauryzda jaughan aqsha qarday. Betinizge jaghyp jýrseniz de bolady. Kýlesiz, ә? Kýletin dәnene de joq, joghary sortty ún – densaulyq kepili. Deni sau adamnyng beti albyrap, appaq bolyp jýrmegende qaytedi? Bauyrsaqqa ma – «bajalystanyz!». Nan pisiresiz be – onyng úny, mine, myna qaltada. Kýmpiyip shygha keledi»,   –

... dep kýmpildep ún satyp túrghan men Jolbasardan әrmen janyghyp sóileytin óner tapqam. Tez, shapshang sóileymin. Dauysym kópting dabyryn basyp, shyryldap estiledi. Keybireuler mening únymdy shyryl qaqqan ýnime bola jany ashyp satyp alatyn. Onday ii bos, jýregi júmsaq jandardyng jýzin jattap alghanmyn, janarymdy sulap jiberip, japaq-japaq etsem: «Alda bayqús bala-ay, qaybir jetiskeninen túr ghoy deysing bazarda?..», –  dep aqshasyn artyghymen tastap ketedi. Ámiyanynyng týbin qaghyp, qaltan-qúltang etip, qara baqyrgha saudalasatyndar da bar, olargha qabaq jazbaytyn qataldyq ta, qattylyq ta boyymnan tabyla ketkenine keyde qayran qalamyn.

Osy kýni qaryn toq. Jolbasar ekeumizde tabys ortaq. Tapqanymyzdy ortaq qazangha qúiyp jiberemiz de erteninde qoymashylar qalatalap satatyn úndy eselep alyp, ýstine bagha qosyp aidaymyz. Bara bara qaltalap emes, qaptap basyp, meyramhana, dәmhanalardy jaghalaytyndy shyghardyq. Meyramhanalaryng bir meshkey eken, qazir әkelegen qap-qap únyndy qazir joq qylyp: «Taghy bar ma?» – dep súraydy. Jolbasar ekeumiz úndy meyramhanalargha mәshiyne jaldap jetkizip jýretinbiz, bir kýni Jóken: «Dinas, myna taksisterdi meyramhanalargha jolatugha bolmaydy, erteng búlar bizding bәsekelesterimizge ainaluy mýmkin, sondyqtan eski-qúsqy bolsa da bút artar birdene tabayyq», –  dedi. Taptyq. Men taptym. Osy kýni kim kóp – araqqa salynghan maskýnem kóp. Zamanynda әlgi maskýnemder shalbaryna qyr salyp kiyetin kense qyzmetkerleri bolghan kórinedi. Almatyny qara bazar japqan kýnning erteninde sory sorpaday qaynap, sonyng kóbi nәpaqasynan qaghylghan, júmysynan airylghan. Alghashqy jyldary búrynghy baryn jyrmyshtap, baghylan basyn búldap kórgenimen timiski tirlik qoysyn ba, qolyndaghysyn saudagha sýirep әkelip salghyzghan. Saudagha iykemsiz sorylylar súraghan baghana baryn berip qútylady da, qúlazyp, tozghan kónilin otty sumen órteuge otyrady. Bizge de keregi sol edi. Kólkildegen kók araqty kók jelkesinen qysyp aparamyz da, qalaghanymyzdy qaghyp ketemiz. Taypighan aq «Jiguli» taqymymyzgha sonday bir sәtimen tiygen.

– Bú Kolya degendi qaydan bilushi edin? –  dep súrady Jolbasar «Jiguliydin» ruline qonjiyp qona bere.

– Qaydan bilushi edim, bazar jaghalaytyn kóp sýmsikting biri ghoy. Ýiinen úrlap ýnemi mýlik, zat satady. Ótkende bir bótelkening basyna su qúiyp: «Proday mashinu», – dep jabysqam. «Búl mashinamdy satqansha, qatynymdy satqanym artyq», –  deytin búrqyldap. Keshe tang bozynan jaghynan bozdaghy shyghyp, kózining aldy kólkildep, dir-dir etip kelip túr: «Bratishka, sto baksov dashi, mashina – tvoya» dep. Sodan mine, búiyrghan degen – osy...

–  Jaraysyn, Dinash, jaraysyn, bauyrym!

Aq «Jiguliydin» albarymyzgha kep ayaldaghanyn agha-jengemiz bar  – ýsheumiz jaqsylap atap óttik. Jókeng jaqsy-aq qyzdy. Kópirtip meni kóp maqtady. Jengem de birer rómke úrttap, jaytang qaghyp ortamyzda otyrdy.

IV

Aq «Jiguliydi» Balym «Aq keme» ataghan. «Aq keme» bizge qút arqalap kelipti. Qolymyz jýrip berdi. «Aq kemenin» tóbesine Jókem temirden torlap sharbaq qondyrghan, sharbaqqa qap-qap úndy artyp alyp, kýni boyy ún tasimyz, keyde týn ortasy ausa da, meyramhanalar men dәmhanalargha, janadan ashyla bastaghan ashanalargha jýitkitip jetip baramyz. Rulide kóbine Jolbasar, әredik men otyramyn. Sol kezde ol: «Men saghan aitpap pa edim, bala, mashina minemiz dep, mine, kórding be?», –  deytin. Ýide de, týzde de mәzbiz. Kýnde tabys tauyp, qaltasyna aqsha qúiylghan adamnyng kónili qashanda toq. Toq kónil kóldeneng nәrsege baylanbaydy: men búl kezde dýnie baylyqtan basqany oilamaytyn bolghanmyn. Al baylyqtyng nesi jaman? Baylyqqa bas úrghan zamanda dýniyeni basyp qalu kerek.

