«Ekpege radikaldar ghana qarsy» dep jalghan esep berudi dogharynyzdar!
Qúrmetti Eljan Birtanov!
Sizding qaramaghynyzdaghy Tauarlar men qyzmetter qauipsizdigi jәne sapasyn baqylau komiytetining tóraghasy Ludmila Burabekovanyng kýni keshe BAQ-ta jariyalanghan pikiri Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng qúqyghyna qol súghushylyq, әri sheneunik etikasyna qayshy keledi dep esepteymin.
Komiytet tóraghasy: «Eger ekpe almaghan balalar keyin qanday da bir dertke shaldyqsa onyng emine qajetti shyghyndardy ata-analardyng ózderine jýkteymiz degen úsynysty zang jýzinde bekituge dayyndap jatyrmyz», - dedi.
Endeshe, ekpeden keyin bala qanday da bir dertke dushar bolatyn bolsa, onyng aqysyn tolyqtay memleket óz moynyna alady degen jauapkershilikti de zanmen bekitudi úsynamyn. Sizder osyghan dayynsyzdar ma?
Sebebi songhy 10 jylda bizding elde osy ekpe sebepti mýgedek bolyp jatqan balalardyng sany kýrt artty. Onyng barlyghy sapasyz ekpeden. Bilimsiz mamandardyng salaqtyghynan.
Qazir әleumettik jelide júrttan jylu jinaghan ata-analardyng sany kóbeydi. Sebebi memleketten eshqanday kómek joq. Dýniyege sap-sau kelip, keyin ekpe sebepti sal auruyna shaldyqqan bir balanyng emine eki emes, ýsh emes, on million tengege juyq qarajat qajet. Onyng ózinde balanyng ayaqqa túryp ketuine shetel dәrigerleri uәde bermeydi. Amalsyz kredit alyp, qaryzgha kirip, әr dәrigerding esigin qaghyp ne isterin bilmegen ata-analar sandalyp jýr.
Ekpening artynda milliartdaghan qarjynyng túrghany eshkimge jasyryn emes. Endeshe joghary jaqqa «Ekpege radikaldar ghana qarsy» dep jalghan esep berudi dogharatyn uaqyt jetti. Mәselege tura qaranyzdar. Problemany Sizder óte jaqsy bilesizder. Qogham da bilip otyr. Tyghylyspaq oinaudyng ne qajeti bar?!
Sondyqtan, Ludmila sekildi sheneunikter aiday aqyryp әleumetting ashuyna tiymey, tilin tartyp sóilegeni jón! Men ata-ana retinde balalargha ekpeni mәjbýrli týrde eguge qarsymyn. Órkeniyetti elderding barlyghynda búl prosesste tandau qúqy berilgen. Kýnde bir zang oilap tabudy qoi kerek. Tәtti ghúmyrynan aiyrylghan balalardyn, ony qyzyqtaudan qalghan ata-analardyng kóz jasynan qorqynyzdar!
Azamat Bitan
Abai.kz