Adamgha shyr bitkende aldymen arany, tәbeti ashylady eken ghoy. Torghay kójege toyyp qalatyn Jolbasar da, men de qazir tamaqsaumyz. Erteli kesh sylpyldatyp tamaq ishemiz de jýremiz. Jolbasardyng jinishke úzyn moyny juandanyp, beline shyntaq eli sharby baylanghan. Men jaz shygha týgel janalandym. Auyldan kiyip kelgen kiyimderim әri tozghan, әri deneme batpay qalghan. Jókeng sirgeliginen mayly sinbirik sozyp semirgeli toqal tamnyng irgesin týni boyy solqyldatudan tynbaytyn da, men qoryldap alansyz úiyqtaytyn bolgham. Bir kýni ol:

– Dinas, sening ne oilaghanyng bar, osy biz qashanghy jer kepede túra beremiz, ýy almaymyz ba? – dedi.

– Alar edik, oghan qarjymyz jetinkiremeydi ghoy?

–  Jetkizemiz.

–  Qalay?

–  Anau qoymashy itti bilesing ghoy?

– Bilemin.

–  Sol it bizge tómengi sortty úndy «joghary sortty» dep satqyzyp, әbden bayydy. Qoyny-qonyshy toly aqsha.

–  Áytse de, biraq, ol aqsha óziniki ghoy?

–  Joq, jartysy bizdiki.

–   Qalay bizdiki?

–   Solay. Biz sol óz aqshamyzdy  qaytaryp aluymyz kerek?

–  Qaytip?

–  Tss, ýndeme, dymyng ishinde bolsyn.

V

Qoymashy shiqan qabaq, iymek múryn, it kózdi jigit edi. Jolbasargha úndy aldap satudy ýiretken qutúyaq sol eken. Keyin bәrimizding saudamyzdy landap, únymyzdy qara ala etip bergen de sol. Keyde qúrttap ketken úndy da qaltagha úryp jiberip: «Qarghys alsan, ózing al», – dep qarap túratyn. Aq adal aqshasyna aldanghan adam saudagerdi qarghamay qaytedi: búl qoymashy bizge talay qarghys arqalatqan...ayamau kerek itti!

...Qalshyldap ketsem kerek, Jolbasar býiirimnen týrtip qaldy:

– Qoryqpa, mashinadan taltandap týse bergende, shýidesinen soyylyndy ayamay silte. Tәpeltek qana neme shekesimen jer sýzip qúlamasa, maghan kel. Men de qarap túrmaymyn. Sosyn maghan bir neshe kýn búryn dayyndaghan joba-josparymyzdy túnshygha sybyrlap, qayyra úqtyrghan:

–  Býgin ol qoymadaghy únnyng bәrin satyp tauysty. Qara sómkesine qaptap aqsha әkeledi ýiine. Qarau neme qasyna qarauyl, oqqaghar ertpeydi, bilesin. Taldyryp tastasaq boldy, qara sómkeni qaqshyp alamyz da zytamyz. Tek, ýnimizdi shygharmayyq. Betperdendi basa kiy.

Týn qaranghysy. Býgin ay kesh tuady. Arasy ashyq, bytyranqy júldyzdardy tútasqan qon búlt jútyp keledi. Abajaday biyik shatyry týn tiregen ýsh qabatty ýiding qasyndaghy ýishiginde jalqau tóbet jatyr. IYә, búl ýidi, búl mandy men jaqsy bilemin. Anau alabay tóbetting ayaghyndaghy aryqty da bilemin. Kenet, jaryghyn sóndirip tastaghan qara mashina darbazagha biliner bilinbes ýn shygharyp kep irkile bergen.

– Ay, zalym-ay, zalym-ay! Al, qimylda!

Men serppeli kereuetten sekirgendey yrshyp baryp ekpinimdi tejemegen kýii qoymashyny qúlaq-shekeden qonjiytqam, qolym asa bata qoymasa kerek, ol tizerley bere boyyn qaytadan tiktep aldy. Boyyn tiktey bere qúbyjyq ýn shygharghan. Ary qaray attandap aighay saluy da mýmkin edi, osy kezde Jolbasar onyng kindik túsyna pyshaq úrdy. Esh dirilsiz, taymay, taysalmay kep súghylghan pyshaqtan bayqústyng esi ketti me, әlde pyshaq talmau túsyna dóp tiydi me, qoymashy býktetilip týsti. Biz qara sómkeni ilip alyp joghaldyq. Artymyzda shynjyryn ýzerdey júlqyna arpyldap alabay tóbet qaldy.

Ay búryn qúrghan josparymyzdyng aldynghysy qapysyz iske asqan. Keyingisi – aqsha toly qara sómkeni dayyn túrghan úragha kómip tastau edi – ol da oidaghyday jónin tapty. Biz týngi tapsyrystardy qabyldap, «Aq kememizben» shayqalyp, alansyz ún tasyp jýrdik.

VI

«Aq kememizdin» auyr jýk kóligine aiyrbastalyp ketkenine eki jyl – biz әli pәtersizbiz. Búl – ýshinshi josparymyz edi. Qoymashy pyshaqqa jyghylghan song kóp úzatpay basymyzgha ýy tiksek, kýdikke ilinetinimizdi boljadyq ta, asyqpadyq. Ol aralyqta Jolbasar jazushy aghasyn әbden jenip bitken-di.

– Dinas, – deytin ol keyde lepirip, – aitshy, mening qasymda Erqabat  kim? Sausaghyn sorghan bireu. Ou, sol biraq, keshege deyin kisimsip aldymdy orap keldi emes pe? Oibay, kim jaqsy?  – Erqabat jaqsy. Kim bilgir?  – Erqabat bilgir. Áke-sheshem de baryn sonyng auzyna tosty. Bәrin soghan berdi. Men de uaghynda bilimge talpyngham. Sonda ghoy Erqabattyn: «Sen, shyraq, oqyp jarytpassyn, odanda qara shanyraqqa ie bop, kókemderding qasynda qal, oqu saghan qol emes, sen tirilikkke eptisin», – dep qúbyla kýlgeni. Kýlgende bar ghoy, meni múqap, kemsitip kýletin. Shyn aqylyn aitsa, týsiner edim ghoy, ol óitpedi. Ol bar ma, jazuy jýrgen zamanda menimen birge tughanyna qorlanatyn.

Ilgeride Jolbasardyng Erqabatty syrtynan sógip, jamandaghanyn janym jaqatpaytyn, keyin kele-kele men de sýiikti jazushymdy jek kóre bastadym. Qalay jek kórmeysin: onyng Jolbasargha qylmaghany joq eken: úrghan, soqqan, әlimjettik jasaghan. Ózi qúralpy balalargha  mazaq etip, tayaqqa jyqqan. «Men әlsiz boldym. Tyrbandap eshkimge shamam jetpeytin. Qalay әlsiz bolmayyn, eki ýsh jasymnan kók jótel tiyip, odan qyshyma qotyrgha úrynyp, aqyr sonynda sary aurugha shaldyghyp, kórmegendi kórsem. Auru baladan ata-ana da boyyn aulaqqa salady, bilemin, men әiteuir, ólmesting kýnimen jýrip óstim ghoy», – dep kókózek kezin eske týsire sóileytin Jókene janym ashityn. «Dinas, – deushi edi Jolbasar yzadan bulyghyp,   – Dinas, sen bilmeysin, búl jazushy, aqyn degendering tasbauyr, súmpayy adamdar shetinen. Dýniyede tek ózim ghana bolsam deydi».

Jolbasar ghana emes, búl kezde jazushylardy ýkimet basshysynan bastap, gazet, jurnal tegis iske alghysyz etip bastaghan. Bir keshte, Balym jengeyding keshki asyna qol salyp otyrghanymyzda, aqsham janalyqtarynan túraqty kórinetin ýkimet basshysy: «Mening sayasi-ekonomikalyq reformalaryma myna jazushy aghayyndar qasarysyp, qarsylyq tanytuda. Men kóp vektorly, kóp últty qogham jaghyndamyn, al, jazushy aghayyn, «últtyq memleket» dep úrandaydy. Men auylsharuashylyghynan bastap, auyr ónerkәsipke deyin jekemenshikting iyeligine ótuin qalaymyn, jazushy aghayyndar bayaghy ortaq qazan, ortaq iygilik degendi kóldeneng tartyp, jolymdy bógeydi. Qoghamdyq pikir tudyryp, eldi keri tartuda. Mening jazushylargha aitarym: «Jazuyndy jaz da jat. Ýkimetten eshtene súrama. Amerikanyng jazushylary kýndiz kóshe sypyryp, týnde jazady. Sender de sóitinder!» – dedi yzbarlanyp. Ýkimet basshysynyng sózin estigen Jókeng ýki kózdenip maghan qarady da kýlip jiberdi:

– Áne, kórding be, ýkimet adamy da bizben birge eken. Jazushylar – jatyp isher aram tamaqtar ghoy. Dúrys, olargha kóshe sypyrtu kerek. Ásirese, bizding Erqabatqa! Shirkin, Erqabattyng empendep kóshe sypyryp jýrgenin kórer me edim bir!

Atqarushy biylikting tórindegi aldiyar anaday degen song baspasózde jan qala ma – olar da aqyn, jazushylardy synap-minep baqqan. Erqabat ta syngha ilikti. Syngha ilikkende súmdyq: jazushy halyqaralyq úiymdarmen astyrtyn baylanys jasap, biylikke qarsy top qúryp jýr eken-mis. «Jana qoghamdyq formasiyada ómir sýruge bet týzegen memleketimizge qauipti elementterding biri – jazushy Erqabat Bayghyzúly» dep jazdy kóp tirajdy agha gazet. Búl maqalany oqyghan Jolbasar:

– Qoy, ata-tegimizdi ózgertpesek bolmas,  – dedi.

«Qúrsauda». «Qauipti element» Bayghyzúlynyng әigili romany osylay atalatyn. Úmytpasam, romannyng bas keyipkeri týrmege týsip, azap shegedi. Jendetter últ múraty jolynda janynan keshken qaharmannyng múrtyn júlyp, istik temirge otyrghyzyp, әbden qorlaydy. Eng sonynda, keshirim jasaghan bolyp syilaydy da, balasynyng etin jegizedi. Keyipkerining taghdyry qayran Erqabattyng basyna aughany ma? Týrshigip kettim. Jolbasar bolsa, yrq-yrq kýlip otyrdy.

VII

Tәulikting qay shamagha aughanyn bilmeymin, týn ghoy deymin, bir tanys dauys:

– Dinasyl, dalagha shyghyp ketshi, – dedi. Shyqtym. Tónirek sýttenip túr. Ynyranyp jatatyn qaladan ynyl estilmeydi. Aspan astyn kernegen yzy-qiqudy әldebir qúdyretti kýsh jútyp qoyghan siyaqty. Astapyralla! Aulanyng baqshagha jalghasatyn shetinde túrmyn... Men. Joq, maghan bet әlpeti, týr túrpaty soyyp qaptap qoyghanday úqsaytyn bireu. Men  – ol ekenmin de, ol  – men sekildi. Eptep basyp, qasyna tayadym. Kýlimsirey qaraydy... mening ózim. Jýzine kýlki ýiirgenimen óni solghyn, jýdeu. Jaq jýni ýrpiyip, kózin jautan-jautang etkizdi. Sosyn sәlem-sauqatsyz:

– Sen kimsin? – dep súraghany.

– Dinasylmyn.

– Joq, Dinasyl menmin.

– Ekeumiz, ras,  egizding synarynday ekenbiz, alayda, Dinasyl myna biz bolsaq kerek-ti. Nanbasang ýiden tólqújatymdy әkelip kórseteyin.

– Keshiriniz, ol qújat meniki. Mmm, qalay desem eken, meniki bolghan. Biraq, alabay tóbetting ayaghyndaghy aryqqa týnep shyqqan kýnning erteninde sening qaltanda ketipti. Sony ózime qaytarsang deymin. Qújatsyz adam, – ol zorlana kýldi, – joqqa esep eken.

– Men, men, – dedim aua qarmanyp, – eshkimning qújatyn úrlap, qaltama basqan emespin. Kәmilettik jasqa qashan tolghanymdy, tólqújatymdy qay kýni alghanymdy, tughan kýnim men ai, jylymnyng qalay jazylghanyn jatqa bilemin.

– Úrlyq dýniyesin de adam ózine sinirip kete beredi. Singen dýniyeni әu bastaghy iyesine eshkim onay ospaqpen qaytarmaytyny anyq. Ony bilemin. Mysaly, sen, Jolbasar ekeuin, qaybir jyly úragha tyghyp tastaghan qara sómekeni aqshasymen qosyp iyesine qaytarar ma edinder?

Men ishki dirilimdi sezdirmeuge tyrysyp:

– Qaydaghy qara sómke, qaydaghy aqshany aitasyn? – dep súradym. Ol:

– Men bәrin bilemin, seni syrttay baghyp jýrgenime kóp boldy, – dedi.

«Qúryghan jerim osy eken. Mynau jalghan betperde kiyip kelgen izkeser boldy ghoy?..».

– Joq, – dedi ol. – Sirә, adamnyng ishki oiyn oqyp qoyatyn zәndem bolsa kerek. – Men izkeser de, sening kólenkeng de, synarynda emespin. Men – menmin: Dinasylmyn. Al sen, mening keyipime enip, adasyp jýrgen pendesin. Sen tipti, ózinning qay uaqyttan, qay kenistikten kelgenindi de bilmeysin. Bәlkim, sen mening ana qúrsaghynda jatqanymda pesheneme jazyla jazdaghan taghdyrym shygharsyn. Biraq, esinde bolsyn, men sen bolyp, sen sekildi qaraqshy bolyp, kýnәgha batyp ómir sýre almaymyn.

– Jalghyz ret, Jolbasarmen birge jortyp, qoymashynyng qara sómkesin qaqshyp qashqanym bolmasa, basqa qiyantaqta barghanym joq, – dep men moyynday sóiledim. –  Al,  qoymashy – tiri. Kindigining basyna tyrnaqtay tyrtyq jamaghany – janyna saugha: qazir ol dýrildegen bay, bizding dosymyz. Qoymasynyng kiltin kerek deseng maghan tapsyryp qoyghan. IYә, tarshylyq bizge qylmys jasaudy talap etti. Biz jasadyq. Biraq nәpaqang qylmystan búiyrsa, ony qalay jerge tastaysan? Qalay ghana kóldeneng kók attynyng qanjyghasyna bókterip jibere salasyn?

– Odan keyin she? Odan keyin adam balasy bir uaq oilanyp, opyq jeytin is qylmadyng ba?

– Joq.

– Soqpa ótirikti. Áygili aqynnyng esim-soyymen atalatyn keng kósheni tәnin saudalaghan jezókshege toltyrghan kim? Jolbasar ekeuin! Esinde me, sol kósheni qiyp óte bermek bolghan bir bozdaqty mashina qaghyp mert qylghanyn?

– Oghan, onyng ólimine bizding ne qatysymyz bar?

– Ras, ol óz jónimen jýrgen jan bolatyn. Senderding týngi kóbelekterine  búrylyp ta qaramaghan, biraq, baghdarshamnyng janyp óshken jaryghyna aldanyp, ghaziz janyn qidy. Óitkeni sender jaylaghan kóshede tap sol kezde Ajal ketip bara jatyr edi. Ajal – perishte. Ajal – perishte  jany jaysan  jigitti әbilet basqan kósheden aldy da úshty. Ajal onyng degdar bolmysyn senderding qara týnek mekenderinde qor etkisi kelmedi. Jany jәnnatta bolsyn!

– IYә, ol jigit solay baqigha attanghan.

– Shimirikpeysin-au, shimirikpeysin! Esh qinalmay: «IYә, ol jigit solay baqigha attanghan», – deysin. Sodan keyin de ne istemedinder jantorsyghyng Jolbasar ekeuin? Qoldan araq jasap, eldi ulaghan kim? Taghy da Jolbasar ekeuin! Esindi jyi, ei, pende! Ket Jolbasardyng qasynan!

– Kete almaymyn, óitkeni  ekeumizding kindigimiz baylanghan. Sybaylaspyz.

– Sybaylas bolghandyqtan da ol senen qútylghysy kep jýr.

– Joq, sen meni ainytyp, azghyra almaysyn. Mening ýlesim bar. Ekeumiz ortaq ýlesimizdi bólisken kýni ghana bólinetin shygharmyz. Oghan deyin men Jolbasardyng janynan qalmaymyn.

– Sorly-au, ortaq ýlesing qara sómkedegi aqsha ma? Ony bayaghady-aq Jolbasar jaratyp ýlgergen. Sen bilmeysin,  ol qazir Balym ekeui «Ghajayyptar alanynan» jarday ýy salyp jatyr. Sender úragha tyqqan aqshany Balym bilmeydi dep pe edin? Jaqsy biletin. Jolbasardyng naghyz sybaylasy – Balym. Ol úradaghy aqshany erteninde-aq arshyp alyp,  qos qabatty ýy saludyng qamyna kirisip ketken. Tayauda ýiding qúrylysy bitedi, sol kýni senen Jolbasar qútylady. Mәngige qútylady. Qoymashynyng kindik túsyna qadalghan qanjar Jolbasardyng janynda qayrauly jýr, bayqa, bala!

– Qaydaghy joqty tantyma, ol mýmkin emes!

– Ábden mýmkin. Sen, әriyne, Jolbasargha senesin, sengendikten de onyng sonyna kózing baylanyp týsken sorlysyn. Al endi aita qoyshy, Erqabatty nege  «memleketimizge qauipti elementterding  biri» dep gazetke jazdyn?

– Jappa jalandy! Men jazghan emespin. Men qazir jazu degendi úmytqanmyn.

– Jazasyn. Jazghanda qanday?!. Sening qalamynnan bolashaqta adamzat balasyna qauipti dýniyeler jazylatynyn oilap janym týrshigedi.

– Ha-ha-ha!

– Kýlesin, ә, naysap, kýl, kýl, kýle týs. Biraq sening tútqynynnan men qaytkende ózimdi alyp shyghamyn.

VIII

Qaghaz qaltalargha qara ala úndy qaptap tastap, satushylargha: «Qarghys alsang ózing al», – dep ýlestirip túrgham, ol kóldenendep óte berdi. Óni tym jýdeu, siniri shyghyp,  әbden aryghan. Shalbarynyng yshqyry beline oralyp ketipti. Qara qayystay bolyp kýnge qaqtalghan bayqúsqa bazarda әrkim qoja ekenin bayqau qiyn emes. Qol arbasynyng jetek sabyna sýienip, az-kem ayalday berip edi, keudesine nan pisken saudagerding biri qúiryghynan bir teuip: «Bylay jýr», – dedi oghan. Sóitti de, dikendep әldeneni búiyra bastady. Ol, әne, myqshyndap dým keude saudagerding tauaryn tasugha kiristi. Abajaday qol arbagha tiyelgen zattardy әi, bar ghoy, at tarta almas. «Ayaq-ayaq, – dep shyryldaydy ol, – qol-qol!». Sirә, bazarda sabylghan júrttyng ayaghyn basyp, qolyn qaghyp ketpeyin degeni shyghar. Amal kem, basyp ketti. Kәris jigiti eken. «Ayaq-ayaq» degen aiqaydy әlde estimedi, әlde týsinbedi, arbakeshting arbasyna jylt qara tufliyining basyn soghyp alghan ol menin, mening deymin-au, kesheli beri payda bola ketken mening eles-synarymnyng bet-auyzyn qan jalatty. «Izviniyte, ya vinovat, ne beyte, pojalysta, ne beyte!» – dep qorghalaqtaghan sorlyny eshkim arashalaghan joq. Kәristing tayaghyna jyghylghan beysharanyng qol arbasynan birer zat týsip qalyp edi, endi ony saudager kelip týigishtedi.

Týs әletinde ol mening qoymamnyng kólenkesinde qara nan talmap, qara su iship otyrdy. Shyrqau kókten shanshylghan kýnning otty shapaghy qara bazardy quyryp barady. Men eles-synaryma salqyn qoymanyng ishine kir dep ymdadagham, ol basyn shayqady. Sosyn: «Sening kýnәna ortaqtasyp, qarghys arqalaghym kelmeydi», – dedi.

Keshke, әidik kósheni boylay tizilgen baghanalardyng basyndaghy sham jamyray bere qaltarys-búltarystan órip shyghatyn «kóbelekterimizdi» týgendep jýrgenimizde, men ony taghy kórdim. «Janna» degen janama esimdi jezókshening qasynda jylap túr eken. «Jaydary, – deydi ol jalynyp, – kettik, qalmashy múnda. Ómirding qiyndyghyn jenemiz, janym. Kýn kórip, ómir sýruding búdan da basqa joly bar. Qol ústasyp, kóz kórmes, qúlaq estimes bir jaqqa tartyp keteyik. Alystan atqan tanymyzdyng núryna shomylyp, janymyz kýnәdan juylyp, tazarghanda  sәn-salatanatymyzben qaytyp oralamyz Almatygha».

Jaydary – Janna Jolbasar ekeumizding eng ótimdi  – «tauarymyz». Biraq, men qazir Jaydarynyng eles-synarymnyng eteginen ústap,  ere ketuin qalagham. Al ol maghan qarap sayqaldana kýldi: «Dandi, býgin meni qoynyna alshy, janym, qalaghanyndy qylasyn». Kenet, eles-synarymnyng qasynan bayaghyda ólgen jigitting payda bola ketkeni. Keng mandayly, jauyryny qaqpaqtay, núr sipatty sabaz eken. «Ou, – dedi ol eles-synaryma, – men seni izdep Almatygha kelip edim ghoy. Men saghan әldebir nәu etekpen sәtsiz neke qúrghanymdy bayandap bermek edim. Sony sening jazghanyndy qalagham».

– Jaza alar emespin, – dedi eles-synarym múnayyp, – men osy jaza almaytyn shygharmyn...

–  Júldyzyng janyp túr, – dedi baqilyq bolghan jigit tiri adamsha sambyrlay sóilep, – sening baghyng da, baylyghyng da – jazuda, jaz, jaza ghoy, jarqynym. «Baylyq» dese basy ainalyp, qúlap qala jazdaytyn men bayqús eles-synarymynyng tәleyine búiyrghan jazushylyqty qyzghanyp, sol týni ala qaghazdy aldyma óngerdim de, tandy kózben atyrdym. Sosyn, qoljazbamdy Jolbasardan múqiyat jasyryp, tósegime kep qúlagham.

Erteninde qúpiyalap bastaghan qoljazbamnyng betin ashyp jazugha otyrdym. Súmdyq! Torkóz dәpterding betine týneu kýni týsirgen jazuym týgel sýrtilip qalypty. Onyng ornynda: «Dinasyl, men sening shygharmashylyqqa oralar kýnindi saryla kýtken edim», – degen jalqy sóilemge kózim sýrindi. Mine, qyzyq, jalqy sóilemdi tizgen әrip tanbalary mening óz jazuym. Men әdette sóilem ortasynda keletin «d» әripining basyn domalaqtap, qúiryghyn tóbesine qayyryp, aidarlap, әdemi etip  jazamyn. Sóz joq, mynau – mening jazuym, ózimning qoltanbam. Biraq, men sýttey úiyghan berekeli shanyraqqa kelin bop týsken kesir qatyn turaly hikayattyng kirispesin bastap ketken edim ghoy, búl qalay bolghany? Az-kem tosylyp otyrdym da, hikayatymdy jalghastyrugha kiriskem. IYә, jazu menen alystap ketipti, oqighany bayandau men suretteuge kelgende qalamymnan tógilip, tógilip týsetin sóz ben sóilemning basyn qúray almay úzaq qinaldym. Jazudaghy tilimdi qara bazar jútatyp ketse kerek, oily, kórkem sózderding kólenkesin de taba almay tausylyp, taghy da tang atyryp, tósegime talyqsyp baryp jyghyldym. Áytse de, torkóz dәpterding eki betine týnde jylangha ainalyp ketetin әielding tútas bir әuletti oirandau әreketine kiriskenin bayandap, sóilemning sonyna nýkte qoygham.

Qoymadaghy qyzmetimdi qol kórmey, keshting batuyn taghatsyzdana kýtetin halge dushar bolghanymdy bir kýni eles-synaryma bildirgen edim: onyng janary jarq ete qaldy. Sodan keyin maghan bylay dep eskertti:

– Sen endi Jolbasardyng janynan ket, ol saghan alansyz jazugha mýmkindik bermeydi.

Erining basyn jútyp, tútas әuletti oirandamaq bolghan jylan – әielding keseldi isin órbiterlik shym-shytyryq oqighany janymnan tudyryp jazghan qoljazbamnyng betin ashqam: masqara! Jana bastalghan hikayatym taghy da jym-jylas joghalypty. Joghalghan joldardyng ornyna: «Dinasyl, bet alysyng dúrys, toqtama, tez jaz! Sen súlu sóz izdep, sóilemnen әuen aulap qinalasyn. Onyng jón. Biraq, búlay jazu mashyghy sening menshiging emes, ony da oila!» – dep týiindeppin. Búl neghylghanym sonda? Men ne, óz jazghanymdy ózim úrlap, joq qylyp, ózimdi ózim mazaq etip jýrmin be? Týsinbedim.

... Kelesi týnde kirispesinen ótip, orta túsyna deyin qamtylghanymen iz-týssiz joghalghan «Jylan – әiel» hikayatynyng sharyqtau shegin әdeyi qaldyrydym da, týiinine bir-aq týstim.

... Jylan – әiel bauyrymen jorghalap, alyp shahargha kirdi.

Hikayat osylay ayaqtalghan. Tanerteng asyghyp, qobdishamdy aqtarsam, tor kóz dәpterim joq, týbinde bir japyraq qaghaz jatyr. Qaghazgha bylay dep jazyp qoyyppyn: «Dinasyl, sen menen hikayatyndy qyzghandyng ba? Búnyn qate. Alayda, hikayat osy kýiinde de jaman emes. Sen jazudan qol ýzbe. Jaza týs».

«Jylan – әielden» keyin de birneshe hikayat, әngimening basyn qayyrdym. Búl kezde men jazbalarymynyng joghalyp kete beretinine de,  ózime ózim hat jazyp otyrugha da, әbden kónip bolghanmyn. Óitkeni:  shygharma jazu taghdyryma telinip, kýndelikti daghdyma úlasqan edi. Jazushylyghymdy Jolbasardan jasyrudy da qoydym. Ekeumizding aramyzdaghy búrynghy jarastyqtyng izi de qalmay suynyp ketkenbiz. Bir kýni ol: «Qarandy batyr!» dep búiyrdy. Kýtkenim sol edi, jarty kýnde boqshamdy jinap alyp, elimizding batys aimaghynda ashylyp jatqan ken oryndarynyng birine  tayyp túrdym. Meni temirjol vokzalynan toq, jarau eles-synarym shygharyp salghan. Boyy biyik, enseli, su sabynmen jaqsylap jughan qap-qara, qayratty shashy maqpal qara qúlynnyng jalynday kýltelenip iyghyna tógilip túr. Songhy ýlgimen boyyna sәndep kiygen kiyimi ózine qúp jarasyp, qyz-kelinshekterding kózin arbaydy.

– Mine, sen mening tútqynymnan bosap, ózine oraldyn, ózindi qayta taptyn. Al endi  tólqújatyndy qaytarmasam bolmas, – dedi ol kýlip, – jolyng ashyq! Qolyna qayla ústap jarytpaytynyndy bilemin, shamasy sen ken qazugha emes, shygharma jazugha asyghyp barasyn-au... – Al, men,  – degen sodan song bilegindegi altyn bauly saghatyna ýnilip, – Jókenning qasynda qalamyn. Jazudyng qúdyretimen ornymyz auysyp ketken eles-synarymnan:

– Shynyndy aitshy, mening qoljazabalarymdy úrlaghan sen emessing be? – dep súradym. Ol tiksinip basyn shayqady.

IX

Kupede qolyma Erqabatqa jala japqan «agha» gazetting týse ketkeni. Gazetting birinshi betine ýkimet basyshysynyng aighyr alghan at terisindey kólemdi maqalasy jariyalanypty. Álgi maqalasynda ýkimet basshysy kezekti kitabyn jazyp bitkenin, kitapty jazu ýstinde tarihymyzdyng tereng qatparlaryna boylaghanyn, sol tarihty kórkemdep jazatyn jazushy aghayynnyng osy kýni azayyp, búl taqyrypty jalghyz ózi qauzap jýrgenin qynjyla bayandapty. Mening ýkimet basshysyna janym ashydy. Sosyn ishimnen: qoljazbalarym joghala bermese eken dep tiledim.

Kenshiler qalasynda býkil aimaqqa taraytyn bedeldi jurnal bar eken. Jurnalgha qara taban, kýs bilek júmysshylar qauymynyng ómirinen kórkem ocherk úsyngham: redaktor siyasyn keptirmey jariyalap jiberdi. «Ángime, hikayat jazugha da iykeming bar siyaqty, onday dýniyelering bolsa, әkel, sarjambas qylyp jatqyzyp qoymaspyn», – dedi redaktor arqamnan qaghyp.

Redaktor sózinde túryp mening búryn joghalyp ketip, qayta jazylghan «Jylan – әiel» turaly hikayatyma synyq sóilem aralastyrmay jurnalyna basqan. Alayda, pәlening bәri osy hikayattan bastaldy...

– Qaraghym, búnyng qalay, – degen redaktor meni kensesine shaqyryp alyp, – «Jylan – әielin» úrlyqy dýnie eken ghoy? «Agha» gazet solay dep aiqay shygharyp jatyr. Ótkendegi ocherking tәp-tәuir shygharma bolghan son  senip qalyp edim, masqara qyldyng bizdi. Týp núsqadaghy hikayat yqsham, jinaqy jazylghan, sen bolsang «jiyendik» jasaghanyndy jasyryp, oqighany biraz sozypsyn, biraq, shygharmanyng altyn ózeginen alystap kete almaghansyn. Sózding turasyna kóshsek, sen avtordyng tuyndysyn úrlaghansyng da, ony ózinshe jazugha talpynghansyn. Alayda, úrlyqtyng aty – úrlyq. Úrlyghyng jekelegen sóilemderden-aq kózge úrady. Bylayynsha, ekeuinning jazu stilidering úqsaytyn siyaqty. «Úqsaydy» degenim qate, sen úqsaugha tyrysqansyn. Álde talantty jazushygha eliktegen týring be búl?..

Alansyz júmys istep jýrgen jerimnen jurnal redaktory shúghyl shaqyryp jatyr degen song alyp úshyp jetkem. Kónilimde: «Altyn qalam» jurnaly qyzmetke alyp qalar ma eken?» – degen dәme bar edi. Óitkeni talantty redaktor, onyng ózi de kemeline kelip, tolysqan aqyn bolatyn, birde maghan qonyrau shalyp: « Jurnalgha sen sekildi ishki búrauy myqty jigitter qajet», – degen-di. Mening ishki búrauym ashy dauysty tenordyng eng jogharghy notany ýzip alar shegine kóterilip ketse kerek:

Jo-oq! – dep aiqay saldym, – joq, úry men emes, ol! Onyng kim ekeninin bilem men! Alayda, aiqayymnyng jurnal basshysyna darymasyn sol sәtte týsindim de, bәrin basynan bastap bayan etkem. Sózimining sonyna jetkende redaktor basyn shayqady:

–  Psihologiyalyq shygharmalarda kezdesetin qisyngha sala berme, inim, ómirde búlay boluy neghaybyl. Sen, sonda qalay, birese qara bazarda sauda jasap, birese jazushy әlemine enip, eki beynede, ekiúday hal keshkensing be? Joq, ómirde búlay boluy neghaybyl, inim.

Redaktor – Úlaghat agha,  «osynyng ózi deni týzik pe?» degendey maghan ýnile qarap, ýnsiz otyrdy da, aqyrynda bylay dedi:

– Áytse de, kóreyik, uaqyt beremin, osynda otyryp jaz, әngime me, hikayat pa, qalauyng bilsin. Sosyn, әriyne, tuy biyik tuyndy jaza alsan, taghy da jariyalaymyn.

Men «Kýzgi baqtaghy ekeu» degen ellegiyalyq әngimemdi jazyp ayaqtaghansha, kýndelikti shyghatyn «agha» gazet belgisiz avtordyng kezekti bir dýniyesin basyp, sonyna mynanday bir eskertu berip ýlgerdi:

«Bizding jazushymyzdyng qoljazbalary kezinde qoldy bolghan kórinedi. Sol qoljazbalardy «Altyn qalam» jurnalyna jabysqan Dinasyl Súnghatov degen bireu óz atynan jariyalap jýr. Eger ol jazushymyzdyng shygharamalaryna «jiyendik» jasap, syrtynan menshikteuden tiylmasa, avtorlyq qúqyq turaly zangha sýienip, onymen zang jýzinde sóilesuimiz mýmkin. Oqyrman aldanyp qalmas ýshin jazushymyzdyng skanerge kóshirilgen qoljazbasyn qosa jariyalap otyrmyz».

Qoljazbasynyng sonyna «Jortarúly» dep qol qoyatyn belgisiz avtordyng arbighan týie órkesh jazuyna kóz jýgirte kýldim de, әngimemdi ayaqtadym. Ghashyqtardyng qúpiya syryn qos qayynnyng tilinde sóilegen «Kýzgi baqtaghy ekeudi» oqyghan Úlaghat agha meni bauyryna basyp: «Qúttyqtaymyn!, – dedi, – «Jylan – әieldin» de, basqasynyng da avtory sen ekensin, endi kózim jetti».

X

«Altyn qalamnan» ataghym dýrkirep shyqqan. Búl kezde mening әngimelerim men hikayattarymdy astanadaghy әdeby gazet-jurnaldar jarysa jariyalap, qaysybiri aldaghy nómirlerine tapsyrys berip qoyatyn. Shygharmalarym әdeby ortada joghary baghalanyp, baraqat tapqan kýnderime shýkirshilik etken men asyp-tasudan boyymdy aulaq salyp, qonyrqay qalpymnan aumadym. Al «agha» gazettegi belgisiz bәsekelesim –  «Jortarúlynyn» qazir qayda jortyp jýrgenin de bilmeymin.

Bir kýni  redaksiyagha meni izdep Erqabat Bayghyzúly keldi. Jazushyny jýzbe-jýz alghash kóruim: symbatty kisi eken. Jotaly mandayynan asyryp, jauyrynyna jayyp tastaghan shashy sәl súiyla bastaghanymen, bitim bolmysyndaghy bekzattyghyn әigilep túr. Býrkit qabaghyna tik týsken taspaday synar syzyqtan jazushynyng oiqamauly bolmysy bayqalady.

–  Kýnә men ótirikting de ómir sýruge qaqysy bar, – dep bastady Erekeng ekeuara әngimemizding mәnisin alystan qayyryp, – úyat pen keshirim bar jerde kýnәgha da, ótirikke de oryn tabylady. Sosyn kýnә men ótirik  bizding qalypty tirligimizge kóshedi de úmytylady, keshiriledi.

Mening әpkem bir jigitke ólerdey ghashyq edi. Jigit te әpkemdi sýietin. Ghashyqtargha syrttay tileulestigimizdi bildirip, mahabbattyng oty mazdar toydy kýttik. Ýlkender jaghy әne-mine bolatyn qúdalyqtyng qamyna kirisken. Biraq, ayaq astynan jigit ainyghan ba, әlde kóldeneng bir azghyryndy aralasqan ba, ekeuining joly aiyrylyp tyndy. Amal kem, neke týnine deyin tәn qúmarlyghynan jenilgen apayym jýkti bolyp qalypty. Solay, bauyrym... Jolbasar dýniyege kelgen...

Estuing bar shyghar, qazaq joldan tughan balany – «joldybay» deydi. Joldybaylardyng bireuge jiyen, bireuge bala, bireuge bauyr bolyp sinip ketetini de bar. Qazaqta týkpirlep týbin qusang qaysybir jaqsy atanyn, «elim» dep eniregen erlerding soyy qyzdyng qúrsaghyna baryp tabylady. Sonou baghzyda, jongharmen bolghan joyqyn úrystarda әulet qamyn oilaghan kemenger әjeler nemere qyzdaryn at beline qondyryp, batyrlar tikken qosqa kirgizip jiberedi eken. Jolbarys jýrekti joldybaylardyng deni kýndey kýrkiregen batyrlardyng belinen tughan deydi, әlqissa. Biraq sol joldybaylarmen qatar kórdemsheler de dýniyege kelip qalatyn kórinedi.  Men saghan  kórdemsheler jayynda aitpaqpyn.

Jaryq jalghangha kelgeni ýshin kinәsiz desek te, әiel men erding kýnәsin arqalap tuatyn kórdemsheler óse kele әrkimning orynyna talasyp, adasqaq taghdyr keshedi eken. Olardyng boyynda meni men saghan búiyrghannyng bәrine qarsylyq pen qyzghanysh qabat ómir sýredi. Maza taptyrmaydy. Órteydi. Ol qanday kórdemshe desen, aitayyn, ol – әdebiyettegi kórdemshe. Ádebiyet deytin әlemge ayaq basqan kórdemsheler tym qatygez, tym qorqau bolady. Olardyng qorqaulyghy sol – qalamger ataulyny jek kóre túryp, qalamger beynesinde ómir sýrip, qalamger beynesinde ólgendi armandaydy. Sondyqtan da eshteneden tayynbaydy.

– Mine, qara, – dep sózin jalghady jazushy ezuine shylym qystyryp: –  Mynau –  sening qoljazbalaryn. Sening qoljazbalaryndy Jolbasar úrlap alghan da kýnde sen bolyp saghan hat jazyp otyrghan. O, ol degen súmdyq kalligrafist. Bireuding qolyn ainytpay qoyyp, jazuyn da audarmay týsiredi. Ol sening jazuyndy múqiyat zerttep bolghan son, qay әripti qalay jazatynyna deyin mengergen. Sóitip, «d» әripining basyn domalaqtap, qúiryghyn joghary qayyryp, aidarlap jazudy ýirengen. Al «d»-ny búlay etip әrkim-aq jaza alsa kerek. Ol sening shygharma jazuyna qarsy bolghan joq, jazuyndy ishtey tiledi. Bilesing be, sen qúlshyna jazghan sayyn ol sheksiz quanyp jýrdi. «Jaz, jaza týs», – dep torkóz dәpterge hat qaldyryp qoydy da úmytqan joq. Ol sóitip seni qúldanudy, shygharma jazugha qúlsha júmsaudy  oilap, jan tappady. Biraq, jayshylyqta jazuyndy jaqtyrmaytyn adamsyp jýretin. Ol sening qoryqqanyndy, tyghylyp jazghanyndy qalady. Seni, tipti, jyndy qylyp, es-aqylynnan adastyru ýshin jasyryn  hat jazyp otyrdy. Jazugha jan-tәnimen berilip ketken keybir qalamgerdi әdebiyettegi kórdemsheler esalang etip paydalanatyn súmdyq bayaghydan bar. Esi auysqan jazushy kórdemshege boyyndaghy bar nәrin qalay syghyp bere salghanyn bilmey ómirden ótetin. Alayda, sen kýiki tirlikten ketip, jazugha shyndap bet qoyghanynda,  eles-synarynnyng eshkim emes, ózing ekenin bilgen kezinde saghan: «Qarandy batyr», – dep búiyrdy. Ol sóitip senen úrlaghan shygharmalaryn gazetterge jariyalap kórdi, seni «úrlyqshy» dep qaralady.

– Apyr-au, – dedim men tang qalyp, – Jolbasar sózge ústa bolghanymen jazugha joq jan edi ghoy? Men onyng qolyna qalam alyp, qara týrtkenin kórmeppin.

– Almatydaghy gazet, jurnaldarmen baylanysyng bolmady. Ony bilemin. Al, Jolbasar redaksiyalargha jii bas súghyp túratyn. Býrkenshek atpen pәleli, jalaly maqalalar jazatyn. Biraq, jazghanyn saghan esh kórsetken emes.

Jolbasar qazir jana jemtik izdep jýr. Meni de ol kezinde jemtik qylmaq bolyp, shygharmalaryma «jiyendik» jasaghan. Onysynan týk shyqpady.  Ortalyqtaghy ýlken, basalqy gazetting betinde maghan jala jauyp, memleketke qarsy etip te kórsetti. Odan da eshtene óndire almady. Men әubastan-aq,  Jolbasardyng kórdemshe ekenin sezgem. Óitkeni, mening boyymdaghy jazushylyq qabilet oghan da daryghan edi. Amal qansha,  kem daryghan eken. Ol sol kemdigining ornyn әlgindey súmdyq, qiyampúyrys әreketimen toltyrmaq bolyp әurelenip jýr.

– Aytpaqshy, – degen Bayghyzov mening kóne qoljazbamdy qolyma ústatyp túryp, – men búny Jolbasardyng qobdishasynan tauyp aldym.

Qoljazbamdy qolyma alyp qaragham: bir kezde úshty-kýili joghaltqan hikayattarymnyng sonyn ala Jolbasar qalyng torkóz dәpterding bar betin toltyryp: «Meniki, meniki, meniki, meniki ...» dep jaza beripti.

Dәuren Quat

25.05. – 02.06. 2019 jyl.  Saghat: 06 00

Abai.kz